JAAN VELST­RÖM: „Kait­se­te­ge­vus on La­he­maa rah­vus­par­gis lä­bi kuk­ku­nud.“

La­he­maa Maao­ma­ni­ke Lii­du (LML) ju­ha­tu­se lii­ge JAAN VELST­RÖM, te liit soo­vib La­he­maa osa eral­da­mist Kuu­sa­lu val­la üldp­la­nee­rin­gust. Au­gus­ti lõ­pus saat­si­te Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu­le taot­lu­se, et La­he­maa eral­da­mi­ne võe­taks is­tun­gil hää­le­tu­se­le. Miks se­da soo­vi­te?
„La­he­maa Maao­ma­ni­ke Liit on loo­dud maao­ma­ni­ke hu­vi­de eest seis­mi­seks. Üldp­la­nee­ring mää­rab val­las pi­kaks ajaks tin­gi­mu­sed, kui­das ini­me­sed oma elu pa­re­maks muu­ta saa­vad. Kah­juks on üldp­la­nee­rin­gus­se kir­ju­ta­tud La­he­maa jaoks vä­ga pal­ju pii­ran­guid, mis ta­kis­ta­vad siin­se­te ini­mes­te hak­ka­ma­saa­mist ega või­mal­da ko­ha­li­ku elu aren­gut.

Pii­ran­gud tu­le­vad suu­res osas kesk­kon­naa­me­ti kait­se­kor­ral­dus­ka­vast ja ta­kis­ta­vad val­lal ko­ha­li­ku elu kor­ral­da­mist. La­he­maa osas muu­tub kesk­kon­na­a­met märk­sa olu­li­se­maks või­muks kui oma­va­lit­sus.

Te­ge­lik­ku uu­rin­gut, kui­das La­he­maa ini­me­sed toi­me tu­le­vad, po­le teh­tud. Loo­mu­li­kult va­jab sel­li­se uu­rin­gu te­ge­mi­ne ra­ha, aga muul moel ei saa sel­get üle­vaa­det, mis rah­vus­par­gi alal üld­se toi­mub. Üldp­la­nee­rin­gut il­ma nii­su­gus­te tead­mis­te­ta ei to­hi koos­ta­da.

Rah­vus­par­gis on muu­de­tud ehi­ta­mi­ne kait­se­kor­ral­dus­ka­va soo­vi­tus­te ko­ha­selt vä­ga kee­ru­li­seks, seal­juu­res ei põh­jen­da­ta, kui­das ini­me­se elu­hoo­ned loo­dus­kait­set peak­sid häi­ri­ma. Me üt­le­me ot­se väl­ja, et ehi­ti­sed kü­la­des po­le kui­da­gi seo­tud loo­dus­kait­se el­lu­vii­mi­se­ga rah­vus­par­gis. Se­da, kui­das rah­vus­par­gis on kait­se-ees­mär­ki­de­ga toi­me tul­dud, po­le hin­na­tud. Kü­lad on 53 aas­ta jook­sul, vaa­ta­ma­ta „kaits­mi­se­le ja hoid­mi­se­le“, nii­võrd muu­tu­nud, et ära­tund­mi­ne on kee­ru­li­ne.

Ini­me­si ei näh­ta La­he­maal kui kesk­kon­na la­hu­ta­ma­tut osa. Pa­ra­ku saab kul­tuu­ri kaits­ta siis, kui ini­me­sed ja nen­de kau­du kul­tuur on elus. Sel­le­ga amet­ni­kud ei te­ge­le. Kait­se­te­ge­vus on rah­vus­par­gis lä­bi kuk­ku­nud ja kah­juks pii­ran­gu­te osas ini­mes­te suh­tes vae­nu­lik.

LML te­gi et­te­pa­ne­ku eris­ta­da Kuu­sa­lu val­la üldp­la­nee­rin­gus La­he­maa osap­la­nee­ring, min­na sel­le­ga eda­si ta­sa­kaa­lu­kalt ja vas­ta­valt val­la ra­ha­lis­te­le või­ma­lus­te­le, sest uu­rin­gud on va­ja lä­bi viia. Üle­jää­nud val­la osas saab üldp­la­nee­rin­gu vas­tu võt­ta.

