Ida-Harjumaa Invaühingu juhataja AGNES VALGISTE, kui palju on ühingul praegu liikmeid ja millistest piirkondadest?
„Olen tänulik, et invaühing on jätkusuutlik – juba 30 aastat oleme järjepidevalt tegutsenud. Aastavahetuse seisuga oli liikmeid 123, esimese kümne päevaga on esitatud veel viis avaldust liikmeks astumiseks.
Invaühing sai alguse ja tegutses 20 aastat valdavalt Kuusalu vallas. Alates 2014. aastast, kui asusin tööle Kehra Sotsiaalkeskusesse puuetega inimeste ja eakate tegevusjuhendajana, on olnud võimalus tutvustada invaühingu tööd ka sealses piirkonnas. Liikmeid on veel Jõelähtme vallast ja Tallinnast ning võib öelda, et viimased kümme aastat vastab tegevuspiirkond tõeliselt ühingu nimele – koondame inimesi Kasispealt kuni Alavere, Neeme ja Aegviiduni. Anija vallas tegeles puuetega inimestega varem Koostöökoda eesotsas Lydia Kruusmanniga, kuid nende tegevusvaldkond aastatega muutus, rohkem hakati tegelema noortega.
Praegu on Ida-Harjumaa Invaühingu liikmetest umbes pooled Kuusalu vallast ja peaaegu sama palju Anija vallast. Lisaks mõned liikmed Jõelähtme vallast ja Tallinnast.“
Kes saavad te invaühinguga liituda?
„Liituda saavad kõik, ei pea endal olema puue, piisab mõtteviisist ja soovist koos meiega tegutseda. Liikmete seas on puuetega inimeste pereliikmeid ja eakaid, meie tegevused ja tempo on mõõdukad, inimeste eripärasid arvestav. Eriti tähtis on see väljasõitudel neile, kes ei jõua teiste pensionäridega sammu pidada ning saavad koos meie seltskonnaga liikuda rahulikumalt.“
Kas on ülevaadet, kui palju on piirkonnas puudega inimesi, kes veel võiks te ühinguga liituda?
„Statistika on salastatud, täpset ülevaadet kahjuks ei ole. Seetõttu me isiklikult kellegi poole ei pöördu ega kutsu. Avaldame Facebookis ja ajalehes teateid ühingu ettevõtmiste kohta, nii saame ka uusi osalejaid.
Invaühingu liikmetele on väljasõidud ja mitmed muud ettevõtmised olnud kaks-kolm korda tavapärasest odavamad, sest oleme saanud toetust valdadelt ning projektirahadega ka KÜSKilt, LEADERi programmist, Eesti Puuetega Inimeste Fondilt.“
Sõnumitoojas on sageli ühingu ekskursioonide, väljasõitude ja ürituste kohta kaks peaaegu ühesugust kuulutust – Kehra Sotsiaalkeskuse nime alt ja teine invaühingu nimel. Miks nii?
„Kehra Sotsiaalkeskuse tegevusjuhendajana korraldan kord kuus ühepäevase väljasõidu kõikidele huvilistele – nii eakatele kui puuetega inimestele. Kui juba korraldame sõidu ja on vabu kohti, siis kaasame ka invaühingu liikmeid. Seepärast panemegi kaks kuulutust – et tuldaks ka kaugemalt, mitte ainult Kehrast.
Kui on vähegi võimalik, siis me kellelegi ära ei ütle, kui on soovi kaasa tulla. Toila Spaa külastusest võtsid viimati osa 72 inimest, neist viis käisid paar nädalat varem ja 68 sõitsid kohale üheks ajaks. Osad läksid siis oma masinatega, osa rahvast tuli Tallinnast liinibussiga, Toila buss võttis rahvast peale Aegviidust ja Jänedalt. Oleme Toilas käinud viimased kuus-seitse aastat ja saame püsiklientidena hinnasoodustust.
