Lii­gi­ti sor­tee­ri­mi­se kor­ral Raa­si­ku val­las prü­gi­ve­du ei kal­li­ne

123

Ala­tes 1. sep­temb­rist al­gab Raa­si­ku val­las kor­ral­da­tud jäät­me­veo uus pe­riood. Jäätmevedajana jätkab han­ke võit­nud AS Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nu­sed, kuid laieneb korraldatud jäätmveoga pakutavate teenuste valik ning muutub hinnakiri.
Val­la kesk­kon­nas­pet­sia­lis­ti Jo­han­na Sep­man­ni sõ­nul sõlmitakse elanikega uued lepingud, need on teenusepakkuja juba välja saatnud.

Korraldatud jäätmeveo raames on Raasiku valla elanikel edaspidi võimalik ära anda seitset liiki jäätmeid: segaolmejäätmeid, paberit ja kartongi, segapakendit, klaaspakendit, biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid, biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ning suurjäätmeid. Segaolmejäätmete ära andmine läheb kallimaks, kuid keskkonnaspetsialist rõhutas, et jäätmete liigiti sorteerimisel on võimalik kulusid vähendada, sest osasid jäätmeliike saab ära anda tasuta.

Tasuta saab ära anda klaas- ja se­ga­pa­ken­dit, pa­be­rit-kartongi, bio­la­gu­ne­vaid köö­gi- ja söök­la­jäät­meid ning aia- ja hal­jas­tu­jäät­meid. Suur­jäät­me­te ära­veo­hind on süm­bool­ne, 1 sent kuup­meet­ri eest.

Se­gaol­me­jäät­me­te ära and­mi­sel mak­sab 15ki­lo­se jäät­me­ko­ti üks tüh­jen­dus­kord 2,51 eu­rot, se­ni tu­li 10ki­lo­se ko­ti tüh­jen­da­mi­se eest ta­su­da 1,62 eu­rot. 80liit­ri­se kon­tei­ne­ri tüh­jen­da­mi­ne mak­sab sep­temb­rist 1,33 eu­rot ehk 3 sen­ti se­ni­sest roh­kem, 140liit­ri­se kon­tei­ne­ri tüh­jen­da­mis­kord 2,34 eu­rot, se­ni oli 2,27, 240 liit­ri­se kon­tei­ne­ri tüh­jen­dus­kord 4,01 eu­rot se­ni­se 3,88 eu­ro ase­mel. 660liit­ri­se kon­tei­ne­ri tüh­jen­da­mi­ne hak­kab maks­ma 11,02 eu­rot, 800liit­ri­se 13,37 eu­rot, 1100liit­ri­se 18,39 eu­rot, 2500liit­ri­se 41,79 eu­rot ning 4500liit­ri­se kon­tei­ne­ri tüh­jen­da­mi­ne 75,22 eu­rot. Kon­tei­ne­ri ren­ti­mi­sel li­san­dub iga­kui­ne rent, mis sõl­tu­valt kon­tei­ne­ri suu­ru­sest on 2,40-30 eu­rot.

Se­gaol­me­jäät­me­te ko­gu­mis­ma­hu­teid tu­leb ti­hea­sus­tu­ses tüh­jen­da­da vä­he­malt üks kord 4 nä­da­la jook­sul, ha­jaa­sus­tu­ses vä­he­malt üks kord 12 nä­da­la jook­sul. Kui ti­hea­su­tu­sa­lal on ta­ga­tud bio­la­gu­ne­va­te köö­gi- ja söök­la­jäät­me­te nõue­te­ko­ha­ne kom­pos­ti­mi­ne või need an­tak­se ko­gu­mis­ma­hu­ti­ga üle jäät­me­ve­da­ja­le, võib kesk­kon­na­spet­sia­lis­tilt ka ti­hea­sus­tu­ses taot­le­da se­gaol­me­jäät­me­te ära­ve­du üks kord 12 nä­da­la jook­sul.

Bio­la­gu­ne­va­te köö­gi- ja söök­la­jäät­me­te ma­hu­teid tu­leb tüh­jen­da­da vä­he­malt üks kord 2 nä­da­la jook­sul, se­ga­pa­ken­di­jäät­meid saab ära an­da mi­ni­maal­selt iga 2 nä­da­la ta­gant.
„Muu­de lii­gi­ti ko­gu­ta­va­te jäät­me­te ma­hu­teid tu­leb tüh­jen­da­da vas­ta­valt va­ja­du­se­le, kuid tu­leb väl­ti­da nen­de üle­täi­tu­mist,“ sõ­nas Jo­han­na Sep­mann.

Ta juh­tis tä­he­le­pa­nu, et ta­su­ta saab pa­ken­deid ning bio­la­gu­ne­vaid jäät­meid ära an­da graa­fi­ku­järg­se tüh­jen­du­se kor­ral: „Kui ini­me­ne soo­vib tel­li­da li­sa­ve­du, siis see ei ole ta­su­ta.“
Alates 1. septembrist kol­me kuu jook­sul toob prü­gi­fir­ma uued kon­tei­ne­rid ko­ha­le või va­he­tab se­ni­sed väl­ja ilma nende eest trans­por­di­ta­su küsima­ta.