Te­ge­li­kult peaks vald vas­tu võt­ma üldp­la­nee­rin­gu, kus ar­ves­ta­tak­se oma ini­mes­te hu­vi­de­ga, mit­te kõi­ge­ga, mis kait­se-ees­ki­ri või kait­se­kor­ral­dus­ka­va et­te kir­ju­tab. LMLi hin­nan­gul puu­dub aga sel­leks val­las prae­gu po­lii­ti­li­ne ta­he, sest siit pais­tab rii­gi vas­tu koh­tus­se mi­nek.

La­he­maa osap­la­nee­rin­gu et­te­pa­nek on komp­ro­miss. See ei tee olu­kor­da hul­le­maks, hoo­pis üldp­la­nee­ring teeks. Osaüld­pla­nee­ring või­mal­dab eda­sist ra­hu­lik­ku te­ge­vust ja an­nab mei­le kõi­gi­le ae­ga. Po­lii­ti­li­ne olu­kord Ees­tis ei jää sa­maks ja mõist­li­kud la­hen­du­sed tu­le­vad kind­las­ti.

LML on üldp­la­nee­rin­gu osas püüd­nud val­la­ga lä­bi rää­ki­da pi­ke­mat ae­ga. Vii­ma­ne koh­tu­mi­ne val­la üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­se töö­rüh­ma­ga au­gus­ti lõ­pus viis meid jä­rel­du­se­ni, et pa­rem on pöör­du­da ot­se vo­li­ko­gu poo­le, et saa­da La­he­maa osap­la­nee­rin­gu et­te­pa­ne­ku suh­tes lõp­lik vas­tus.“

Kuu­sa­lu val­la­sek­re­tä­ri sõ­nul lä­heb lii­du taot­lus vas­tu­ol­lu val­la­vo­li­ko­gu töö­kor­ra­ga. Kui soo­vi­tak­se tee­ma aru­ta­mist ja hää­le­ta­mist is­tun­gil, tu­leks vo­li­ko­gu liik­mel esi­ta­da ot­su­se eel­nõu, mi­da me­net­le­tak­se vas­ta­valt töö­kor­ra­le – aru­ta­tak­se vo­li­ko­gu ko­mis­jo­nis ja pan­nak­se is­tun­gi päe­va­kor­da.
„Me soo­vi­me sel­gust, kui­das val­la­vo­li­ko­gu liik­med suh­tu­vad erao­man­di puu­tu­ma­tu­ses­se. Üldp­la­nee­rin­gu pro­jek­ti prae­gu­ne se­le­tus­ki­ri on meie hin­nan­gul erao­man­di puu­tu­ma­tu­se­ga vas­tuo­lus. Kui LMLi et­te­pa­nek va­jab tei­sel moel esi­ta­mist, siis leia­me la­hen­du­se.“

Eel­mi­se nä­da­la Sõ­nu­mi­too­jas aval­da­si­me Kir­ja­kas­tis te lii­du ni­mel saa­de­tud teks­ti „Erao­man­di ka­su­ta­mi­se õi­gus võe­tak­se La­he­maal oma­ni­kult ära“. Seal väi­da­te, et pea­gi keh­ti­ma hak­ka­vad kolm sea­dust an­na­vad sel­le­le tuult tii­ba­des­se. Miks nii väi­da­te ja kui­das need sea­du­sed võ­ta­vad maa ka­su­ta­mi­se õi­gu­se ära?
„Rah­vus­par­gis on maa jao­ta­tud siht­kait­se­vöön­diks ja pii­ran­gu­vöön­diks. Siht­kait­se­vöön­dis ei saa maao­ma­nik mi­da­gi te­ha – ei puid raiu­da, maad ha­ri­da ega ehi­ta­da, osa aas­tast on ka sin­na si­se­ne­mi­ne kee­la­tud. Siht­kait­se­vöön­dis­se ei jää era­maid pal­ju, kuid neid siis­ki on. Nä­dal ta­ga­si kü­sis üks met­sa­o­ma­nik, kas saab oma kin­nis­tult küt­te­puid te­ha. Kaar­dilt oli nä­ha, et ta maa jääb ter­vi­ku­na siht­kait­se­vöön­dis­se, see tä­hen­dab, et raie on kee­la­tud.

