
„Ettevõtjate konkurentsivõime muutub Saaremaal võrreldes mandriga järjest kehvemaks ning peab olema oma saare suur fänn, et siin jätkata. Üks uus arenguvõimalus on sinimajanduse Eesti keskuse loomine Saaremaale koostöös ülikoolidega,“ kõneles Leader-tegevusgrupi Saarte Koostöökogu tegevjuht ja juhatuse esimees Koit Kelder – Pöide Pruulikoja asutaja, kes on paljudele tuttav kui endise ansambli Lehmakommionud, nüüdse nimega Onud liige.
Koit Kelder rääkis Saaremaa Leader-tegevusest kahvelkuunari Hoppet pardal, kui Saare- ja Muhumaad külastasid Kuusalu, Tapa, Kadrina ja Haljala valda ning Loksa linna ühendava Leader-tegevusgrupi MTÜ Arenduskoda esindajad.
Arenduskoja liikmetele korraldatud ideede- ja kogemusreis Saaremaale toimus 8.-10. augustini. Sõit sai teoks Virumaa Leader-tegevusgruppide koostööprojekti „Viru Leader-võrgustiku tugevdamine“ raames. Selle projekti käigus tehakse ühiseid õppereise ning tegevusgruppidel on eraldi reisid enda liikmetele.
Arenduskoja rahvast võõrustas Saaremaad, Muhumaad ja Ruhnu saart hõlmav Leader-tegevusgrupp Saarte Koostöökogu MTÜ. Reisikava pani Leader-programmist toetust saanud väikeettevõtete külastamiseks kokku Saarte Koostöökogu büroojuht Terje Aus.
Saarte Koostöökogu juht Koit Kelder jutustas Hoppetil tehtud kolmetunnisel meresõidul Kuressaare lahel, et Leader-tegevuse algatasid sealkandis kogukondade aktiivsemad eestvedajad ja ettevõtjad, sest tookordsed vallavanemad ei pidanud Euroopa Liidu Leader-programmi esialgu oluliseks. Tänu sellele toimis Leader-koostöö piiriüleselt väga hästi, parteipoliitika ja kohalike poliitikute mõju on olnud väike. Piiriülese koostöö plusse on kiitnud ka Arenduskoja liikmed – ehkki tegevusgrupi asutasid omavalitsused, on need eri maakondadest ning parteipoliitika pole tegevust mõjutanud.
Huvitav on saarlaste nii-öelda vihmavarjumeede Anname Hoogu, mis on avatud aastaringselt, toetatakse kogukondlikke koostööprojekte. Rahataotlusi saavad sellesse meetmesse esitada ka eraisikud ja sõpruskonnad ning taotlusi hindab ja kiidab heaks tegevusgrupi juhatus. Meede Anname Hoogu on tegevjuhi hinnangul laiendanud Leader-programmi kõlapinda.
Mõtteainet pakkus ka rahvusvaheline noortele suunatud projekt, mille käigus tegid Saaremaa ja Soome kahe Leader-tegevuspiirkonna noored bändi, kokku saadi ühislaagrites mõlemal pool, soetati istrumente ja korraldati pilliõpet.
Saaremaa Ehtne Toode
Nagu Arenduskoja tegevuspiirkonnas, nii toetatakse ka Saare- ja Muhumaal Leader-meetmetest kohalikke turismitegijaid ja teisi väikeettevõtjaid. Kui Arenduskoja algatusel loodi Põhja-Eesti kohaliku toidu märgis, siis Saaremaal jagatakse kohaliku toote märgist laiemalt – Saaremaa Ehtsa Toote märgise saavad lisaks toidutootjatele taotleda teisedki ettevõtjad. Kokku on märgisekandjaid praegu 154. Kuressaares Auriga kaubanduskeskuses avati nende toodete esinduspood EHTNE. Varem ei saadud võrgustikku toimima, ühispoe avamine pani koostöö käima. Kodulehelt Saaremaa Ehtne Toode leiab võrgustiku e-poe, kus on võimalik lisaks märgisekandjate toidukraamile, looduskosmeetikale ja käsitööle osta elamusi, nende hulgas Kiratsi külas asuvas Saksa Talupoes korraldatavaid jäätise ja vahvli kuni kahetunniseid meistriklasse.
Saksa Talupoes käisime meiegi, jäätise ja vahvlite valmistamist õpetab seal Saarte Koostöökogu nõustaja Sulvi Munk. Mõneti võib selle kaupluse lugu võrrelda Leesi poega, sest külapoodi hakkasid ka Kiratsi külas taastama kohalikud elanikud ning see on avatud suveperioodil. Saksa Talupood avas uksed kaks aastat tagasi, kahekorruselises puumajas on pagaritöökoda, jäätise Itaalia meetodil valmistamise köök, kohvik koos õueterrassiga ning müüakse kohalikke tooteid.
