„Selle piirkonna seltsimaja tuleks ehitada Hirvli koolimaja vundamendile, mitte väikesesse Sigulasse,“ ütleb Hirvli elanik MIHKEL LILLEVÄLI.
Üle-eelmises Sõnumitoojas ilmunud loost „Sigula rahvas vaidleb külamaja pärast” ajendatuna helistas toimetusele Hirvlist Mihkel Lilleväli, kes ütles, et on mitme oma küla ja ka naaberkülade elanikuga rääkinud ning üksmeelselt on leitud, selle kandi küla- või seltsimaja tuleks ehitada maha põlenud Hirvli koolimaja vundamendile.
Ta selgitas, et sinna on harjunud käima Sigula, Hirvli, Kursi, Kosu, Aru küla rahvas juba sellest ajast, kui Hirvlis avati kool.
Hirvli vanas koolimajas asus hiljem kolhoosikontor. Uues koolimajas näidati kino ja olid peod.
Uus koolimaja põles 1985. aastal maha. Alles jäi vundament, koht on kasutuses külaplatsina. Vundament ja selle trepp sobivad külapidudel välilavaks.
Nüüd tahtis Mihkel Lilleväli teada, miks ei küsitud vundamendi ja selle ümber oleva maa kasutamise kohta külarahvalt: „Vana koolimaja erastati meie külavanemale Andres Turganile. Esialgu teadsime, et uue koolimaja vundament jääb selle juurde erastatavast maast välja. Hiljem selgus, et kõik on müüdud Andres Turganile. Kui uurisin Sigula külavanemalt, miks hakkavad külamaja ehitama enda külasse, kus on vähe elanikke, vastas ta, et Hirvli kooli vundament on erakätes ja sinna ei saa PRIAlt Euroopa Liidu toetusraha taotleda. Käisin vallavanemalt uurimas, tema ütles, et saab, kui tehakse MTÜ ja see võtab vundamendi rendile.”
Toimetus uuris Kuusalu vallamajast, mis asjaoludel erastati Hirvli vana koolimaja ja uue kooli vundament. Valla peamaakorraldaja Peeter Raudsepp ütles, et vana koolimaja, kus ühes pooles on raamatukogu ja teises pooles elanikud, müüdi 1995. aasta detsembris vallavolikogu otsusega Andres Turganile. Maa erastati hoone juurde tunduvalt hiljem, alles paar-kolm aastat tagasi. Peeter Raudsepp lisas, et müümise ajal ta vallamajas ei töötanud ning seetõttu ei oska täpsemalt rääkida.
Vallasekretär Maire Link, endine Hirvli elanik, meenutas, et külarahvas pooldas tookord vana koolimaja müüki, vastuseisu ei olnud: „Minu meelest oli nõue, et ostjal tuleb vana koolimaja katus korda teha ning määrati tähtaeg. Vald sõlmis lepingu, mis lubas Hirvli raamatukogul tasuta asuda seal 20 aastat.”
Vana koolimaja omanik Andres Turgan mäletab täpsemalt: „Kui uus koolimaja põles, kustutati ka vana koolimaja katust. Uue koolimaja poolse otsa katus läks kuumusest põlema ja sai kõvasti kannatada. Lõpuks oli kogu katus katki, lasi vihma läbi, vett tilkus raamatukogu raamatutele. Hoone oli väga kehvas seisus. Ostu-müügi lepingu tingimus oli, et teen katuse korda ja vahetan uksed-aknad. Lepingu sõlmisime järgmise aasta alguses ja selles oli nõue, et raamatukogu peab neis ruumides asuma 20 aastat ehk 2016. aasta alguseni. Renti selle eest vald ei maksa.”
Külavanem soovis oma perega erastada kodu vastas üle tee asuvat vana koolimaja, et avada seal kauplus: „Minu mõte oli, et uue koolimaja vundament ja kiigeplats jääksid valla maaks. Kui rääkisin seda tookordsele peamaakorraldajale vallamajas, tegi ta selgeks, et see on keeruline. Kõigepealt oleksin pidanud maa erastama, 3000-4000 krooni peale maksma ja siis selle maa vallale kinkima. Ei tahtnud niisugust keerulist asjaajamist ja taotlesin endale kogu ümberkaudse maa, kokku 1,2 hektarit. Sellest kolmandik või natuke rohkem on vundamendi ja kiigeplatsi maa.”
Andres Turgan kinnitab, et on Hirvli inimestele lubanud, kui on huvilisi moodustada MTÜ, siis kingib ta selle maa MTÜle. Ja kui rahvas käib raamatukogus, siis pikendab ka raamatukogu tasuta rendilepingut.
