Loksa Nõmme elanikud paluvad liitumistasu jagada pikemale ajale

1460

Kolmapäeval, 21. detsembril kogunesid Loksa Nõmme linnaosa elanikud kultuurikeskuse saali ÜVK liitumistasu kohta selgitust saama ja oma seisukohti avaldama.

OÜ Loksa Haljastus korraldas koosoleku Nõmme linnaosa elanikelt saadud kirjalikul nõudmisel, allkirja olid andnud 59 majaomanikku. Koosolekule kogunes neist 25.

Nädal varem, neljapäeval, 15. detsembril kinnitas Loksa linnavolikogu kanalisatsioonisüsteemiga liitumistasuks 1200 ning joogiveetrassiga liitumiseks 1000 eurot koos käibemaksuga. Otsus mõjutab eelkõige Nõmme linnaosa Metsa, Männi, Nurme, Mere ja Pargi tänavate elanikke, kuna seal algas novembris uute vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus. Kanalisatsiooni Nõmmes seni polnud, kes soovib liituda, peab maksma liitumistasu. Joogiveesüsteemiga olid enamik majapidamistest liitunud varem, neile liitumistasu ei laiene.

Küsimustele vastasid koos­olekul Loksa Haljastuse juht Jüri Veber ja Loksa linnavolikogu esimees Rein Heina, kes selgitas, et linnapea Värner Lootsmann ei saanud osaleda, kuna oli muid töökohustusi. Volikogu esimehe sõnul tuli elanike soovil teha koosolek mõnepäevase etteteatamisega ning linnapeal olid selleks ajaks kavandatud teised kohtumised.

Päev enne koosolekut ilmus pärast pikemat vaheaega trükist infoleht Loksa Elu. Nõmme elanikud tahtsid teada, miks seal ei ole selgitatud liitumistasude suurust ja arvutamist.

Rein Heina vastas, et otsus jõustus alles esmaspäeval ning ei jõudnud selgitust kirjutada. Ta lubas, et järgmises Loksa Elus tuleb pikk artikkel.

Volikogu esimees rääkis, kuidas Eesti on võtnud Euroopa Liidu ees kohustuse, et aastaks 2013 saavad meie tiheasustused korrastatud kanalisatsiooni-  ning 2015. aastaks ka joogiveesüsteemid: „Elame Loksa linnas tiheasustuses ning peame sellega tegelema. Ühtekuuluvusfond rahastab projekti 64,2 protsendi ulatuses, Loksa linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide kordategemine maksab 81,5 miljonit krooni, millele lisandub käibemaks (5,2 miljonit eurot, koos käibemaksuga 6,24 miljonit eurot). Loksa Haljastusel tuleb võtta 17,4protsendilise omaosaluse katteks laenu kuni 35 miljonit krooni (ligi 2,24 miljonit eurot). Liitumistasud on arvestatud omaosaluse katmiseks. Nõmme linnaosas on nende arvutamiseks võetud uute torustike ja ühenduskohtade maksumusest omaosaluse summa ja jagatud sealse 77 krundiga.“

Igor Ignahhin sõnas: „Ei ole nii, et liitumistasu peab ilmtingimata võtma inimestelt, see on üks võimalus. Omaosalus võib jääda omavalitsuse enda kanda, jaotada summa teatud perioodi peale ja võtta inimestelt või küsida kogu summa elanikelt kiiresti.“

Ta küsis, kui pikk on laenu tagasimaksmise aeg.

Jüri Veber vastas, et laenu tagastamise tähtaeg on aastal 2026 ehk 15 aasta pärast. 

Nii Igor Ignahhin kui ka paljud teised küsisid siis, kas ei võiks omaosaluse summat jagada samuti 10 või 15 aasta peale – sedasi oleksid Nõmme linna­osa elanikud võimelised omaosalust tasuma. Äsja vastuvõetud korraga nõutav – 10 protsenti kohe pärast liitumist, 65 protsenti aasta jooksul ja 25 protsenti kahe aasta jooksul – ei ole täidetav, sest inimestel pole maksmiseks selliseid suuri summasid.

