Reedel, 9. detsembril jõuab kinodesse režissöör Ilmar Raagi fantaasiafilm „Erik Kivisüda“, milles üht peategelast mängib Raasiku põhikooli 9. klassi õpilane Florin Gussak. Filmi nimiosas, 10aastase Eriku rollis on Pärnu koolipoiss Herman Avandi, Florin Gussak kehastab tema eakaaslast Mariat. Filmi seikluslikud sündmused hakkavad hargnema, kui vanematega vanasse lossi kolinud Erik ja seal varem elanud Maria lähevad otsima Maria tööreisil kadunuks jäänud merebioloogist ema ning satuvad elu ja surma piiril asuvasse Kahevahelmaailma.
Professionaalsetest näitlejatest teevad suuremates rollides kaasa Laura Peterson-Aardam, Juhan Ulfsak, Elina Pähklimägi, Hendrik Toompere juunior ja Kristjan Sarv. Maria isa mängib Luksemburgi näitleja Jules Werner, üht piraatidest Läti ansambli Brain-storm solist Renars Kaupers, kes on ka filmi lõpulaulu autor.
Peaosadesse 400 soovijat
„Erik Kivisüdame“ peaosalised valiti umbes 400 kandidaadi hulgast. Praegu 15aastane Florin Gussak oli 10aastane, kui ema Liisi Gussak temalt küsis, kas tahab kandideerida.
„Esimesel korral tuli endast rääkida, jutustada, mis on su hobid. Ütlesin, et laulan ja tegelen akrobaatikaga,“ sõnas Florin Gussak.
Kui kandidaate oli alles veel kümmekond, tuli tüdrukutel Eriku rolli kandideerinud poistega stseene läbi mängida. Pärast seda otsustati, et Eriku rolli saab Herman Avandi, ning kolme sõelale jäänud tüdruku hulgast hakati talle filmipartnerit valima. Florin Gussak tunnistas, tunne, et saab selle rolli, tekkis just siis: „Teised tüdrukud olid natuke häbelikud, mina olen julge. Ema on öelnud, et tähtis on jääda iseendaks, ole sina ise.“
Vastuse, et on Maria rolli valitud, sai ta esimesest castingust rohkem kui aasta hiljem, 2019. aasta varakevadel.
Režissöör Ilmar Raagi sõnul olid lõppvooru jõudnud kolm tüdrukut üsna võrdsed.
„Määravaks sai esiteks see, et Florin julges avameelselt endast rääkida. Oli palju tüdrukuid, kes arvasid, et kuna nad on ilusad, siis peavad ära arvama, mida täiskasvanud tahavad, ega julgenud olla nad ise. Tüdruk, kes ei julge vajadusel olla inetu, ei saa iial heaks näitlejaks,“ lausus ta.
Valiku teine aspekt oli, et peaosalised pidid üksteisele meeldima: „Kui Florinile oleks Herman juba esimesest silmapilgust olnud ebameeldiv, ei oleks ta saanud mängida tüdrukut, kellele Erik meeldib.“
Filmiti Luksemburgis ja Eestis
Esimene nädal aega kestnud võtteperiood oli 2019. aasta novembris Luksemburgis. Sealses stuudios filmiti stseenid piraadilaeval toimuvast. Teist korda pääses filmigrupp Luksemburgi koroonapiirangute tõttu peaaegu aasta hiljem, filmiti stseene lossist, kuhu nimiosaline oma vanematega kolis.
„Siis läks juba üsna kriitiliseks, lapsed kasvavad ju kiiresti,“ ütles Liisi Gussak.
2020. aasta suvel olid võtted Eestis. Väljaspool laeva toimuvat filmiti suures angaaris Haven Kakumäel ning Toila rannas, kus käidi päriselt merel.
„Filmi algustseenis sõidan üksi paadiga. Kaameramees koos Ilmar Raagiga olid teises paadis ja filmisid. Käisime režissööriga ühel päeval eraldi mere peal, et saaksin mootorpaadi juhtimist õppida,“ rääkis Florin Gussak.
