Loksa volikogu otsustas vene gümnaasiumi tegevuse lõpetada

974

Loksa I keskkool hakkab 1. septembrist 2010 kandma nime Loksa gümnaasium ja sellega liidetakse vene kool.

Loksa linnavolikogu istungit neljapäeva, 18. veebruari õhtul olid tulnud jälgima vene gümnaasiumi mõned õpetajad ja lapsevanemad, kokku umbes 15 inimest. Istungi päevakorras oli Loksa I keskkooli nime muutmine ja vene gümnaasiumi liitmine eesti kooliga.

Linnavalitsuse esitatud eelnõudele andis selgitusi abilinnapea Laivi Kirsipuu. Ta luges ette seletuskirja Loksa I keskkooli ümbernimetamise kohta Loksa gümnaasiumiks. Linnavalitsus tegi ettepaneku muuta kooli nime, viidates haridusseadusele, mis sätestab, et gümnaasiumis omandatakse üldkeskharidust. Seletuskirja teine lause oli: „Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumi seadusele korraldab ja kujundab munitsipaalkooli valla- või linnavolikogu otsusel ümber valla- või linnavalitsus.”

Loksa I keskkooli direktor, linnavolikogu liige Õnnela Tedrekin sõnas, et on haridusministeeriumiga konsulteerinud, kooli nimi võiks jääda samaks, ei peaks blankette ega pitsatit muutma.

Volikogu esimees Rein Heina lausus selle peale, et ei maksa hakata vaidlema, nimemuutmise on heaks kiitnud komisjonid.

Loksa I keskkooli ümbernimetamise poolt olid 9 volikoguliiget, erapooletuid oli 3.

Pärast hääletust soovis Loksa I keskkooli direktor midagi lisada, kuid Rein Heina katkestas ta sõnadega, et sel teemal enam ei kõnele.

Koolide liitmine – poolt 8, vastu 6
Eelnõule Loksa vene gümnaasiumi tegevuse lõpetamiseks ja liitmiseks Loksa gümnaasiumiga 1. septembrist 2010 oli linnavalitsus koostanud pikema seletuskirja. Ka selle luges ette Laivi Kirsipuu.

Seletuskirjas on laused: „Korrastatud koolivõrgu olulisteks näitajateks on hariduse kvaliteet ja hariduskorralduslik selgus ning sellega on võimalik tagada Loksa õpilastele paremad võimalused mitmekülgse hariduse saamiseks kaasajastatud õpikeskkonnas ning korraldada õppetööd aineti õpperühmades, arvestades õpilaste individuaalseid vajadusi.”

Veel on öeldud, et majanduslikult on muutunud raskeks Loksa linnal kahe suure maja ülalpidamine: „Loksa koolide mahutavus on kummaski kuni 700 õpilast. Tänaseks õpib vene gümnaasiumis 168 ja I keskkoolis 208 õpilast. Tulevikuprognoos näitab laste arvu kahanemist ka järgnevatel aastatel. Edasised otsused tühjaks jääva koolihoone osas tehakse selle aasta jooksul.”

Loksa vene gümnaasiumi direktor, volikogu liige Galina Nikitina lausus, et on kuu aja vältel mitu korda küsinud, mis saab vene kooli hoonest, kui mõlemad koolid hakkavad töötama eesti koolikompleksis – kuid on saanud laialivalguvaid vastuseid.

Abilinnapea Laivi Kirsipuu vastas, et jutud võivad käia, kuid otsust, kumba koolimajja kolitakse, pole tehtud. Koolide ühendamiseks moodustatud komisjon otsustas, et linnavalitsus hindab ära mõlema hoone ressursside võimalused ja siis otsustatakse, kuidas on majanduslikult kasulikum.

Galina Nikitina lausus, et need analüüsid ja otsused oleks tulnud teha enne koolide liitmise otsustamist, mitte pärast: „Enne, kui vette hüppan, vaatan, kuhu hüpata.”

Andres Kaarmann küsis, kui eesmärk on tagada hariduse kvaliteet Loksal, kas praegu on see halb, ning kui paljudele pedagoogidele jätkub liidetud koolis tööd.   

