MART REIMANN, OÜ Reimann Retked juht, Tallinna Ülikooli rekreatsiooniteaduste osakonna juhataja
Olen korduvalt väljendanud meediakanalites seisukohta, et Eestis on üks globaalse tähtsusega turismiatraktsioon – Tallinna vanalinn. Kõik muud turismiatraktsioonid on suhteliselt keskpärased.
Mis Eesti huvitavaks teeb, on see, et suhteliselt väikesel territooriumil on palju erinevaid kooslusi lähestikku, ehk kui mujal tuleb sõita tuhandeid kilomeetreid, siis meil vaid kümneid ja sadu.
Vähemalt pool Põhja-Eesti turismipiirkonnast on Lahemaa rahvuspark. Järjest enam kipuvad turismis olema põhiliseks edukuse tagatisteks asukoht ja juurdepääs. Selliseid rahvusparke, kuhu oleks rahvusvahelisest lennujaamast ja sadamast 45 minutit sõitu, ei ole mujal Euroopas. Lisaks ka veel Tallinn kui siseturismi suurim lähtekoht.
Seega on kahtlemata Lahemaa piirkond nii Eesti kui Euroopa mastaabis kõrge potentsiaaliga. Lahemaal on parim kontsentratsioon ja sümbioos nii Eesti loodus- kui kultuuripärandist. Lahemaal on Eesti maapiirkondade parimaid infrastruktuure – teed, viidastus, toitlustus, majutus.
Pealegi on nimetus „rahvuspark” kujunenud tugevaks kvaliteedi- ja kaubamärgiks.
Seega ei küsi paljud turistid, kus on huvitav loodus, vaid kus on lähim rahvuspark.
Kas masu ajal on üldse mõtet turismiarendusele mõelda. Turumajandus on juba selline, et siin on oma tõusud ja langused. Kui piimahind langeb, kas siis lööme lehmad maha ja jätkame, kui hinnad jälle tõusevad? Nii, nagu korraliku piimakarja aretamisele kulub üle kahekümne aasta, võtab ka hea turismitoote arendamine ning turismisihtkoha kujundamine aega sageli aastakümneid. Nii, nagu pole võimalik elada toiduta, ei saa inimesed ka puhkuse ja meelelahutuseta. Näiteks Saksamaal ja Hollandis vahetavad inimesed juba autosid ja maju väiksemate vastu, et oma reisimisharjumust jätkata.
Ei usu, et leiaks mõne turismiettevõtja, kes ütleb, et tal läheb praegu sama hästi kui 2007. aastal. Meie ettevõttel Reimann Retked oli kliente siis sama palju, kuid paketid ja klientuur oli erinev. Praegu tarbitakse odavamaid pakette.
Eestis on majandusel siiani liiga hästi läinud, see tähendab eestlastele tundus täiesti loomulik, et majandus läheb kogu aeg tõusvas joones. Praegune majanduskriis on hea turu puhastaja, tugevamad tooted ja ettevõtjad jäävad alles, turusolkijad kaovad. Käes on õige aeg turismi arendamiseks, kuna see on pikaajaline protsess.
Näiteks Soome kuulsa Rovaniemi jõulumaa arendusse panustasid 40 aastat nii kohalikud omavalitsused, riik kui ka ettevõtjad. Viimased 10 aastat on kõik väga hästi toiminud, aga enne seda lendas tuulde miljardeid Soome marku.
Meil paneb kohalik omavalitsus või ettevõtjad mõnda projekti paarkümmend tuhat krooni ja kurdab, et ei tasu turismiga jamada, juba mitu kuud on möödas ja investeeringud ei ole toonud midagi tagasi.