Saaremaa Ehtsa Toote märgis on samuti Koplimäe mahetalul, kus kasvatatakse ja töödeldakse tatart ning muid teravilju. Perenaine Marju Müür peab talupood-kohvikut, kus pakub oma kuulsat läätsesuppi.
Märgis on ka OÜ Taako Pihtla Pruulikojal. Õllekööki ja tooteid tutvustas ettevõtte omanik ja pruulimeister Alo Väli. Vaatasime, kuidas töötas mobiilne villimisliin, mis toodi kohale ja villis õlle suurtest paakidest värviliselt kujundatud alumiiniumpurkidesse. Pihtla käsitööõlut saadetakse müüki mitmele poole Euroopasse, rohkem läheb Leetu, Lätti, Soome.
Eriline söögikoht on Pihtla ajaloolisesse vallamajja tehtud kohvik Nöges. Ehtsa märgis on antud sealsetele pagaritoodetele ja soolasegudele. Peremees Aivar Kalle rääkis, kuidas otsustasid koos abikaasa Katriniga viis aastat tagasi jätta pealinnas juristiameti ning kolida koos perega Pihtlasse. Ajaloolist maja on tasapisi taastatud, sinna tehti taimelabor, erinevaid taimi kasutades segatakse maitsesoolasid.
Ehtsa märgise kandja on ka kahemastiline purjekas Hoppet, mis ehitatud aastal 1926. See laev on Eestis ainus, mis valminud enne sõda ja praegugi aktiivses kasutuses. Hoppetiga on tehtud rahvarohkeid liinireise Abrukale ning huvi- ja õppesõite, ka kultuuriüritusi merel. Laev oma meeskonnaga oli kolm aastat tagasi Eesti parima turismiobjekti konkursi nominent ning aastal 2020 nimetati Saare maakonna parimaks tooteks-teenuseks.
Lutserni töötlev Korilane OÜ
Omaette elamus ja üllatus oli Ehtne võrgustikku kuuluva OÜ Korilane tootmise külastus. Koostöös teadlastega on pere kaks põlvkonda loonud toidulisandina kasutatavad ekstraktid, mis korrastavad seedimist, tugevdavad organismi immuunsust, silmanägemist, luu- ja lihaskudet.
Peremees, toiduainete tehnoloogi haridusega Ain Süld kirjeldas, kuidas lutsernis on rohkelt olulisi aminohappeid, mineraale, valke ja kiudaineid. Lutserni kasvatatakse pere enda ja rendimaadel kokku 200 hektaril.
Ain Süld rääkis ka oma kaubamärgi saamisraskustest, turustamisest. Kokku on tootmisesse panustatud üle 2 miljoni euro, millest pool on laen ja teise poole panustas investor, kes usub nende toodete suurt tulevikku. Plaan on jõuda välisturgudele. Osa toodangust müüakse oma e-poe vahendusel.
Suitsukaladest õhtusöök laulude ja naljadega
Isemoodi õhtusööki pakuti Nasva küla Tihemetsa talus, kus võõrustas perenaine Tihemetsa Tiina, passijärgselt Tiina Mai. Tihemetsa talu on saanud köögi uuendamiseks toetust kalanduse Leaderist. Perekond Mai pakub külalistele kalaroogasid üle 30 aasta.
Perenaine lõbustas õhtustajaid kohalike naljajuttudega ning jagas laulikud, appi palutud akordionisti pillimängu saatel lauldes venis külaskäik arvatust palju pikemaks.
Iselaadi kultuurihooned ja -kohad
Käisime ka mitmes kultuurihoones. Esimene peatus oli Tornimäe rahvamajas, mis on maakonna suurim, ehitatud nõukogude ajal otsekui kultuurilossiks. Sealne saal meenutab oma rõdudega Estonia kontserdisaali.
Majas on raamatukogu, noortekeskus, tegutsevad taidluskollektiivid. Maja tutvustas perenaine Krista Riik, kes kuulub Saarte Koostöökogu juhatusse.
Samas hoones oli Pöide vallamaja. Ligi viis aastat tagasi ellu viidud haldusreformi tulemusena on seal Pöide osavalla teeninduspunkt, kus pidevalt on kohal sotsiaaltöötaja ja omaette kabinet valla haldusjuhil.
