Aasta suunaja finalist KATRIN KIRSILA Kuusalu koolist

2737
Kuusalu keskkooli logopeed KATRIN KIRSILA.

KATRIN KIRSILA on logopeedina töötanud 29 aastat.

„Austan väga kõiki oma tööd südamega tegevaid õpetajaid, kuid kool  pole enam ammu koht, mis ainult õpetajate toel seisab. Kooli toimimisel on  tähtsal kohal samuti  infotehnoloogid, sotsiaalpedagoogid, logopeedid-eripedagoogid, meditsiinitöötajad. Tänan kõiki, kes minu  püüdlusi  ja tööd on märganud ja hinnanud. Võtan seda kui preemiat oma aastate pikkusele tööle Harjumaal ja Kuusalu vallas,“ ütleb Kuusalu keskkooli logopeed Katrin Kirsila.
Ta kuulutati möödunud kolmapäeval  Harjumaa aasta suunajaks ning aasta suunaja konkursi üleriigiliseks finalistiks. Laupäeval osales ta koos abikaasa, Kuusalu külavanema Andres Kirsilaga Tartus Vanemuise kontserdisaalis toimunud Aasta Õpetaja Galal „Eestimaa õpib ja tänab“. ETV tegi sealt otseülekande. Õpetajaid tunnustati 11 kategoorias, võitjad said Joosepi kuju.
Katrin Kirsila: „Kõigile kutsututele anti kohe haridus- ja teadusministri Jürgen Ligi allkirjaga tänukiri ning klaasist mälestusmeene „Eestimaa õpib ja tänab.“ Saali sisenesime üle sinise vaiba, kus oli võimalus teha pilti.“
Katrin Kirsila kandidatuuri esitas aasta suunaja konkursile Kuusalu keskkool. Kaaskirjas nimetab direktor Vello Sats Katrin Kirsilat pühendunud logopeediks, kes panustab maksimaalselt hariduslike erivajadustega õpilastega tehtavasse töösse: „Tema tunnid on alati väga põhjalikult ette valmistatud ning suureks abiks kõikidele kõneravi vajavatele õpilastele. Tal on palju omatehtud arendavaid õppevahendeid. Ta on olnud 4 viimast aastat kooli hariduslike erivajadustega laste õppe koordineerija, on juhendanud eripedagoogika eriala üliõpilaste praktikat. Lisaks on 9 aastat juhendanud Harjumaa eriõpetuse ainesektsiooni  ning olnud varasemalt vabariikliku logopeedide kutsekomisjoni liige.“
Katrin Kirsila lõpetas 1986. aastal Tartu Ülikooli defektoloogia eriala ning asus logopeedina tööle Kuusalu lasteaias. 1995. aastast sai temast ka Kuusalu kooli logopeed. Edaspidi loobus lasteaiatööst ja jäi kooli logopeediks. Sel aastal täitub tal koolis 20. tööaasta.
„Logopeedi põhieesmärk koolis on toetada  lugemis- ja kirjutamisraskustega lapsi, et nad saaksid õppekavaga hakkama, kuid tegeleme ka kogeluse-, häälduse – ja kõnemõistmisprobleemidega lastega. Vajadusel olen teinud ka eripedagoogilist tööd. Loomulikult on oluline osa  töö lapsevanematega – juhendada, kuidas kodus lapsega tegeleda või aidata selgust saada, milles võivad tekkinud raskused peidus olla,“ kõneleb ta.
Katrin Kirsila toonitab, et süstemaatiline töö lastega alates esimesest klassist kannab  alati vilja, on mõned üksikud õpilased, kellega on vaja olnud tegeleda veel põhikoolis – 5.-9. klassini. Tihti on need siis õpilased, kes on Kuusalu kooli tulnud mujalt, kus logopeedi pole olnud.
Ta kiidab, et emad-isad on aina motiveeritumad logopeedi jutule tulema. Mõnelgi juhul mõjutab asjaolu, et paljud vanemad sõidavad tööle linna, tagasi jõuavad õhtul väsinult. Õpiraskusega laps vajab aga pidevat toetust.
„Esimesel koolikuul laseme lastel koolieluga kohaneda, siis hakkame vajadusel vanematega ühendust võtma. Alustame logopeediliste individuaal- ja rühmatundidega enamasti oktoobrist,“ kirjeldab staažikas logopeed.
„Kuusalu vallas  on logopeedidega suhteliselt hästi, enamikes haridusasutustes on selle ala spetsialist olemas. Eestis pole kõigis koolides-lasteaedades logopeede, kõrgkoolist tuleb aastas keskmiselt vaid kümme magistrikraadiga logopeedi. Kuid nutiajastul on lastel kõneprobleeme rohkem, palju on kiirustamist, kuulmistähelepanu võib saada häiritud, info hulk on mõnikord üleliia suur ja lapsed ei suuda seda kõike vastu võtta.“
Palju toredaid üritusi  ja töörõõmu on pakkunud tegutsemine Harju eriõpetuse sektsioonis. Kolleegidega kohtumised on äärmiselt vajalikud, räägib ta.
Mõni aasta tagasi oli Katrin Kirsila koolitöö kõrvalt veel eralogopeed Viimsis. Tänini võtavad  temaga ühendust paljud lapsevanemad mujalt Tallinnast ja Harjumaalt, et  nõu ja abi saada.