Madeira – looduslike hortensiate ja kuni viiemeetriste eerikatega saar

61
Rannakalju sisse rajatud apartemendid.

„Suu­red hor­ten­siad kas­va­vad puu­de all ja teeäär­tes, na­gu meil si­ni­lil­led. Loo­dus on siin eri­li­selt lop­sa­kas ja lil­le­li­ne,“ sõ­nas rah­vus­va­he­li­se sääst­va tu­ris­mip­ro­jek­ti juht Kat­rin Suur­soo, kui juu­li lõ­pus kü­las­ta­si­me Por­tu­ga­li­le kuu­lu­val Ma­dei­ra saa­rel Ad­ra­ma Lea­der-piir­kon­na koos­töö­part­ne­reid.

Vul­kaa­ni­lis­te ki­vi­ran­da­de ja ro­he­lis­te nõl­va­de­ga mä­gi­ne Ma­dei­ra ter­vi­tas li­gi 30kraa­di­sest pa­la­vast Ees­tist saa­bu­nuid pal­ju ja­he­da­ma, meie jaoks ta­va­pä­ra­se su­ve­soo­ja­ga.

Ma­dei­ra võt­tis meid vas­tu ka kar­mi­ma­te Co­vi­di-reeg­li­te­ga, Ees­tis olid siis lee­be­mad. Len­nu­jaa­mas suu­na­ti tu­li­jad hoo­nest väl­ja pik­ka jär­je­kor­da, et kont­rol­li­da vakt­sii­ni­pas­se. Ho­tel­lis pi­di­me oma toast väl­jas­pool kand­ma mas­ki, sa­mu­ti bus­sis ja kaup­lus­tes, muu­des ava­li­kes koh­ta­des.

Aas­ta va­rem ke­va­del toi­mu­ma pi­da­nud ning ko­roo­na­pan­dee­mia pä­rast mi­tu kor­da eda­si lü­ka­tud õp­pe­reis ja esi­me­se ühi­se, sääst­va tu­ris­mi aren­da­mi­se koos­tööp­ro­jek­ti lõ­pe­ta­mi­ne ku­ju­nes tur­va­reeg­li­te tõt­tu esial­gu ka­van­da­tust teist­su­gu­seks. Väi­ke-et­te­võt­jaid oma ta­lu­des-töö­ko­da­des kü­las­ta­da ei saa­nud, käi­si­me loo­dus­kait­se-a­la­de mat­ka­ra­da­del mä­ge­des ja ran­da­des ning riik­li­kes põl­lu­ma­jan­dus­li­kes aren­dus­kes­kus­tes. Ma­dei­ral te­gut­se­va Ad­ra­ma Lea­der-piir­kon­na tegevjuht Ja­mie Go­mes tõ­des, et pan­dee­mia tõt­tu oli ko­gu saa­rel ras­ke lei­da koh­ti, ku­hu ko­gu me rei­sig­ru­pi ära ma­ju­ta­da.

Ela­nik­ke on 800ruut­ki­lo­meet­ri­sel Ma­dei­ral li­gi 300 000, suu­rem osa elab pea­lin­nas või sel­le lä­hiümb­ru­ses. Saa­re eri­pä­ra on, et vee­puu­dust seal po­le, ve­si tu­leb mä­ge­dest ning kõi­gis ma­ja­pi­da­mis­tes, ka väi­kes­tes kü­la­des, on ve­si ja elek­ter.

Tu­rism on Ma­dei­ral vä­ga täh­tis, poo­led ela­ni­kest töö­ta­vad sel­les vald­kon­nas. En­ne pan­dee­miat käi­sid saa­rel puh­ka­mas Põh­ja­maa­de pen­sio­nä­rid. Co­vi­di ajal on roh­kem noo­ri mat­ka­jaid oma rii­gist, ren­di­tak­se au­to­sid, lii­gu­tak­se koos pe­re­kon­da­de­ga.

UNESCO maailmapärandi hulka kuuluvas ligi 800aastases loorberimetsas.

Ma­dei­ra 22 000 hek­ta­ri suu­ru­ne loo­dus­park koos­neb eri­ne­va­test loo­dus­kait­sea­la­dest: UNES­CO loo­dus­pä­ran­di hul­ka kuu­lu­vad loor­be­ri­sa­lud kõr­gel pla­tool, mä­ge­de ning ran­ni­ku alad. Loo­dus­par­gi maa­de­le uu­si hoo­neid ehi­ta­da ei to­hi, hoo­ne­te üm­be­re­hi­tu­sel tu­leb jäl­gi­da kait­se-ees­kir­ja reeg­leid ning et­te­võt­jad pea­vad kait­sea­la­de­le ula­tu­va­te te­ge­vus­te koh­ta taot­le­ma loa.

