Kontsertetendust „Lindude äratamine” antakse veel kolmel varahommikul.
Kuusalu valla aukodaniku, helilooja Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva tähistamine algas reede, 7. augusti varahommikul soome-ugri müsteeriumi „Lindude äratamine” kontsertetendusega helilooja sünnikodus Kõrveaial. Pärastlõunal kõlasid talu kõrval raiesmikul koorilaul ja õhtul pandi sümboolne nurgakivi Veljo Tormise virtuaalkeskusele, kuhu koondub helilooja loomepärand ja kõik sellega seotud tegevused.
Veljo Tormise Kultuuriseltsi juhatuse liige Ulvi Rand rääkis, et eelkõige on eesmärk kogu Veljo Tormise looming süstematiseerida, korrastada ja toimetada professionaalselt: „Veljo soovis enda loomepärandi talletamist ühele platvormile, kahjuks ei saanud see tema eluajal teoks. Pärast helilooja siit ilmast lahkumist vajadus ühise platvormi järele kasvas. Tormise perekonna poole pöörduti selles küsimuses järjest rohkem, aeg oli hakata teostama Veljo Tormise soovi. Veljo Tormis oli loonud endanimelise kultuuriseltsi Kuusalu rahvamajja. Veljo Tormise Kultuuriseltsi usaldusväärsus ja hea kuvand andsid aluse, et olla partner nii kultuuriministeeriumile kui ka fondidele. Loomulikult tõstatus teema, kas võtaksime vedada loomepärandi internetipõhise koondamise, säilitamise ja arendamise. Loodame, et virtuaalkeskus saab rahva hulgas hästi populaarseks.”
Oodatakse koorijuhtide ja muusikateadlaste abi
Veljo Tormise abikaasa, tuntud teatriteadlane Lea Tormis pidas ettevõtmist väga vajalikuks: „Siis, kui Veljo veel elas, küsiti, kus mingid noodid on ilmunud, kust seda või teist võib leida. Küll on hea, et keskus on nüüd olemas. On tähtis, et info oleks ühes kohas koos. Inimesed, kellel on midagi saata, peaksid sellele kaasa aitama.”
Ulvi Rand ütles, et virtuaalkeskuse teabe eest on selle loomisest alates hoolt kandnud Tõnu Tormis ja Immo Mihkelson: „Immo on Arvo Pärdi Keskuses korrastanud Arvo Pärdi loomingu arhiivi. Pildid ja visuaalne materjal käib Tõnu käest läbi.”
Immo Mihkelsoni sõnul on Veljo Tormise muusika levik üle maailma märkamatult laienenud, eriti viimasel kümmekonnal aastal: „Virtuaalkeskus hakkab kollektsioneerima, mis väljaspool Eestit Tormise loominguga tehakse ja mis toimub. Tegu pole sprindiga, pigem maratonijooksuga. Kõige juures on oluline Ulvi Ranna energia.”
Ulvi Rand rõhutas, et väga oodatakse koorijuhtide vabatahtlikku abi, samuti muusikateadlaste asjatundlikku pilku Veljo Tormise loomingu ülevaatamisel: „Osa tegevusi eeldab rahastust, loodame kultuuriministeeriumi abile. On käivitunud Hooandja kampaania, kuhu saab teha annetuse virtuaalkeskuse arendamiseks.”
Veljo Tormise Kultuuriseltsi tegevjuht lisas, et tema kanda on virtuaalkeskuse administreerimine ning tegevuse koordineerimine koostöös projektijuht Iti Tederiga: „Seltsile toob virtuaalkeskus lisatööd, see on edasiviiv ja tähendab arenguhüpet. Loodame, et Veljo Tormise sajandaks sünniaastapäevaks saaksime töö tehtud.”
Taluõuele oli üles seatud suur ekraan, millel ilutses virtuaalkeskuse internetikülje aadress veljotormis.com. Kultuuriseltsi kutsel helilooja sünnikoju saabunud Veljo Tormise muusika austajatele näidati Luxfilmi režissöörilt Margo Siimonilt tellitud lühifilmi, kus Veljo Tormise muusika tähendusest kõnelesid heliloojad, dirigendid, muusikateadlased. Filmis sai sõna ka peategelane.
