Tänavusel lumerohkel talvel on lumelükkamine kujunenud valdadele kulukaks. Palju sadas lund ning nii detsembris kui jaanuaris olid lumetormid. Vahepealsete sulailmade tõttu on talihoolde summasid kasvatanud ka libedusetõrje.
Anija vald
Anija vald tellib lumelükkamist neljalt firmalt, kokku lükatakse lund ligikaudu 200 kilomeetrilt. Jaanuaris kulus vallal lumetõrjumisele ligi 173 000 eurot, kogu aastaks on selleks kavandatud 390 000 eurot. Valla finantsjuhi Liivi Hanseni sõnul kulus ka möödunud aastal jaanuaris-veebruaris kogu aastaks lumelükkamisele mõeldud raha, detsembri arvete maksmiseks eraldati osa raha reservfondist. Kokku kulus detsembris selleks 105 000 eurot.
Maa- ja teespetsialist Mait Paasik on vallateede talviste hooldajate tööga rahul: „Nad on saanud normaalselt hakkama, valla teed on hoitud läbitavad. Riigiteed on olnud kehvemas seisukorras, suured maanteed hoitakse küll korras, aga näiteks Anija-Raasiku ning Alavere-Perila teid mitte nii väga.“
Kuna lund on palju, on Kehras ja Aegviidus seda kopaga ka teeäärtest eemale vabale alale tõstetud: „Lumevedu on kallis, püüame seda teha minimaalselt, vaid seal, kus on liiga kõrged vallid. Seaduse järgi ei tohi ristmike ääres olla lumekuhja kõrgus üle 70 sentimeetri.“
Viimasel nädalal on valla teehooldajatel tulnud peamiselt tegeleda libedusetõrjega. Seda tehakse Kehras, Aegviidus ja Alaveres, enamasti kõnniteedel ja parklates, kuid ka mujal peamiselt neil teedel, kus sõidab koolibuss.
Kuusalu vald
Kuusalu vallale osutavad lumetõrje teenust üheksa ettevõtet, kes hoiavad valla- ja erateed lumevabad kokku ligi 500 kilomeetril. Keskmiselt kulub ühele lumelükkamisringile üle 10 000 euro. Detsembris kulus 113 000 eurot, jaanuaris 122000 eurot ja libedusetõrjele 13 000.
Valla teede- ja majandusspetsialist Madis Praks ütleb, et lumetõrjumisega on seni saadud hästi hakkama: „Kaks tugevat tuisku on me vallas möödunud suuremate probleemideta. Mõlema tuisu ajal pidid lumelükkajad osades kohtades teid lahti lükkama isegi kolm korda. Kui umbes kümme aastat tagasi sõitsid lumesahad vallateedele alles pärast tuisku, siis viimasel ajal eeldavad inimesed, et neile peaks kodust väljapääs olema tagatud olenemata ilmastikuoludest sisuliselt 24/7. Ka see on kasvatanud kulutusi lumelükkamisele.“
Ta lisab, et lund on kogunenud palju ning Kuusalu alevikust tuli seda välja vedada, sest polnud enam ruumi, kuhu lükata. Kolga ja Kiiu alevikes on suured haljasalad, kuhu saab lund koguda.
Libedusetõrjet on tehtud kergliiklusteedel ja vallateedel, kus sõidavad koolibussid. „Vallamajja on helistatud alevike libedate tänavate kohta, aga vastame, et liivatamine ei olnud talihoolde riigihanke osa.“
Raasiku vald
Raasiku vallas tegelevad vallateede lumetõrjega kolm firmat, nende hooldada on ligi 180 kilomeetrit sõiduteid, lisaks kõnniteed ja parklad.
Detsembris kulus vallal lumetõrjele 40 780 eurot, jaanuaris lume- ja libedusetõrjeks kokku ligi 80 000 eurot.
Haldus- ja arendusosakonna juhataja Aare Etsi sõnul on lootust osa sellest saada tagasi riigimaanteid hooldavalt ASilt Eesti Keskkonnateenused, sest tuisustel päevadel oli vallateid hooldav Sanomar Kinnisvarahooldus abis ka riigiteedel. Valla heakorratöötajal on tulnud lumest puhastada riigiteede ääres bussipeatusi.
Vallavanem Raul Siem leiab, et arvestades tänavuse talve lumerohkust ja pidevat sadu, on teehooldajad päris hästi hakkama saanud: „Arutasime oma suurema lumelükkaja Sanomariga, kui efektiivsed nad on olnud. Inimeste ootused on alati suuremad, aga päris nii ei saa, et kohe pärast sadu on kõik teed puhtad. Varem olid meie lumelükkajad kohalikud, nüüd on mujalt. Nad ei tunne kohalikku võrgustikku ja olusid nii hästi, seetõttu võib juhtuda, et jõuavad kusagile hiljem, kuid üldises plaanis ei ole neile väga etteheiteid.“
Raasikul ja Arukülas on tulnud vallal tellida ka lume väljavedu.