Pii­ran­gu­vöön­dis on ol­nud oma maa ma­jan­da­mi­ne või­ma­lik vas­ta­valt loo­dus­kait­se­lis­te­le pii­ran­gu­te­le. Sea­du­sand­li­kud muu­da­tu­sed tee­vad sel­le kee­ru­li­se­maks või lõ­pe­ta­vad si­su­li­selt üld­se. Era­met­sa­des­se mää­ra­tud met­sae­lu­pai­ka­des edas­pi­di raieid te­ha ei to­hi, väl­ja ar­va­tud 5 ti­hu­meet­rit küt­te­puid hek­ta­ri koh­ta aas­tas. Kah­juks po­le veel ju­hen­dit, mil­li­seid puid met­sae­lu­pai­gas küt­teks raiu­da lu­ba­tak­se ja kui­das need saab kok­ku ve­da­da.

Üle­jää­nud era­met­sa­des saab kesk­kon­naa­met õi­gu­se nõu­da maao­ma­ni­kult raie­loa kü­si­mi­sel kesk­kon­na­mõ­ju hin­nan­gut, koos­ta­mi­ne on kal­lis ja ae­ga­nõu­dev. Se­ni­ne pii­ra­tud la­ge­raie te­ge­mi­se õi­gus kaob. Soo­vi­ta­tak­se pü­si­met­sa­ma­jan­dust, mis on met­sao­ma­ni­ku jaoks ku­lu­kas ja liialt kee­ru­li­ne. Met­sa­tea­ti­si saab edas­pi­di esi­ta­da vaid ar­vu­tis lä­bi met­sa­re­gist­ri.

Ro­hu­maa­de­le on üha roh­kem il­mu­nud maao­ma­ni­ke ül­la­tu­seks pä­rand­nii­du mää­ran­guid. See tä­hen­dab, et edas­pi­di ei saa maao­ma­nik ot­sus­ta­da, et ta soo­vib ro­hu­maa ase­mel min­gi aja põl­du ma­jan­da­da, vaid tu­leb te­ha se­da, mi­da et­te kir­ju­ta­tak­se. Kõl­vi­ku­te pii­re muu­ta võib ai­nult kesk­kon­na­ame­ti loal.

Ela­mu­maad on et­te näh­tud ehi­tis­te ja nen­de tee­nin­da­mi­se jaoks. Kesk­kon­naa­met aga väi­dab, et ka siin on kõl­vi­kud, seal­hul­gas met­sa­maa, ja ehi­ta­da võib heal ju­hul ai­nult õue pii­res. Üks konk­reet­ne vaid­lus on sel­les osas jõud­nud rii­gi­koh­tus­se.

Amet­ni­kud on li­saks sel­gi­ta­nud, et ka õue­maal võib esi­ne­da kaits­ta­vaid loo­dus­lik­ke väär­tu­si, see­ga po­le edas­pi­di vä­lis­ta­tud te­ge­vus­pii­ran­gud õue­maal.

Rah­vus­park kuu­lub ter­vi­ku­na Na­tu­ra ala­de hul­ka, ees­märk on lin­du­de, loo­ma­de ja tai­me­de, nen­de elu­pai­ka­de ja kas­vu­koh­ta­de säi­li­mi­ne. Õue- ja ela­mu­maa­del ei saa Na­tu­ra väär­tu­si kaits­ta, sest siin käib ini­mes­te iga­päe­va­ne elu­te­ge­vus. Kuid neid maid keel­du­tak­se Na­tu­ra ala­dest väl­ja ar­va­mast, nõu­deid hoo­pis kar­mis­ta­tak­se.

