MARGUS SOOM: „Lahemaal võiks olla kogukondlik vahekohus.“

4184
Kuusalu vallavolikogu eelarvekomisjoni esimees MARGUS SOOM juhib firmat Kiiu Metall, mille kontor asub Kiius endises töökojas.

„Vallavolikogusse võiksid kandideerida erakonnad, mitte valimisliidud,“ ütleb Kuusalu volikogu liige MARGUS SOOM.

Kuusalu volikogu liige ja eelarvekomisjoni juht Margus Soom, firma Kiiu Metall omanik, kandideeris Reformierakonna nimekirjas ja kogus valijatelt 40 häält. Reformierakond sai volikogusse 3 kohta  ja kuulub võimuliitu koos valimisliiduga Ühine Kodu.
Margus Soom kinnitab, tema on seda meelt, et kohalikes omavalitsustes tuleks lõpetada võimalus kandideerida volikogusse valimisliitudes – nii oleks tagatud vastutus otsuste eest pikemaks ajaks kui ainult üheks valimisperioodiks.
„Küpsel inimesel võiks olla maailmavaade välja kujunenud, et siduda end erakonnaga. Parteide nimekirjade liikmete vastutus on suurem. Inimesed vahetuvad, erakond jääb ja peab valijate ees vastust kandma ka aastaid hiljem. Valimisliidud lagunevad, eilsed koalitsioonikaaslased võivad pärast järgmisi valimisi olla vastasleerides ning siis ei hääletata maailmavaateliselt, vaid huvidest lähtuvalt. Väide, et erakondlasi juhitakse ja antakse käske pealinna kontoritest ei pea paika. Reformierakonnas see kindlasti nii ei ole. Reformi­erakonnas kohalikud küsimused leiavad lahenduse kohapeal,“ sõnab ta ja toob näiteks praeguse olukorra Kuusalu volikogus, kus osa endisi  koalitsioonikaaslasi on opositsioonis ja vastupidi.
„Ega ma niisama kinkinud pikaajalisele mõtte ja aatekaaslasele Sulev Valdmaale eelarve vastuvõtmisel peeglit. Sõnum ei olnud isiklik, vaid üldisem.“
Margus Soom oli vallavolikogu liige  aastatel 1996-1999. Ta kandideeris ka järgmistel kordadel, aga volikogusse ei pääsenud. Selle kohta märgib nüüd, et oli volikogus ainus, kes avalikult toetas ja hääletas kaitseväe keskpolügooni Kuusalu valda rajamise poolt.
„Sain suure populistlikult halvustava kriitika osaliseks. Minust tehti sisuliselt niiöelda poliitiline laip. Rahvas, kes ei toida ega õpeta oma sõjaväge, toidab võõrväge. Eesti asi läheb mulle korda ja mitte ainult sõnadega.“
Juba tookord rääkis ta, et Kuusalu kihelkond võiks olla üks vald: „Siis nimetati mind muigavalt suurusehullustusega Kalevipojaks. Aga see ju realiseerus. Kuusalu ja endine Loksa vald on edukalt tegutsenud ühise vallana üheksa aastat. Pole kaugel aeg, kus meiega ühineb ka Loksa linn, olen selles kindel. Juba praegu oleks õige vaadata asju perspektiivis.“
Valla haridusmaastik
Kui ta tegi valimiskampaaniat, oli ühe teemana kõne all haridus, räägib Margus Soom: „Olen oma laste kaudu seotud Kuusalu valla haridusküsimustega vähemalt 15 aastat. Kuulun volikogu hariduskomisjoni ja lastevanemate esindajana Kuusalu keskkooli hoolekogusse. Valla haridusmaastikul on mitmeid küsimusi, mille üle mõelda. Mis tulevikus saab Kolga koolist, on sealse kogukonna küsimus – miks seal osad lapsevanemad panevad oma lapse Kuusalu kooli või miks ära kolitakse. “
Ta märgib, et koolivõrku puudutavad otsused on ääretult ebapopulaarsed, ehkki lõpuks kujunevad need välja kollektiivse arutelu käigus. Tulevast liitumist ja haridusreformi silmas pidades oleks õige, kui juba praegu käiksid koolivõrgu-teemalised arutelud koos Loksa linnaga.