Siis kutsus Ulvi Rand publiku ette Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva tähistamises ja virtuaalkeskuse käima tõmbamises olulist osa täitnud inimesi. Ekraani juurde rivistusid kontsertetenduse „Lindude äratamine” dirigent Janne Fridolin ning lavastajad Anne Türnpu ja Eva Koldits, Kõrveaial esinenud kooride dirigendid: Kuusalu meeskoori dirigent Ene Järvik, Kolga-Kuusalu kammerkoori dirigent Taavi Esko, Eesti Rahvusmeeskoori dirigent Mikk Üleoja ning koorijuht ja muusikapedagoog Tiia-Ester Loitme, Tõnu Tormis, Immo Mihkelson, koorijuhid Olev Oja, Peeter Perens ja Ants Soots, samuti Merli Antsmaa Atiimist, Lisete Velt Klassikaraadiost, Veljo Tormise sünnitalu peremees Andres Nurja ja perenaine Janne Nurja. Ulvi Rand kinkis igaühele viljapeade kimbu ja Kai Valdmanni küpsetatud leiva.
Varahommikuse laulmise müstiline kogemus
Segakoori Vox Populi esitatud soome-ugri müsteeriumi lavastaja Anne Türnpu sõnul läks varahommikune „Lindude äratamise” maailma esietendus imeliselt hästi ja lavastusepaiga valik raiesmikule osutus armastuseks esimesest silmapilgust: „Iga raiesmik on dramaatiline, suur lugu oli juba iseenesest etenduses sees, see hoiab ka meie väikesed lood kohal. Etendus on mõeldud nii visuaalselt kui ka kõlaliselt varahommikul kogemiseks, siis on absoluutselt teine pilt ja kõla kui päeval, mil publik sai vaadata lavastuse mugandatud osa.”
Vox Populi laulja Andre Kaldamäe sõnul inspireeris raiesmik väga hästi: „Kella viie ajal lauldes oli müstiline kogeda, kuidas mets kajas vastu, mängis meie etendusega kaasa.”
Anne Türnpu rääkis, et etenduse idee kuulub Janne Fridolinile: „Otsustasime, et teeme Veljo Tormise loomingu kontsertetenduse, kus kasutame soome-ugri rahvaste meloodiaid, mida helilooja oli seadnud koorile. Soome-ugri rahvastel oli uskumus, et kevadiste rändlindudega saabuvad ka esivanemad ja neid tuleb ilusasti vastu võtta, et põllul kasvaks vili, sigineksid loomad ja sünniksid lapsed.”
Lavastaja Eva Kolditsi sõnul on etenduse idee üldinimlik: „Üks mõte on, et suudaksime inimestena sündida uuesti. Pealtvaatajad istuvad tribüünidel nagu jahitornides, vaatavad ülevalt ühte hääbuvat riiki. Anne ütles varasemas intervjuus: võime endalt 2020. aastal küsida, kas meil on veel õigus ennast pidada soomeugrilasteks.”
Esietenduse eel nädal aega Kuusalu rahvamajas ööbinud Vox Populi lauljad ärkasid proovipäevadel öösel kell 3, et seada hääl ja meel valmis kell 5 algavaks etenduseks. Õpiti ka soome-ugri keelte hääldust, külas käisid komi, udmurt ja mari, kellele lauldi nende rahvalaule Veljo Tormise seades. Kuidas keha looduses esinedes rakendada, aitas lauljatel ette valmistada näitleja Rasmus Kaljujärv.
Kultuuriminister Tõnis Lukas pidas Veljo Tormise sünniaastapäeva tähistamist taluõuel koduseks ja kontserti meeldivaks. Ta kinkis Lea Tormisele lilled ja nimetas teda heaks haldjaks. Välja kuulutati Veljo Tormise stipendiumi saaja, noor helilooja ja dirigent Rasmus Puur. Kuusalu Söögituba pakkus külalistele mulgiputru, mis oli Veljo Tormise üks lemmiksööke. Kontsertetendust „Lindude äratamine” saab vaadata ka eeloleval reedel, laupäeval ja pühapäeval.