„Kui sor­tee­ri­ma ha­ka­tak­se, te­kib se­gaol­me­jäät­meid vä­hem. Kon­tei­ne­ri väik­se­ma vas­tu va­he­ta­mi­sel ei to­hiks ar­ves­ta­da lii­ga täp­selt eel­da­ta­va prü­gi­ko­gu­se­ga, sest kui juh­tub, et kon­tei­ner on nii täis, et kaas ei lä­he kin­ni, võib prü­gi­ve­da­ja kü­si­da tüh­jen­da­mi­se eest li­sa­ta­su,“ rää­kis Jo­han­na Sep­mann.

Kui­das jäät­meid sor­tee­ri­da ja ära an­da
Kesk­kon­nas­pet­sia­list sel­gi­tas, et se­ga­pa­ken­di hul­ka võib pan­na pa­ken­di, mis on poest os­te­tud too­te üm­ber: pe­nop­las­ti, papp­kar­bi, plas­ti­ku, me­tal­li, klaa­si: „Pakend peab ole­ma pu­has, ei to­hi si­sal­da­da too­det. Ker­gelt vee­ga lo­pu­ta­tud su­pi­purk, jo­gur­ti­tops või pii­ma­pakk on ju­ba pii­sa­valt pu­has, et pan­na se­ga­pa­ken­di hul­ka. Kui ini­me­ne kaht­leb, kas te­gu on pii­sa­valt puh­ta või määr­du­nud pa­ken­di­ga, tu­leks see pan­na pi­gem se­gaol­me­jäät­me­te hul­ka.“
Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine on kohustuslik. Kes kogumismahutiga biojäätmeid üle ei anna, võib neid ka kompostida. Bio­la­gu­ne­va­te jäät­me­te kon­tei­ne­ris­se soo­vi­tab Jo­han­na Sep­mann pan­na bio­la­gu­ne­va vooderdus­ko­ti: „Biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberist või mõnest muust biolagunevast materjalist kotti pakitult, vältida tuleb kilekottide kasutamist. Pi­gem voo­der­da­da ko­du­ne anum näi­teks ma­ja­pi­da­mis­pa­be­ri­ga ning vi­sa­ta koos sel­le­ga kon­tei­ne­ris­se. Bio­la­gu­ne­va­te jäät­me­te hulka võib visata ka pabermassist mu­na­reste, pa­ber­salv­rä­ti­kuid, ma­ja­pi­da­mis­pa­be­rit, kohvipaksu, paberfiltreid, lõikelilli ja ilma potita toataimi.“

Aia- ja hal­jas­tu­jäät­meid saab ära an­da ai­nult lä­bi­paist­va ki­le­ko­ti­ga, siis on nä­ha, et sel­le hul­gas ei ole mit­te­kom­pos­tee­ru­vat prü­gi. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kilogrammi.
Igal ma­ja­pi­da­mi­sel ei pea ole­ma 5 eri kon­tei­ne­rit, või­ma­lik on te­ha koos naab­ri­te­ga ühis­ma­hu­ti ka­su­ta­mi­se taot­lus ning ko­gu­da klaa­si, se­ga­pa­ken­dit ning pa­be­rit ja pap­pi mit­me pe­re­ga sa­ma­des­se kon­tei­ne­ri­tes­se.

Suurjäätmeid, mis ei mahu segaolmejäätmete konteinerisse, tuleb koguda eraldi. Johanna Sepmann märkis, enamik Raasiku valla elanikke ei tea, et suurjäätmeid – vanamööb­lit, mad­rat­seid, kraa­ni­kaus­se, WC pot­te, kar­di­na­puid – ei pea vii­ma jäät­me­jaa­ma, vaid saab korraldatud jäätmeveo raames ära an­da oma aia ta­gant, sel­leks tu­leb he­lis­ta­da Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nus­te klienditoe telefonile, öel­da oma le­pin­gu­num­ber ning kui suurt ko­gust soo­vi­tak­se ära an­da. Suurjäätmete veoring toimub umbes iga kahe nädala tagant. Suurjäätmete hulka ei kuulu ehitusjäätmed, autoromud, rehvid, elektroonikaromud või nende osad.

Uute jäätmeliikide lepingusse lisamiseks tuleb ühendust võtta Eesti Keskkonnateenustega. Lepingut on võimalik muuta ka ettevõtte kodulehe kaudu.

Eelmine artikkelAren­dus­ko­ja õp­pe­reis Saa­re­maa­le – lut­ser­niekst­rak­ti toot­jast nun­nak­loost­ri­ni
Järgmine artikkelAni­ja val­las va­he­tub aren­dus­juht