Võttepäevad kestsid enamasti ligi kuus tundi: „Alguses õppisime tekstid pähe, aga kui hakkasime stseene tegema ning tundsin, et tahan midagi teha või öelda teistmoodi, lubas Ilmar teksti ka natuke muuta. Mõnda stseeni tuli teha 20 korda uuesti. Oli väsitav, kuid seda tunnet küll ei tekkinud, et enam ei viitsi. Kõik näitlejad olid väga toetavad.“
Ilmar Raag märkis: „Florin oli alguses päris tavaline eesti tüdruk, kuid nende kuude jooksul, mil tegime proove, sai temast üks kõige paremaid näitlejaid, keda tean. Seda ilma liialduseta. Ta suutis intuitiivselt tabada oma tegelase tundeid ja oli alati väga keskendunud. Just see viimane on asi, millest lapsnäitlejad enamasti aru ei saa. Filmitegemine tähendab distsipliini ja pidevalt keskendumist.“
Filmis on kaks kohta, kus Maria peab nutma puhkema: „Pikka aega ei teadnud Florin, kuidas seda mängida. Ka ma ise väga ei uskunud, et ta suudab ainult filmivõtte jaoks järsku päriselt nutta. Kui filmisime esimesel võtteperioodil stseeni, kus Maria kohtab esimest korda oma kaptenist ema, kes teda ära ei tunne, pidid tal pisarad jooksma hakkama. Esimeses kahes duublis ei tulnud see Florinil kuidagi välja. Lõin käega, mis last ikka piinata. Aga Florin tajus seda läbikukkumisena ja hakkas võtteplatsilt ära minnes nutma. Panime kaamera kohe käima ja saime selle emotsiooni kätte.“
Ilmar Raag pidas erakordseks, et pärast seda õppis Florin Gussak ära kõikvõimalike emotsioonide kiire tekitamise.
Maailma esilinastus Poolas
Käesoleval nädalal sõidavad režissöör, produtsent Riina Sildos ja peaosalised mööda Eestimaad ning kohtuvad filmi vaatama tulnud publikuga. Eestis näidati „Erik Kivisüdant“ esmakordselt PÖFFil, maailma esilinastus oli oktoobrikuus Poolas laste- ja noortefilmide festivalil ALE Kino.
„Esimesel korral oli väga veider ennast ekraanil näha. Kõige rohkem kartsin, milline ma filmis olen, sest olin filmimise ajal palju noorem. Aga jäin väga rahule, mitte midagi poleks teistmoodi teinud,“ kinnitas Florin Gussak.
Ema Liisi Gussak lisas: „Olen muidu karm ja kriitiline, kuid ei saa öelda ühtegi halba sõna, film on väga hea. Uskumatu, mis Ilmar Raag on lastest välja võlunud. Ilmselt oli Florinil ja Hermanil selle võrra lihtsam, et ei pidanud mängima kedagi endast totaalset erinevat, rollid olid nendelikud.“
Ka Poola lastele film meeldis ning peaosalised olid seal nii popid, et nendega sooviti koos teha pilte ning autogramme tuli pikas järjekorras seisjatele anda poolteist tundi.

Mereröövel AIN TROLLA
Üht piraati kehastab „Erik Kivisüdames“ Anija valla elanik Ain Trolla.
„Sõnalist rolli mul ei ole, kuid jooksen, karjun, tõstan relva, aeg-ajalt olen ka suures plaanis,“ lausus Ain Trolla. Ta sattus filmi tänu abikaasa Pille Trollale, kes on aastaid osalenud telereklaamides ja filmides.
„Kui oli vaja mõne klipi jaoks paari või lastega perekonda, uuriti Pillelt, kas peres ei taha keegi kampa lüüa. Nii olemegi nüüd castingufirmade video- ja pildipangas ning kui kusagile on vaja sarnase tüpaažiga inimest, saadetakse kutse. Viimati käisime abikaasa ja tütrega „Kalevi“, enne seda filmide „Hüvasti, NSVL“ ning „Tõde ja õigus“ võtetel. Nii palju kui „Erik Kivisüdames“ pole mind siiski üheski filmis olnud.“
Kakumäel toimunud võtetel kaasa teinud Ain Trolla jutustas, et muljed on vägevad: „Angaari oli püsti pandud suur elusuuruses laevamakett. Hommikul anti riided, seejärel tehti meik – nägu, käed ja hambad võõbati tumedaks – ning siis võtteplatsile. Kaks nädalat hiljem osalesime ühe teise mehega basseinivõtetel, olime kaks piraati, kes pidid laevalt vette hüppama ja uppuma. Riiete all olid kalipsod, et ei külmuks. Selleks ajaks oli angaaris suure laeva asemel laeva üks sein ja tükike merd. Seal me ulpisime ja karjusime appi. Filmis on seda üsna vähe.“
Filmitegemisest sai pisut osa ka tema poeg Hans Oskar Trolla, kes ühel päeval läks isaga kaasa ning režissöör saatis taustajõududele appi.
Ain Trolla tõdes, et filmi esmakordset vaatamist segas, et sisu jälgis ühe silmaga, teisega otsis selles ennast: „Aga on tore, rohkem lastele suunatud koguperefilm, kus on kõike – armastust, igatsust, eneseleidmist ja filosoofilisi nüansse.“