Me loo­dus­giid ju­tus­tas, et kolm-ne­li aas­ta­küm­met ta­ga­si oli Ma­dei­ral pal­ju ta­lu­ma­ja­pi­da­mi­si, pee­ti loo­mi ja ha­ri­ti maad. Lap­sed ei soo­vi­nud jät­ka­ta sa­ma­ga, min­di saa­re pea­lin­na Func­ha­li või Por­tu­ga­li mais­maa­lin­na­des­se õp­pi­ma liht­sa­maid ame­teid. Põl­lu­ma­jan­dus­lik­ku toot­mist on Ma­dei­ra­le jää­nud vä­ga vä­he, pii­ma- ja li­ha­too­ted tuuak­se saa­re­le mu­jalt.

Nüüd on asu­tud loo­ma­pi­da­mist taas­ta­ma. Kü­las­ta­si­me ku­na­gis­se pii­ma­far­mi ra­ja­tud Zoo­tech­ni­cal Sta­tio­ni, mis ava­ti 2015. aas­tal – rii­gi ra­has­tu­sel luuk­se tea­dus­kes­kust pii­ma­kar­ja­kas­va­tu­se aren­da­mi­seks Ma­dei­ral. Kes­ku­ses ava­ti eel­mi­sel aas­tal põ­ne­vust pak­ku­va­te di­gi­taal­se­te la­hen­dus­te­ga muu­seum, et eel­kõi­ge noor­te­le tut­vus­ta­da loo­ma­kas­va­tu­se ja ve­te­ri­naa­ria vald­kon­da.

Tut­vu­si­me ka rii­gi­le kuu­lu­va ba­naa­ni­kas­va­tu­se eks­pe­ri­men­taal­kes­ku­se­ga. Ba­naan on ühe-aas­ta­ne roht­taim, mit­te puu, kuid võib kas­va­da mit­me meet­ri kõr­gu­seks. Ühelt tai­melt saab ole­ne­valt sor­dist ku­ni 80 ki­log­ram­mi saa­ki. Saa­re ühis­tud ja pe­red os­ta­vad kes­ku­ses are­ta­tud ba­naa­ni­sor­ti­de po­ti­tai­mi.

Vii­na­mar­ja­de kas­va­ta­mi­sest ja oma au­hin­na­tud vei­ni­de val­mis­ta­mi­sest käis mei­le lõu­na­söö­gi­ko­has rää­ki­mas Ter­ra Bo­na vei­ni­ta­lu pe­re­rah­vas, kuid nen­de ta­lu meil nä­ha ei õn­nes­tu­nud.

Ki­lo­meet­ri­ne tre­pi­ra­da ja kal­ju-Aparte­men­did
Ad­ra­ma Lea­der-piir­kon­na ra­has­ta­tud pro­jek­ti­dest üks vii­ma­se aja uh­ke­maid on Ve­re­da do Cal­hau da La­pa ki­lo­meet­ri pik­ku­ne ki­vit­re­pi ra­da kõr­gelt mäe­vee­rult al­la ran­ni­ku­le, mis pi­di ole­ma sel­le piir­kon­na ee­lis­ta­tud su­pel­rand. Ül­la­tu­seks pol­nud ta­va­pä­rast ran­da ol­la­gi, päe­vi­ta­ti vet­te ra­ja­tud be­toon­sil­lal ja suur­tel tu­me­da­tel laa­va­ki­vi­del. Oo­kea­ni uju­ma sai sil­lalt hü­pa­tes või möö­da be­too­nist va­la­tud slip­pi.

Omaet­te vaa­ta­mis­väär­sus oli ran­na ko­hal kõr­guv kal­ju, mil­le lii­va­ki­vist kih­ti­des­se on ra­ja­tud koo­pa-aparte­men­did.

Meid toit­lus­tas ran­na­baa­ri pi­dav pe­re­kond. Baa­ri va­na­pe­re­nai­selt sai­me tea­da, et hoo­ne ehi­ta­sid nad koos abi­kaa­sa­ga 20 aas­tat ta­ga­si es­malt su­ve­ko­duks. Baa­ri pea­vad mais sep­temb­ri­ni, tal­ve­hooa­jal ela­vad mu­jal. Ko­gu kraam tuuak­se ko­ha­le paa­ti­de­ga, ka ran­da ja sealt ära sõi­du­ta­tak­se rah­vast ena­mas­ti paa­ti­de­ga, kui­gi on ka trep­pi­del tu­li­jad-mi­ne­jad. Me grupp mah­tus ära­sõi­dul kol­me paa­ti.

