Miks rahastab PRIA külaelu projekte tagantjärele?

912

Külaseltsid on hädas – PRIA annab toetusraha alles siis, kui investeering tehtud.

Sõnumitooja uuris PRIAst, miks rahastatakse projekte tagantjärele ning kas ei ole kavas seda korda muuta.

PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik selgitas, et investeeringutoetuste puhul tuleb tõesti esmalt teha endal investeering, seejärel esitada PRIA­le kuludokumendid, kui need on kontrollitud ja korras, kontrollitakse ka seda, kas soo­vitud hoone vm ikka ehitati või taotletud asjad soetati.

„Kord, et investeeringumeetmete toetused maks­takse välja pärast investeeringu elluviimist, on kinnitatud aastate 2007-2013 maaelu arengukavas, selle taga omakorda on Euroopa Komisjoni regulatsioonid.

Toetusrahast 75 protsenti tuleb Euroopa Liidust, 25 protsenti Eesti riigilt,“ rääkis Maris Sarv-Kaasik.

PRIA arengutoetuste osakonna juhataja Toomas Ojakääru sõnul on käimas küll läbirääkimised ettemaksu andmise üle, kuid seda pole veel ühegi meetme osas otsustatud ega uut võimalikku korda kokku lepitud. Praegu töötatakse variandi kallal, kus kõigepealt tuleb ettemaksu soovijal muretseda projekti maksumusest 110 protsendi ulatuses tagatis. Teiseks on räägitud, et ettemaksu suurus võib olla kuni 20 protsenti toetuse määrast.

Maris Sarv-Kaasiku sõnul on seni veidi leevenduseks see, et investeeringu elluviimiseks on toetuse määramisest alates aega kaks aastat ning kuludokumente ei pea esitama kõige kohta korraga, vaid võib esitada kuni neljas osas. Siis on võimalik pärast esimese investeeringu tegemist saada kulutatud raha tagasi ning selle abil investeeringut jätkata.

Toetuse saamiseks nõutav omaosalus on külade meetmel MTÜdele ja SA-dele 10 protsenti, Tallinnaga piirnevates valdades 30 protsenti. Teist nii soodsat investeeringumeedet Maris Sarv-Kaasiku kinnitusel ei ole. Ta tõdes, et sellest hoolimata on MTÜdele ka 10-protsendiline omaosalus suur probleem, kuid õigusakte toetuse määraja muuta ei saa.

Garantiikirja oma­osaluse katmise kohta taotluse vastuvõtmisel ei nõuta: „Kui investeering on tehtud, tuleb  raha saamiseks PRIAle esitada kuludokumendid. Kes on juba nii kaugele jõudnud, küllap see saab ka omaosalusega hakkama, pigem on probleem selles, kuidas üldse alustada.“

Kui  külaseltsid, sihtasutused, ettevõtjad, kellele on investeeringutoetus määratud, ei saa seda  rahapuudusel investeerida, siis toetust välja ei maksta. See raha läheb külade meetme puhul järgmisele sama maakonna toetusetahtjale, kellele eelarve nappuse tõttu  esialgu ei jätkunud. Kuid põllumajandusministeerium võib otsustada selle liita ka järgmise taotlusvooru eelarvele või lisada mõne teise meetme eelarvesse.

Harjus kõige rohkem kasutamata raha
Harju maakonnal jäi teistega võrreldes külade meetmest kasutamata kõige suurem summa. PRIA eraldas Harjumaalt esitatud projektidele kahel aastal 49,5 miljonit krooni. Eelmisel aastal jäi sellest järele 38,4 miljonit krooni. Kuna sel aastal eraldati kokku 29,2 miljonit krooni, jäi 9,2 miljonit krooni kasutamata.

„Väga oluline roll selle meetme toetuste jagamisel on maavalitsuste juurde moodustatud maakondlikel projektide hindamise komisjonidel. Meie vaatame kõigepealt, kas laekunud taotlused on nõuetekohaselt vormistatud ja kas selleks, milleks küsitud, saab üldse toetust maksta. Siis lähevad kõik jah-sõna saanud projektid maakonnakomisjoni kätte,“ selgitas pressiesindaja.

Maakonnakomisjonid hindavad, kas sellist investeeringut on konkreetsesse kohta mõistlik teha või peaks eelistama mingeid teisi tegevusi ja investeeringuid. Pingerida pannakse paika hindepunktide alusel ning kui projekt ei kogu vähemalt 30 protsenti maksimaalsest võimalikust summast, langeb rahastatavate hulgast välja.