Pii­ran­gud La­he­maal vä­hen­da­vad maao­man­di hin­da. Kui puu­dub või­ma­lus oma maad mõist­li­kul vii­sil ma­jan­da­da, siis loob see eel­du­sed ela­ni­ke lah­ku­mi­seks La­he­maalt.“

Me lu­ge­jad on tõ­de­nud, et La­he­maa Maao­ma­ni­ke Lii­du ni­mel aval­da­tud teks­tid Sõ­nu­mi­too­jas on ol­nud üs­na kee­ru­li­sed. Kas saak­si­te näi­de­te va­ral sel­gi­ta­da La­he­maa rah­vus­par­gi prae­gus­te pii­ran­gu­te­ga seon­du­vat?
„Mõ­ned näi­ted. Met­sao­ma­ni­kul on 12 hek­ta­rit met­sa, sel­lest 9 hek­ta­ri­le on mää­ra­tud met­sae­lu­paik. See mets on ini­me­se pen­sio­ni­tu­gi, aga kolm­vee­ran­dil sel­lest on nüüd raied kee­la­tud. Ta on ma­jan­da­mi­sel ol­nud ta­sa­kaa­lu­kas, oma met­sa iga­ti hoid­nud. Loo­dust sääst­va käi­tu­mi­se eest on oma­nik saa­nud si­su­li­selt ka­ris­ta­da.

Maao­ma­nik soo­vis kül­la en­da­le elu­ma­ja ehi­ta­da, et ai­da­ta ko­ha­peal oma ea­kaid va­ne­maid. Ro­hu­maad, ku­hu ehi­tis oleks so­bi­nud, oli pii­sa­valt. Pa­ra­ku järg­nes kesk­kon­naa­met­ni­ke keel­duv ot­sus, sest nen­de ar­va­tes ei so­bi­nud ma­ja asus­tusst­ruk­tuu­ri ja ro­hu­maal kas­vas aas-re­ba­se­sa­ba, mi­da tu­li kaits­ta.

Ini­me­ne te­gi oma ela­mu­maa­le al­la 20ruut­meet­ri­se aia­ma­ja, kui soo­vis se­da sea­dus­ta­da, an­ti tea­da, et see tu­leb lam­mu­ta­da, sest te­ma ela­mu­maa pin­d­ala ei vas­ta kait­se­kor­ral­dus­ka­vas soo­vi­ta­tu­le. Kõr­va­la­su­va­le sa­ma suu­re­le kin­nis­tu­le oli ehi­ta­tud ela­mu ja seal prob­lee­me ei näh­tud.

Maao­ma­nik avas­tas in­ter­ne­tis kaar­te uu­ri­des, et te­ma ro­hu­maal on nüüd pä­rand­niit. Kee­gi sel­lest tal­le amet­li­kult tea­da ei and­nud. Ini­me­ne soo­vis se­da maad mõ­ne aja põl­lu­na ka­su­ta­da, nüüd se­da või­ma­lust enam ei ole.

La­he­maa ela­nik la­si kü­las oma teeäär­se­le kin­nis­tu­le te­ha de­tailp­la­nee­rin­gu. Kui ta ehi­ta­mi­se soo­vi­ga kesk­kon­naa­me­tis­se pöör­dus, sai ei­ta­va vas­tu­se, sest ehi­ta­mi­ne ei so­bi­vat kait­se-ees­mär­ki­de­ga.