Eelarvekomisjon
Eelarvekomisjoni kohta lausub Margus Soom, et komisjoni komplekteerimise põhieesmärk oli moodustada laiapõhjaline, tark  ja töötav koosseis. Esindatud on opositsiooni esinumbrid: „Suhtleme komisjoni liikmetega omavahel palju. Volikoguliikmeid on komisjonis suhteliselt vähe. Kutsusin juurde kompetentseid vallainimesi, kes saaksid vallaasjades rohkem kaasa rääkida. Oluline on, et kõik teravad küsimused oleksid lahendatud komisjonis ning volikogu laua taga enam nääklemisi ei tekiks. Pean töövõiduks, et 2014. aasta vallaeelarve ja nüüd ka lisaeelarve võeti volikogus vastu 100protsendiliselt poolthäältega .“
Samas nendib ta, et seoses varasemate otsustega kuluvad vallaeelarvest iga-aastaselt suured summad ehituskulude katteks: „Olen Kuusalu spordihoone fänn ja oodanud selle rajamist keskkooli lõpuklassidest saadik. Aga kui ehituseks oleks kasutanud Euroopa Liidu abirahasid, ei peaks vald maksma hoone kasutusrendiks ligi 100 000 eurot aastas. Selline koormus kestab aastakümneid, jääb ka me laste kanda. Nüüd arutame  Kiiu mõisa kordategemist. See hoone tuleb kindlasti korda teha. Kuid peame pingutama ja kasutama kõiki võimalusi kaasata niinimetatud eurorahade toetusfonde.“
Reformierakonnas ligi 15 aastat
Reformierakonda astus Margus Soom sajandivahetuse paiku. Ta jutustab, et ajendiks sai ettevõtete tulumaksuvabastus. Temale väikeettevõtjana oli suur ja väga rõõmustav üllatus, kui ühel aastal teatas raamatupidaja, et enam pole vaja aastakasumi eest tulumaksu maksta vaid saab maksuvabalt teenitud kasumi  investeerida ettevõtlusesse. „Reformierakond oli ainus erakond, kes mõtles, kuidas toetada tärkavat Eesti kapitalil tuginevat ettevõtlust ja kehtestas ettevõtete tulumaksuvabastuse.“
„Koos Jaanus Saarega tegime endale selgeks liberaalse maailmvaate alused, leidsime, et sellist erakonda tuleb toetada ja astusime  liikmeteks. Asutasime Jaanusega  Harjumaal ühe esimestest Reformierakonna noorteklubidest,  liikmeteks saime 20 aktiivset noort. Praegu oleme olukorras, kus kolm volikogukohta meid ei rahulda. Selle nimel teeme tööd, mis oli ka minu üks valimislubadusi.“
Palmses Lahemaa algusaegadel
Margus Soom on sündinud Palmses. Tema vanaema Ella Soom oli juunikommunist, töötas Loksa rajoonikomitee sekretärina ja Ilumäe kolhoosi partorgina. Isa vanaisa poolt on ta Põhjaranniku piiritusevedajate järeltulija.
„ Ääretult intrigeeriv ja põnev kooslus minu sünniks. Meie perekondade elulood on küllalt põhjalikult teada ja ulatuvad Põhjasõjani. Värvikaid isikud on palju,“ sõnab Margus  Soom.
„Mäletan, kuidas meie  koduköögis peeti Lahemaa rahvuspargi loomiskoosolekuid. Sinna kaasati kohalik eliit. Elasime Palmse mõisa peaväravast otse umbes poolteist kilomeetrit  Kelmikülas. Meil käisid nii Epner, Tõnurist, Kaasik, Ranniko,  Ilumäe kolhoosi esimees Lodjak ja mõisaaegse metsnike  järeltulija Ilves. Kas teate, mis oli peamine teema Lahemaa  rahvuspargi  asutamisel?  Eksivad need, kes arvavad, et looduskaitse. Hoopis idast pealetulevatele kaevandustele tõkke seadmine ja sellega kaasneva venestamise peatamine. Lahemaa rahvuspargi asutamine oli meie fosforiidisõja esimene võidetud lahing.“
Ta kinnitab, et just seepärast on Lahemaa teema kogu aeg olnud südamelähedane: „Kui olin eelmisel korral vallavolikogus, osalesin Kuusalu valla esindajana rahvuspargi kaitse-eeskirja välja töötamise töögrupis riigikogu keskkonnakomisjoni juures. Ka nüüd olen andnud nõusoleku osaleda Kuusalu valla esindajana Lahemaa koostöökogu töös.“
Tänase olukorra kohta tõdeb ta, et rahvuspargis domineerivad looduskaitsjatest ametnikud. Teiselt poolt on tunda uue raha ja arhitektuuri sissetungi. Ära on unustatud kohalik elanik.
