
Peakorraldaja JANNO LAENDE arvas, et aasta pärast tuleb ka kolmas Liiva Laat, kuigi praegune asukoht küntakse kartulipõlluks.
Kes on sattunud varasügisel käima Hispaanias, peaks ette kujutama, millist päikest, ilma ja soojust pidas silmas Liiva laada päevajuht Emil Rutiku, kui kommenteeris, et tunne on otsekui Hispaanias. Möödunud pühapäeval, 27. septembril oli Kahala-Liiva bussipeatuse lähedale värskelt koristatud viljapõllule seatud laadal sama olustik – kuiv, suviselt soe, heleda valguse ja küpse vilja lõhnaga. Üks laadaline kommenteeris, et koroona tõttu Hispaaniasse ei pääse, selline eriline septembrisoojus oli ilmataadilt suurepärane kingitus.
Kui aasta tagasi 6. oktoobril toimus üle mitmekümne aasta taas Liiva laat, hindasid korraldajad seda rahvarohkeks – osalejaid oli 400. Seekord käis Liiva laadal peakorraldaja, Kahala järve külakogusse kuuluva Janno Laende sõnul ligi kolm korda rohkem inimesi – umbes 1000 või enam. Ta kirjeldas, et pool tundi pärast laada algust saabus palju autosid, tekkis mure, et parklaks tehtud alale kõik ära ei mahu. Kiputi ka maantee äärde parkima, seal reguleeris liikumist Kahala külavanem Veiko Kurg.
Esialgu oli plaanis valmistada 200 loteriipiletit, lõpuks tehti 300 ja kõik osteti ära, rääkis peakorraldaja.
Müüjaid oli registreeritud 90, neist 87 olid kohal. Mullu oli müüjaid 61. Osade kauplejate lettide taha tekkisid järjekorrad. Taimi osteti palju, nende müüjad lahkusid varem, kuna kaup sai otsa.
„Sel aastal oli ka loomi päris palju. Iisaka talu tõi kolm lammast, Muuksi Tall oli kohal hobuste, jäneste ja kanadega,“ rääkis Janno Laende ja lisas, et eelistatud olukorras olid kohalikud tootjad: „Esialgu reklaamisime laata ainult kodukandis. Kui teatasime Kuusalu Kuulutaja Facebooki võrgustikus, et laat tuleb, oli esimese nädalaga registreeritud 38 kohalikku müüjat – nemad olid ka eelmisel korral.“
Reguleeriti sedagi, et liiga palju ei oleks laadal samasuguse tootega kauplejaid. Viimastel päevadel oli tema telefon piltlikult öeldes punane, pidi soovijaile ära ütlema, et samalaadse toodanguga oleks laadal kõige rohkem 3-4 müüjat.
Iisaka talu perenaine Mare Veersalu kiitis, et oli tõeline laadamelu, palju käis kohalikku rahvast: „Tore oli tuttavaid näha, suu on rääkimisest valus.“
Lahemaa Pärimuskoja perenaine Liis Burk: „Inimesed võtavad viimast enne, kui koroona meid koju surub. Hea, et ilm võimaldab ja saab veel õues olla. Eelmisel korral sadas Liiva laada päeval peenikest vihma, seekord on suviselt soe.“
Taas oli nunnukonkurss ning esmakordselt hoidiste konkurss, mille hindamist korraldas Janno Laende õde Anni Murd Saaremaalt. Appi oli tulnud Saaremaalt oma perega ka tema teine õde Jaanika Kuus. Korraldustiimis oli Kahala ja naaberkülade inimesi.
Nunnukonkursi suurima kõrvitsa, mille ümbermõõt oli 128 sentimeetrit, tõi Jaak Kaldjärv. Erilisteks nunnudeks nimetati Lana Toomvapi toodud ananass-tomatid. Pikima porgandi, mille pikkus oli 33,5 sentimeetrit, oli kasvatanud Aino Mahkvei. Raskeima kartuli, mis kaalus 576 grammi, pani konkursile laadamüüja OÜ Soe Pann.
Hoidiseid oli konkursil 14. Žürii esimees Rain Käärst kommenteeris, et oli meeldivaid üllatusi. Hästi maitsesid sidrunipõhised hoidised, salatid olid maitsvad ja meeldis tšillimoos, mis polnud väga terav. Edaspidi võiks tema arvates olla hoidiste konkursil eri kategooriad.
Zürii, kuhu kuulusid Rain Käärst, Emil Rutiku, Liis Burk, Jaanika Kuus, Maria Prääts, Taivo Ruus ja Kaie Ustav, hindas parimaks Iivi Rooli valmistatud suvikõrvitsa-sidruni keedise.
Rahva lemmikuks valiti Maarja Samra kapsa-porgandi-paprika salat.