Era­met­sa mää­ra­tud met­sa­elu­pai­ka­de osas pa­ku­tak­se toe­tust, mit­te hü­vi­tust, mi­da oma­nik peab igal aas­tal uues­ti taot­le­ma. Kui ei taot­le, siis ka ei maks­ta. Ku­na met­sae­lu­pai­gas on raied kee­la­tud, siis oleks mõist­lik os­ta maa oma­ni­kult õig­la­se hin­na eest rii­gi­le, kuid se­da ei ole et­te näh­tud. Oma­ni­ku va­ra­li­ne kah­ju on mär­ki­mis­väär­ne.“

On ka kü­si­tud, kas La­he­maa Maao­ma­ni­ke Liit te­gut­seb tu­le­va aas­ta ko­ha­lik­ke va­li­mi­si sil­mas pi­da­des – plaa­ni­te kan­di­dee­ri­da, te­ha oma va­li­mis­liit?
„Prae­gu meil või­muam­bit­sioo­nid puu­du­vad. Sei­sa­me erao­man­di puu­tu­ma­tu­se eest La­he­maal, laie­mas mõt­tes aga ka Ees­tis.“

La­he­maa rah­vus­par­gist üle poo­le on Kuu­sa­lu val­las, tei­ne pool Hal­ja­la val­las. Mõ­le­mas val­las koos­ta­tak­se uut üld­pla­nee­rin­gut. Hal­ja­la val­la­vo­li­ko­gu esi­mees on Sõ­nu­mi­too­ja­le öel­nud, et kaa­sajas­ta­tud üldp­la­nee­rin­gut on neil va­ja või­ma­li­kult kii­res­ti ka La­he­maa osa­le, et saaks aren­gu­­­plaa­ni­de­ga eda­si min­na. Oma­va­lit­sus­te po­lii­ti­kud on sel­gi­ta­nud, et üldp­la­nee­ring saab amet­kon­da­delt nõu­ta­vad koos­kõ­las­tu­sed ai­nult ju­hul, kui ei lä­he sea­dus­te­ga vas­tuol­lu. Val­da­del on kee­ru­li­ne ha­ka­ta sea­dus­te­le vas­tu. Eri­ti olu­kor­ras, kus loo­dus­hoid ja ro­he­pöö­re on ko­gu Eu­roo­pa Lii­du üks olu­li­se­maid ees­mär­ke.
„LMLi ar­va­tes tu­leb La­he­maa pu­hul nä­ha üldp­la­nee­rin­gus mit­te ük­si­kuid la­hen­du­si, vaid ela­ni­ke hu­vi­sid ter­vi­ku­na. Kui üldp­la­nee­ring ei soo­dus­ta ini­mes­te te­ge­vust omal maal, siis po­le sel­lel do­ku­men­dil täht­sust. Rõ­hu­ta­me, et oma­va­lit­su­se põ­hi­mõ­te on ko­ha­li­ku elu kü­si­mus­te ise­sei­sev ja lõp­lik ot­sus­ta­mi­ne ja kor­ral­da­mi­ne. Kui te­kib vas­tuo­lu amet­kon­da­de­ga, tu­leb oma­va­lit­su­sel min­na koh­tus­se.

La­he­maa osap­la­nee­ring po­le küll ot­se­ne la­hen­dus, kuid komp­ro­mis­si­na an­nab aja­li­selt või­ma­lu­se ta­sa­kaa­lu­kalt eda­si lii­ku­da. Loo­dus­hoid on olu­li­ne, aga sin­na peab ära mah­tu­ma ka ini­me­ne. Po­le õi­ge te­ha loo­dus­hoiust ja ro­he­pöör­dest eba­ju­ma­lat. Pea­le­gi, kül­lap aja möö­du­des lei­tak­se jäl­le uued si­hid, ku­hu­poo­le pür­gi­da. Sel­le koh­ta on ke­na salm: läks lah­ti meil kam­paa­nia, kam­paa­niast sai maa­nia, kui far­siks muu­tus maa­nia, läks lah­ti uus kam­paa­nia.“