Invaühinguna korraldame igal suvel kolmepäevase reisi Eestis ja ühe sõidu ka kusagile välismaale. Eesti-sisesed reisid on väga popid, bussis on 50 kohta, need on enamasti olnud täis. Võtame kaasa ka neid, kes pole ühingu liikmed, kui bussis on ruumi ja nad leiavad, et meie seltskond sobib. Kui 2019. aastal käisime Tallinnas vastavatud EMTA suures saalis jõulukontserdil ja T1 vaaterattal, oli osalejaid 65, lisaks bussile tuldi oma masinatega.
Bussijuhina on me hea abiline olnud Viktor Kropatšov Härmakosu külast. Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit küsis mõni aasta tagasi, et keda tunnustada, esitasime tema ja Andres Oja Kuusalu firmast Tektoon-A, mõlemad said liidult tänukirja.
Kui Viktor Kropatšov koolipäevadel ei saa meid sõidutada, siis on aidanud bussijuht Tanel Vatsel Kehrast ja viimasel ajal ka Mati Palm Raasikult.
Välisreisidel käisime koostöös reisifirmaga Comtour aastatel 2015, 2016 ja 2017 bussiga Venemaal Peterburis, Pihkvas ja Petserimaal ning 2017. aastal Ahvenamaal, 2018. aastal Lätis ja 2019. aastal Leedus.
Suur ettevõtmine oli 2022. aastal Kreeta reis, mida planeerisime ja korraldasime kaheksi koos hea abilise Anne Mölderiga Kolgakülast, kes oli aastaid ühingu juhatuses ja minu nii-öelda parem käsi.
Kreeta reis oli kallis, tänu kullerfirma DHL toetusele saime odavamalt, ainuüksi lennukipiletid maksid suure summa. DHLile kirjutas taotluse ühingu liige Kadri Prants ning see taotlus sai üle-Euroopalise tunnustuse ja rahastuse. DHL toetusest tasusime sõidukuludest kolmandiku, igal reisijal tuli lisada 500 eurot. See oli meil esimene soojamaa reis, saime esmakordse kogemuse niisuguse reisi korraldamisest. Esialgu oli huvilisi 16, siis 25, lõpuks 32. Tuli broneerida lennupiletid ja hotellikohad, mõelda tegevustele kohapeal. Üksi poleks ma hakkama saanud, suur abi oli Annest ja teine hea abiline on alati olnud mu abikaasa Raul Valgiste.
DHL toetusega saime teha eelmisel aastal Kagu-Läti reisi ja sellest jagub ka tänavu suvel augustisse plaanitud Kihnu reisiks.“
Mida peale reiside veel ette võtate ühinguga?
„Meie tegevuse peaeesmärk on tuua puuetega inimesed ja nende toetajad kodudest välja, pakkuda neile seltskonda ja huvitavaid tegevusi.
Aastaid oleme osalenud invaspordivõistlustel, mida korraldab Eesti Invaspordi Liit. Meie võistkond osaleb bowlingu võistlustel. Liidu liikmete seas on olnud ujujaid ja kergejõustiklasi. Me ühingu tuntuimad sportlased on praegu Ain Villau, kes võistleb Eesti ratastoolikurlingu koondisega ja treenib Tallinnas ja meie ühingust väljakasvanud kettaheitja Egert Jõesaar. Enamasti treenivad me invasportlased omal käel.
Enne koroonat käisime ühiselt ujumas. Sõidutasin suplemishuvilised oma autoga Kehrast Kuusallu ja tagasi, viimasel ajal pole enam jõudnud.
Kehra Sotsiaalkeskuse klientide ja ühingu liikmetega käime Kehra Spordikeskuse jõusaalis, ei pea tegema ülirasket trenni, aga koos on tore. Olen ärgitanud, et samamoodi võiks ühiselt trenne teha ka Kuusalu Spordikeskuse jõusaalis, kuid seni pole see välja tulnud.
Kuusalus olid meil enne koroonat kaks korda kuus rahvamajas portselanimaali kunstiringi kokkusaamised, juhendas ühingu liige Leida Junman.
Aastaid olen korraldanud mälutreeninguid Kehras, Aegviidus ja Alaveres sotsiaalkeskuse tegevusjuhendajana ja Kuusalus ning Kolgas invaühingu kaudu. Mälutreeninguid viib läbi Anu Jonuks Tapa MTÜst Seenior“.