„Leian, et tuleks moodustada kogukondlik vahekomisjon, kuhu kuuluksid nii arhitektid, ametnikud kui ka kohalike elanike esindajad, et koos arutada ning otsustada  ehitus- ja piiranguküsimusi. Rohkem peab usaldama Lahemaal elavate inimeste maitset ja huve. Kui nüüd imetleme piiritusevedajate kodusid, siis miks peaksid praegused elanikud olema kehvema maitsega. Vanasti oli igal rannatalul oma lautrikoht ja paadikuur, enam mitte. Koos ametnike, arhitektide ja külaesindajatega tuleks leida lahendus, kuidas ja kuhu neid uuesti rajada.“
Kodu Risuaugul
Kuusalusse kolis Margus Soom koos ema ja kahe vennaga, kui oli 4. klassi poiss. Kuusalu keskkooli lõpetas 1979.  aastal ning astus TPIsse õppima tööstus-tsiviilehitust Lahemaa rahvuspargi suunamisega, sooviga saada mõisate restaureerijaks.
„Paljude asjade kokkulangemisel jäi paraku ülikool lõpetamata – julgeolek tundis huvi me EÜE naljade vastu ja minu liigsesse pühendumisse karatesporti,“ selgitab ta.
Pärast seda töötas Tallinnas ehitusel, oli meister Vanalinna ehitusobjektidel ning ütleb, et ka baarmeni amet pole võõras. Kui kolhoose hakati likvideerima, asus kokku ostma Kiiu töökoja osakuid. Praegu on Kiiu endises töökojas mitu väikest metallifirmat. Ta tegeleb tööstushoonete rendiga ning peatselt loodab tulla välja uue metallteenuse projektiga.
Margus Soomi kodu asub Sõitme külas Risuaugul, Loo mõisa külje all. Seda oli aega hakata lõplikult välja ehitama siis, kui masu tõttu metallifirmade töökoormus oluliselt langes ja pere  suurenes.
Karatetreener
Neljandat  aastat  tegutseb Kuusalu spordikeskuses Kuusalu Karate Kool. Praeguseks on treeningurühmades 25-30 poissi-tüdrukut. Margus Soom ja Taavi Ustav treenivad enda ja ka teiste lapsi. Margus Soomi kuuest lapsest käivad karatetrennis 10aastane Mariella, 6aastane Rihard ning ka 3aastased kaksikud Günter ja Romet jälgivat vanema õe-venna harjutusi.
Markus Soom, tema üks poegadest eelmisest kooselust,  tuli hiljuti Eesti noortemeistriks K-1 ja taipoksis ning läheb oktoobris Itaaliasse Eestit esindama. Vanim poeg Karl rajab oma ettevõtet.
Karatega hakkas nende isa tegelema Kuusalu keskkoolis õppides, treener oli tookord Mihkel Paljak. Tol ajal oli karate  Nõukogude Liidus keelatud.  Margus Soom meenutab, et Kuusalus oli ainus maakool, kus sai nõukaajal harrastada karated: „Tänu direktor Laine Kadajasele, tema isiklikul vastutusel. Suur tänu talle!“
Treeningud on Kuusalu Karate Koolis tasuta. Margus Soom selgitab, et Jaapani eetika ütleb – võidelda tuleb kõigepealt ise enda puudustega: ihnus, ahnus, edevus ja rumalus  Ja sellest tuleneb põhimõte, et mida oled tasuta saanud tuleb ka tasuta edasi anda.
Viimased neli aastat on ta olnud  A- kategooria rahvuslik karatekohtunik. Parim tunnustus kohtunikuna oli Põhjamaade meistrivõistlustel Rootsis, kus 12st finaalmatšist 8 puhul oli tema tatami kohtunik.
„Pärast seda tehti konkreetne pakkumine hakata maailma karate kohtunikuks. Loobusin, sest pean järelkasvule oma  teadmiste ja oskuste edasiandmist tähtsamaks,“ lausub ta.