Kum­mi­tus­lik loor­be­ri­mets
Kui on plaan kü­las­ta­da Ma­dei­rat, tu­leb kind­las­ti min­na ko­ha­li­ke tu­ris­mi­fir­ma­de pa­ku­ta­va­le sa­fa­ri­le kõr­ge­le mä­ge­des­se. Loo­dus­gii­did vii­sid meid lah­tis­te džii­pi­de­ga lä­bi lop­sa­ka­te met­sa­de, ka eri­li­se lõh­na­ga eu­ka­lüp­tid­sa­lu­de. Sel­gus, et eu­ka­lüp­te pea­vad ma­dei­ra­la­sed tü­li­kaks võõr­lii­giks, mis ki­pub ker­gelt süt­ti­ma. Gii­dilt kuul­si­me veel, et saa­rel kas­va­vad ee­ri­kad 5 meet­ri, ka­da­kad ja mus­ti­kad 3 meet­ri kõr­gus­teks, kus­juu­res mus­ti­ka­mar­jad on sa­ma­su­gu­sed kui meil.

Möö­da jär­jest kit­se­ne­vaid ning keh­ve­maks muu­tu­vaid mä­gi­teid jõud­si­me kõr­ge­te­le kar­ja­maa­de­le, kust ava­ne­sid hun­ni­tud vaa­ted. Ja siis sõit­si­me sõ­na ot­se­ses mõt­tes müs­ti­lis­se loor­be­ri­met­sa – kõr­ge­le pla­too­le, mis ula­tus vih­ma­pil­ve. Kõn­di­si­me na­gu sii­lid udus li­gi 800aas­tas­te kum­mi­tus­li­ke loor­be­ri­puu­de va­hel. Giid nõu­dis, et grupp peab hoid­ma kok­ku ja ole­ma te­ma lä­he­du­ses, sest sin­na on ära ek­si­tud.

Hu­vi­tav oli ka käik En­gen­hos do Nor­te rum­mi­vab­ri­kus­se, rum­mi te­hak­se ko­ha­li­kust suhk­ru­roost. Nä­gi­me, kui­das rum­mist, meest ning apel­si­ni­dest, man­da­rii­ni­dest või pas­sio­ni­dest val­mis­ta­tak­se ko­ha­lik­ku joo­ki puns­hat. Se­da joo­ki mait­se­si­me ko­ha­li­kus kuul­sas teeäär­ses ta­ver­nis. Giid hoia­tas: „Kui ühe joo­te, on OK. Kui kaks, ole­te rõõ­mus. Kui kolm, hak­ka­te rää­ki­ma por­tu­ga­li kee­les.“

Meel­de­jääv oli lõu­na­söök As Ped­ras res­to­ra­nis mäe­nõl­val. Meie tä­nu-re­gi­lau­lu jä­rel võt­tis pe­re­mees kit­se­sar­vest teh­tud pil­li, mil­le ni­me­tas re­be­kaks. Te­ma pil­li­mäng läks su­ju­valt üle ühi­seks laul­mi­seks koos pro­jek­tis osa­le­nud por­tu­gal­las­te, slo­vee­ni­de ja lät­las­te­ga.
Tore oli ka käik ko­ha­li­ke va­ba­taht­li­ke al­ga­tu­sel loo­dud sot­siaal­kes­kus­se, kus pa­ku­tak­se te­ge­vust nii noor­te­le kui ea­ka­te­le. Koh­tu­mi­ne oli kor­ral­da­tud õuea­lal, kus prouad te­gid kä­si­tööd ja esi­ta­sid rah­va­lau­le.

Eri­li­ne ela­mus oli pea­lin­nas Func­ha­lis sõit köis­raud­tee­ga üles Mon­te mäe­le, kus asus ki­rik ja nä­gi­me Ma­dei­ra kuul­said pui­dust korv­kel­ke to­bog­ga­ne. Rah­va­riie­tes kel­gu­ju­hid sõi­du­ta­sid või õi­ge­mi­ni kel­gu­ta­sid tu­ris­te möö­da as­falt­teed mäest al­la – 2 ki­lo­meet­rit 10 mi­nu­ti­ga. Kes proo­vis, ol­nud pä­ris karm.

Aren­dus­ko­ja sääst­va tu­ris­mi pro­jek­tis osa­le­sid 9 Lea­der-grup­pi: Ees­tist La­he­maa, Soo­maa ja Mat­sa­lu rah­vus­par­gist ning nii Lä­ti, Slo­vee­nia kui Por­tu­ga­li rah­vus­par­ki­dest kaks. Ees­tit esin­da­nud kol­me Lea­der-piir­kon­na 20liik­me­li­ses rei­sig­ru­pis olid Lok­salt Ele Tern, Kuu­sa­lu val­last Tii­na Viir­na ja Sõ­nu­mi­too­ja aja­kir­ja­nik.