Lepiti kokku, et koosoleku protokolli kirjutatakse Nõmme linnaosa kinnistuomanike ettepanek: muuta linnavolikogu otsust, arvutada liitumistasu maksmine mõistliku perioodi peale.

Eve Saidla: „Aasta tagasi oleks pidanud kõik pered läbi käima ja uurima, kes liitub. Muidu on nii, et panete kalli raha eest torud maha, kuid keegi ei kasuta. Ammu palusime koos­olekut, aga ei võetud kuulda. Mis siis saab, kui loodetud 77st liitub näiteks 7? Kogumiskaevud on paljudel olemas, purgimisauto sõidab, saame hakkama. Me liituks kanalisatsiooniga hea meelega, kui tingimused oleksid sobivad, aga praegu ei saa. Kes siis maksab, kui liitujaid ei ole, kas Loksa Haljastus läheb pankrotti?“

Uuriti ka, miks osades omavalitsustes tuleb liitumistasu maksta 3000-4000 krooni (192-256 eurot), aga Loksal nii palju.

Rein Heina vastas: „Mida suurem on omavalitsus, seda rohkem on võimeline omaosalust teiste arvelt maksma. On ka kohti, kus liitumistasu on palju suurem kui Loksal.“

Igor Ignahhin: „Peremees vaatab oma rahakotti, kui hakkab arendama. Ehitage selle raha eest, mis on olemas. Kas linnajuhtidel ei tulnud pähe, et inimesed ei ole ratsa rikkad. Kas loodeti, nõukogudeaegse kogemusega inimesed hakkavad kartma, et kui ei tasu, tulevad repressioonid, ja makstakse iga hinna eest liitumistasu ära – aga enam ei ole aasta 1953. Miks pidi kiiresti enne jõule ära otsustama, arutama oleks tulnud hakata varem ja otsustada tulnuks palju hiljem. Tundub, et sellise liitumistasuga taheti kiiresti Loksa Haljastuse rahakotti täita, kuna finantsseis on kehv. Laenu maksab ju ettevõte tagasi jaokaupa,15 aasta jooksul.“

Ta lisas, et praeguseks ajaks peaks olema ka selge ülevaade, milliseks kujunevad kanalisat­siooniteenuse tasu ja joogivee hind.

Küsiti veel, et mis saab, kui liitutakse, aga liitumistasu ei maksta. Jüri Veber vastas, et siis annab ettevõte kliendi kohtusse.

Ka kõneldi sellest, et inimesed peavad ise rajama kanalisatsioonitorustiku oma õuel liitumispunktist kuni majani, seegi on kulukas. Ehitustöödeks tuleb tellida projekt, ka see maksab.

Koosoleku protokoll jõudis linnavalitsusse detsembri viimasel töönädalal.

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus ei luba liitumistasu võtta
Sõnumitooja toimetusega võttis ühendust endine Vihula abivallavanem Urmas Osila Kolgast, kui oli lehest lugenud Loksal kehtestatud liitumistasudest.

Ta teatas, et ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduses (ÜVVKS) on kirjas, millisel juhul võib võtta liitumistasu ja millal arvutada arenduskulud teenustasusse.
Urmas Osila saatis toimetusele väljavõtted seadusest.

ÜVVKS § 6 lg 1: liitumistasuga tagatakse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni  arendamine ÜVK arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, välja arvatud piirkond, kus ÜVKga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.

Seega ei oleks Loksal Nõmme linnaosas tohtinud liitumistasu kehtestada, sealsed majad on valdavalt ehitatud enne 1999. aastat ning neid on rohkem, kui on elamuid ülejäänud arenduspiirkonnas ehk Loksa keskuses.

ÜVVKS  § 14 lg 2 ütleb, et sellises piirkonnas saab arenduskulutused arvutada teenustasusse.