Septembris kirjutasime Sõnumitoojast, et Kehra tervisekeskus, Benu apteek ja kohvik Sohvik said Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu märgise hea ligipääsetavuse kohta. Lubasite siis, et kavas on tunnustada ka Kuusalu vallas hea ligipääsetavusega asutusi.
„Kaldteede teema eestvedaja on Indrek Matla. Septembris käisime koos tema, Anija vallavanema Riivo Noore ja ratastoolis liikuva Jüri Sikkaga Kehras paigaldamas kleebiseid „Tunnustus tagatud ligipääsu eest“.
Anija valla uues arengukavas on kirjas, et igal aastal saab üks asutus inva-ligipääsetavaks.
Kindlasti on plaanis tulla ka Kuusalu valda vaatama, kus on tagatud hea ligipääsetavus. Kuusalu spordikeskus on hästi ligipääsetav ja kleebise vääriline, samuti tervisekeskus ning vallamaja Kiiu mõisas, kus saab liftiga teisele korrusele ja kõrvaluksest siseneda ratastooliga. Kutsume üles rajama kaldteid ja kindlasti selliseid, mida saab kasutada, sest kahjuks on ka niisuguseid, mis on liiga järsu kaldega ja tundub, et tehtud vaid linnukese pärast.
Invaühingul on ka oma teisaldatavad kaldtee-pandused, ürituste ajal saame neid kasutada.“
Kuidas inimesed hindavad Ida-Harjumaa Invaühingu tegevust?
„Kiidavad maa ja taevani, kuuni ja tagasi. Suhtumine on väga sõbralik ja tunnustav – inimestele on tekkinud sõpruskond, käiakse ühisüritustel.
On aru saadud, et ükski asi pole lõpuni halb. Kui on satutud ratastooli, tekkinud liikumisraskused või mõni muu puue, siis tuleb sellest masendusest ehk mustast august välja tulla ja näed, et elu on elamist väärt.
Iga kuu alguses saadan Kehra Sotsiaalkeskuse ja ühingu liikmetele listikirja, et mis on sel plaanis ette võtta, et nad saaksid varakult planeerida osalemist.
Invaühingu tegevus on meeskonnatöö, üksi ei suudaks seda kõike. Suur abiline on olnud ja on Anne Mölder. Minu kõrval ja selja taga on algusest peale olnud abikaasa Raul Valgiste. Arvutiasjanduses on väga suur tugi Andres Pausk. Ühingu kodulehe tegi ja haldab Jüri-Joonas Kerem, kes enne elas Kolgakülas“
Kuidas ühingu 30. sünnipäeva tähistasite?
„Saatsin ühingu liikmetele tervituskirja, soovisin meile kõigile palju õnne. Lisasin ülevaate viimaste aastate tegemistest ja tänasin abilisi. Sünnipäevatorti sööme tulevasel üldkoosolekul ja meie suvisel reisil. Üllatusi tuleb veel.“
Ida-Harjumaa Invaühing
Registreeritud 2. jaanuaril 1994. Eestvedajad olid Kuusalu valla sotsiaalameti juhataja Helle Lepik, lapsevanem Maila Tamm ja veel mõned emad. Aasta hiljem hakkas Kuusalu lasteaias tööle invarühm. Invaühingus asuti koostööd tegema ka täiskasvanud puude-inimestega.
1997. aasta kevadel sai invaühingu tegevjuhiks Eda Muru. Juhatusse kuulusid veel Karl Kizant, Taimi Leheroo, Kaido Rohtmets, Elvi Kurg, Helle Söönurm ja Maila Tamm.
Alates 2006 on Ida-Harjumaa Invaühingu juhatuse esimees Agnes Valgiste. Juhatusse kuulusid siis ka Kairi Rohtmets, Ain Villau ja Aivo Jõesaar. Aastast 2014 laienes ühingu tegevus Anija ja Jõelähtme valda. Praegu on ühingu juhatuses koos Agnes Valgistega veel Indrek Matla Anija vallast ja Kadri Prants Jõelähtme vallast. Liikmeid on 2024. aasta alguse seisuga 123.
Intervjuud on täpsustatud ja täiendatud.