La­he­maa Maao­ma­ni­ke Liit oli kaas­kor­ral­da­ja met­sa- ja maao­ma­ni­ke mee­lea­val­du­sel, mis mai lõ­pus toi­mus Tal­lin­nas Toom­peal. Kui­das läks?
„Ke­nas­ti. Rah­vas oli ko­hal, pi­das en­nast vii­sa­kalt ülal, na­gu eest­la­sed ik­ka. Nä­gi­me häid ja kur­bi esi­ne­mi­si, po­lii­ti­ku­telt kah­juks ka ene­se­rek­laa­mi mai­gu­li­si. Ees­ti Era­met­sa­liit kor­ral­da­ja­na te­gut­ses kor­rekt­selt, aja­ka­vast pee­ti kin­ni. Lõ­pu­poo­le an­ti rii­gi­ko­gu­le üle ühi­sed et­te­pa­ne­kud sea­du­sand­lu­se koh­ta. Sel nä­da­lal toi­mub nen­de aru­te­lu rii­gi­ko­gu kesk­kon­na­ko­mis­jo­nis, osa­leb ka LML.“

Ole­te pöör­du­nud La­he­maa pii­ran­gu­te tee­mal õi­gus­kants­le­ri poo­le, kui­das tei­le on vas­ta­tud? Mil­lis­te amet­kon­da­de või po­lii­ti­ku­te poo­le ole­te veel pöör­du­nud ja mil­li­ne on ol­nud ta­ga­si­si­de?
„Õi­gus­kants­le­ri poo­le ole­me pöör­du­nud mit­mel kor­ral, se­da on tei­nud eral­di ka LMLi liik­med. Õi­gus­kants­ler on oma­kor­da esi­ta­nud kü­si­mu­si kesk­kon­naa­me­ti­le ja klii­ma­mi­nis­tee­riu­mi­le. Ole­me saa­nud väär­tus­lik­ke ju­hi­seid, kui­das on pa­rem te­gut­se­da ja mil­li­sed või­ma­lu­sed an­nab sea­du­sand­lus ko­da­nik­kon­na­le. Õi­gus­kants­le­ri te­ge­vu­sel on omad pii­rid, ta ei saa kõi­ki prob­lee­me la­hen­da­da, sel­le­ga tu­leb lep­pi­da.

LML on pöör­du­nud kü­si­mus­te ning et­te­pa­ne­ku­te­ga klii­ma­mi­nis­tee­riu­mi, kesk­kon­na­ame­ti, Kuu­sa­lu ja Hal­ja­la val­la, ka Ees­ti Era­met­sa­lii­du, trans­por­dia­me­ti ja Elekt­ri­le­vi poo­le. Val­da­de, klii­ma­mi­nis­tee­riu­mi ja kesk­kon­naa­me­ti­ga on mit­mel ühi­sel koo­so­le­kul mu­re­dest rää­gi­tud ja soo­vi­dest mär­ku an­tud.

Ees­ti Era­met­sa­lii­du­ga on koos­töö klap­pi­nud, klii­ma­mi­nis­tee­riu­mi ja kesk­kon­naa­me­ti vas­tu­sed on ol­nud pi­gem tõr­ju­vad. Ole­me jõud­nud sel­gu­se­le, kes mil­li­seid sei­su­koh­ti pool­dab ja mi­da sel­les olu­kor­ras lä­hia­jal oo­da­ta on.“

Kui pal­ju on La­he­maa Maa­o­ma­ni­ke Lii­dul liik­meid? Eel­mi­ses le­hes il­mu­nud teks­tis kut­su­si­te üles en­da­ga lii­tu­ma. Kas on see­jä­rel ühen­dust võe­tud?  
„Liik­meid on vei­di al­la sa­ja, toe­ta­jaid aga kor­da­des roh­kem. On kü­la­sid, kust on saa­de­tud meie liik­meks kü­la­rah­va esin­da­ja. See­ga on LML kan­de­pind olu­li­selt suu­rem. Meie jaoks ei ole liik­me­te ül­darv ees­märk omaet­te, kõi­ge olu­li­sem on jär­je­pi­dev töö maao­ma­ni­ke heaks. Ini­me­sed va­ja­vad ot­sus­ta­mi­seks ae­ga. Kü­si­tak­se ja pee­tak­se aru, ke­da­gi ei kii­rus­ta ot­su­se­le jõud­mi­se­ga. LML on are­nev or­ga­ni­sat­sioon ja tu­le­vik on maao­ma­ni­ke pä­ralt.“