Abilinnapea selgitas, et liitmisel on vaja tagada kvaliteet ning mõlemas koolis antakse ka praegu head haridust. Kõik klassid, nii eesti- kui venekeelsed, jäävad alles.

Vene kooli õpetaja, volikogu liige Larissa Plehova tahtis teada, kas on olemas koolide ühendamise tegevuskava, analüüs ja majanduslik põhjendus, või on see saladus.

Abilinnapea ütles, et ei ole saladus: „Meie majanduslik analüüs tuleneb selle aasta eel­arvest. Tegevuskava on kokku lepitud komisjonis. Koolitusloa taotlus tuleb esitada 1. aprilliks. Kutsusime komisjonis mõlema kooli juhtkonda koostööle.”

Ta rääkis, et 1. aprilliks kaardistatakse ka koolide õpetajad ja teenindav personal, linnavalitsus hindab ressurssi. Sel neljapäeval, 25. veebruaril toimuval volikoguistungil kinnitatakse Loksa gümnaasiumi põhimäärus, mis on koostatud linnavalitsuses.

Enne hääletamist sõnas Andres Kaarmann, et koolide ühendamise küsimused oleks tulnud eelnevalt põhjalikult läbi arutada: „Praegu teeme otsuse ära, pärast hakkame vaatama, kuidas liidetakse. Ma ei pea seda õigeks ja seepärast ei toeta eelnõu.”

Otsus Loksa vene gümnaasiumi liitmiseks Loksa gümnaasiumiga võeti vastu 8 poolt ja 6 vastuhäälega. Loksa linnavolikogu 15st liikmest on 14 Keskerakonna ja 1 IRLi nimekirjast.

Kui otsus oli langetatud, lahkusid õpetajad ja lapsevanemad istungilt.

Keskerakonna võimus pettunud
„Mul on kahju, et hääletasin selle võimu poolt,” kommenteeris pärast istungit vene kooli pedagoog, kes ei soovinud oma nime avalikustada. Ta muretses, et õpilaste väevõimuga ühe katuse alla sundimine võib kriipsu peale tõmmata kogu senisele integratsioonitegevusele.

„Mõistame kõik, et raha pole, aga  ei ole õige sedasi õpetajate, lapsevanemate ja õpilaste selja taga otsustada. Koolide ühendamine on õige otsus, aga see oleks pidanud kehtima hakkama aasta pärast ning vahepeal oleks selgitamise ja mõttega kohanemise aeg.”

Lapsevanem Jelena Štšepelina ütles, et enne otsustamist oleks pidanud mõlema kooli lapsevanemate üldkoos­olekutel põhjalikult Loksa haridusasutuste ümberkorraldamiseks pakutud variandid läbi arutama: „Kogusime lapsevanematega allkirju, palusime liitmise aasta võrra edasi lükata, kuid meie kirja ei arutatudki istungil. Poole aastaga pole võimalik kõike valutult ümber korraldada. Oleks tulnud kuulda võtta autoriteetsete inimeste arvamust. Olen arukate otsuste poolt.”

Volikogu esimees Rein Heina tutvustas Loksa linna 300 elaniku allkirjadega pöördumist pärast istungi ametliku osa lõppu. Maksame Loksa kahe kooli tegevuse kinni teiste arendustegevuste arvelt, tulumaksu laekumine on vähenenud ja koondamine laevatehases vähendab seda veel. Koolide liitmise vajadusest on kirjutatud Loksa Elus ja räägitud mitmel pool, aga ikka soovitakse ühendamine edasi lükata, kommenteeris ta.

Reede, 19. veebruari hommikul arutasid vene kooli õpetajad enne esimesse tundi minekut volikoguistungil toimunut. Direktor rääkis pärast, et õpetajate ühine seisukoht oli – kõige enam häirib, miks ei ole avameelselt ega üksikasjalikult räägitud, mis neid ees ootab. Ta kinnitas, et esikohal pole mitte koolimaja probleem, vaid see, et linnavõim ei austa valijaid ega arvesta nende soovidega.

Loksa I keskkooli õpetajad olid oma seisukohtade väljaütlemisega tagasihoidlikumad. Neile on mitteametlikult lubatud, et kool jääb ajaloolistesse hoonetesse, rääkisid nad ja pidasid seda eesseisvate muutuste juures kõige olulisemaks.