Kogu Saaremaa on aastast 2017 üks suur vald. Väike Pöide vald oli liitmise vastu ja vaidlustas selle kohtus, kuid kaotas. Kord kuus antakse välja Pöide osavalla infolehte, mis enne ilmus vallalehena. Sarnased infolehed on jäänud Saarte Koostöökogu juhi Koit Kelderi sõnul ilmuma mitmes teiseski endises vallas, praeguses osavallas, kui nende väljaandjad on haldusreformi käigus jätkanud oma töökohtadel. Ka on lisandunud uusi infolehti. Kaks korda kuus ilmub kogu Saaremaa valla infoleht.
Väga eriline kultuurimaja on Triigi sadamas – Triigi Filharmoonia. Selle ehitamise mõttele tuli laulja Hannaliisa Uusma koos sõbranna Teele Varesega. Purjekat või lõõtspilli meenutava maja projekteerisid kunstiakadeemia vilistlased Riin Kersalu ja Mihkel Meriste. Suvehooajal toimuvad Triigi Filharmoonias kõrgetasemelised kontserdid.
Omalaadne kultuurihoone on kerkinud Asva Viikingikülasse. Kes seal varasematel aastatel käinud, teavad linnust, seiklus- ja loomaparki. Nüüd on juurde ehitatud suur 500ruutmeetrine tegevushoone Odrakoda, kus Kuressaare teater pidas suveetendusi. Viikingiküla läheduses asuvast muinaslinnusest on arheoloogid viimasel ajal saanud haruldasi leide, mis viitavad, et sinna kanti pole ehteid ja muid pronksiajal kasutuses olnud asju mitte ainult viidud, vaid neid on seal toodetud, jutustas viikingiküla omanik ja asutaja Kajar Lember.
Isemoodi kultuurielamuse pakkus ka käik Reomäe nunnakloostrisse Püha Eelkäija Skiita, mis on tegutsenud 10 aastat. Kel plaan Saaremaad külastada, võiks sinnagi põigata. Reomäe kloostris elavad maailma eri paikadest pärit neli nunna, neist üks on eestlanna. Nunnad peavad loomi, tegelevad mesindusega, müüvad mee- ja aiasaadusi. Nende emakirik asub Kreekas. Avatud talude päeval on kolmel viimasel aastal käinud kloostriga tutvumas keskmiselt 1500 inimest, mullu käis kloostris kokku 7500 külalist. Muljetavaldav oli, kui head eesti keelt oskas rääkida Ameerikast pärit nunn Teofili.
Kogukondliku koostöö supernäitena tutvustati meile Pihtla Hobikeskust, mille ehitasid ühiselt kolm kohalikku MTÜd – Pihtla pritsumehed ja jahimehed ning MTÜ Saaremaa Korvpall. Mehed selgitasid, et eraldi toetusi taotledes poleks neist ükski saanud soovitud summat, sest ühte külasse taheti korraga mitut kooskäimishoonet. Otsustati tegutseda ühiselt, hobikeskuse ühes osas on vabatahtlike tuletõrjujate garaaž, teises jahiseltsi ruumid külmkambri ja köögiga ning pesemisruumid korvpalluritele, maja juurde on rajatud palliplatsid. Hoone kuulub ametlikult Saaremaa Korvpallile, pritsumehed ja jahimehed on allüürnikud.
Leaderist on mitmel korral toetust saanud ka meid majutanud Hotell Saaremaa Mändjalas – tehti laudtee liivaranda, laevakujuline mänguväljak lastele, õue paigutati tualetid ja renoveeriti reoveesüsteem. Peremees Heldur Allese tutvustas hotelli ajalugu ja tõdes, et lisaks koroonale on vähendanud Euroopast tulnud välisturistide arvu Ukraina sõda.
Tagasiteel tegime peatuse Muhu saarel Liiva külas, kuhu on rajatud külakeskuse moodne hoone taluturu ja käsitöökauplusega. Koos mitme söögikoha, pagaritöökoja ja kalapoega on Liiva keskosast kujunenud turistidele sagedane peatuskoht.
Saaremaal käisid Arenduskoja paarikümneliikmelises reisiseltskonnas Kuusalu vallast Leader-projektide hindaja Tiina Viirna, Laugu külalistemajast Nadja Matkur ja Sõnumitooja ajakirjanik. Loksalt osalesid Kuivoja puhkekeskuse perenaine ja Leader-projektide hindaja Ele Tern ning peremees Vello Tern.
Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus: „Saaremaal nähtu ja kuuldu andis mõtteainet ja ideid edaspidiseks. Neid hakatakse arutama Arenduskoja järgmise rahastusperioodi strateegia koostamisel, mis algab septembris.“