Lee­gi­ran­na reo­veep­rob­leem Kuu­sa­lu val­las se­ni la­hen­du­se­ta

128
Kuu­sa­lu val­las asu­va Lee­gi­ran­na I aren­du­se pla­nee­ring, kok­ku 80 ela­muk­run­ti. Ro­he­li­se­ga on mär­gi­tud ro­hea­lad, kes­kel vee­sil­m, paremal pu­na­se­ga või­ma­lik kaup­lu­se­koht, selle kõrval parkimisala.

Kuusalu vallas Sõitme külas asub mere ääres Leegiranna pooleliolev elamuarendus, mille detailplaneering kehestati vallavolikogu otsusega üle 16 aasta tagasi.

Leegiranna I, II ja III arenduses on kinnistuid kokku ligi 160, elamuid või suvilaid ehitatud praeguseks üle 40. Neist alaliselt elatakse paarikümnes.

Tänavu suveni oli Leegiranna I elanike üks suur mure joogivesi, mis ei vastanud nõuetele. Nüüd on vallale kuuluva kommunaalettevõtte Kuusalus Soojus abiga paigaldatud pumbamajja veetöötlus. Vallavolikogu otsuse ja vallavalitsusega sõlmitud notariaalse lepingu alusel on OÜ-le Kuusalu Soojus üle antud Leegiranna I etapi joogiveetorustik ja pumbamaja. Kui vallavolikogu otsustab detsembrikuu istungil määrata OÜ Kuusalu Soojus Leegiranna elamuarenduse vee-ettevõtjaks, alustatakse elamutesse ja suvilatesse kaugloetavate veearvestite paigaldamist ning sealsetel veetarbijatel tuleb alates 1. jaanuarist 2023 hakata Kuusalu Soojusele veeteenuse eest tasuma.

Seni on elanikud saanud vett tasuta. Ka reovee äravedu on elanikele olnud tasuta. Vee- ja reoveeteenuse eest on varem maksnud arendaja AP Kinnisvara, alates mullu oktoobrist on pumpla elektrikulu ja ajutisest suurest kogumismahutist reovee äravedu finantseerinud Kuusalu vald. Tänavu kulub prognoositavalt 19 000 eurot.

Kuusalu vald hakkas teenuste eest tasuma seetõttu, et Leegiranna I arendaja AS AP Kinnisvara teatas eelmise aasta sügisel ettevõtte likvideerimisest, andis vallale tasuta üle kõik senised tehnovõrgud ja kandis notari deposiiti 120 000 eurot. Sellest 66 000 eurot pidi vald kasutama joogive kvaliteedi parandamiseks ja 54 000 eurot lokaalsete reoveekogumispaakide paigaldamiseks.

Ühis­ka­na­li­sat­sioo­ni Lee­gi­ran­na aren­du­ses pole. Kuu­sa­lu Soo­ju­se ju­hi Kal­le Kün­ga­se sõ­nul ka nii­pea ei tu­le, sest arendaja tellimusel paigaldatud reoveetorustik on lootusetult katki: „Projekteerija ei arvestanud pinnase olukorraga, kavandati säästlikku isevoolu. Kuid 4,5 meetri sügavusse pandud reoveetorud, mida iga 6 meetri tagant tuleb jätkata, on vesiliiva liikumise tõttu nihkunud paigast. Veetorustikuga sellist probleemi pole.“

Lahenduseks pakuti, et Kuusalu Soojus tellib ja paigaldab kruntidele reovee kogumispaagid. Ettevõte tellis 18 kogumispaaki, ent paigaldas vaid 5, teised kinnistuomanikud paaki ei soovinud. Kokku kulus paakidele 15 000 eurot, mille eest tasuti AP Kinnisvara deposiidist. Ülejäänud 29 000 eurot kanti vastavalt notariaalsele lepingule AB Kinnisvarale tagasi. Kalle Küngase sõnul on Kuusalu Soojuse lattu jäänud 13 kogumispaaki, need saadi sedavõrd odavalt, et eeldatavalt õnnestub kasumiga ära müüa.

Leegiranna I olukorra teeb seoses reoveega keeruliseks asjaolu, et esialgu ostsid omanikud arendajalt krundi koos kanalisatsiooniga, kuid liitumislepinguid ei sõlmitud. See tähendab Kalle Küngase hinnangul, et kanalisatiooniteenust nõuda ei saa. Tegu on piltlikult sama olukorraga, kui omandatakse auto, juhiluba puudub ja autoga sõita ei tohi. Hiljem hakati lepingutesse lisama, et reovee kogumise tagab ostja ise.

Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ter­je Kraan­velt kinnitab, et vallavalitsus alates uuest aastast Leegiranna reovee äraveo ja purgimise teenust ei korralda: „Kogumispaake ja nende paigaldust pakuti elanikele tasuta, see oli väga hea võimalus, et olukorda normaalseks muuta. Ehituslubasid on väljastatud, kuid hoonete kasutuslubasid ei saa anda enne, kui reovee küsimus on lahendatud. Valla jurist tegeleb teemaga ja lähiajal kavandame kohtumist Leegiranna elanikega.“

Lee­gi­ran­na ela­nik Priit Mae kom­men­tee­rib, lokaalseid kogumispaake ei soovita seetõttu, et nende tühjendamine kujuneb kalliks, umbes 100 eurot kord, tühjendada tuleb 1-2 korda kuus. Soodsam oleks lubada biopuhasteid, neid saaks panna ka naabritega kahepeale. Kuid biopuhastite panekut valla ehitusspetsialistid ei luba. Elanikud ei ole aga nõus, et õued kaevatakse paakide pärast üles, ning osades aedades pole paagile kohta.

Kuu­sa­lu val­la pla­nee­rin­gu­te peas­pet­sia­list Ka­di Raud­la sel­gi­tab, et Leegiranna detailplaneering ei näe ette biopuhasteid: „Detailplaneeringu kohaselt kavandati vastavalt Kuusalu valla ÜVK arengukavale kogu ala liitumine ühiskanalisatsiooni ja Allika külas asuvasse biopuhastiga. Ajutise lahendusena on lubatud panna kogumismahuteid. Vallavalitsus tuli kinnistuomanikele vastu, anti lubasid, et saaksid hakata ehitama. Lubade väljastamisel informeeriti, et alal on teed ja tehnovõrgud välja ehitamata, kasutuslubade väljastamine pole võimalik. Tookord oli see vallavalitsuse istungitel pikalt arutusel. Kui on soov kinnistute kaupa kanalisatsioonilahendust muuta, tuleks tellida eksperdilt hinnang, kas soovitud lahendust on võimalik rakendada, ning pöörduda valla keskkonnaspetsialisti poole võimaluste arutamiseks. Kogu detailplaneeringu alal ja kõigil kruntidel korraga puhasteid lubada pole võimalik.“

Eelmine artikkelForus Grupp an­ne­tas Ani­ja val­la koo­li­de­le jõu­saa­li­sead­meid
Järgmine artikkelRaasiku koolitüdruk FLORIN GUSSAK on mängufilmi „Erik Kivisüda“ üks peaosatäitja