
Loksa jäätmejaam on viimasel ajal kujunenud Loksa ja ümbruskonna inimestele kohaks, kuhu saab ära viia raamatuid, mis pannakse riiulitesse, ning kel huvi, võib sealt võtta raamatuid ja ajakirju kojuviimiseks.
Loksa arendus- ja keskkonnanõunik Karin Ilves kommenteeris, et jäätmejaamas on loodud taaskasutusosakond: „Jäätmejaama operaator Robert Rohtla on taaskasutuse entusiast, tänu temale on see käima läinud.“
Robert Rohtla jutustas, et raamatute taaskasutus sai alguse sellest, kui Hara külas suvitav graafik Lembit Lõhmus tõi jäätmejaama vanad raamatud: „Need olid eksliibristega. Ei raatsinud selliseid väärtuslikke raamatuid vanapaberisse suunata ning palusin linnavalitsuselt riiulit, et ehk pakuvad kellelegi huvi. Siis tulid jäätmejaama eksliibriste kogujad, kes võtsid raamatuid endale. Ka teised inimesed hakkasid raamatuid tooma ja võtma. Oleme saanud annetajatelt kappe juurde, teinud neid riiuliteks ning nüüd on raamatuid nii palju, et tahaksime teha ka kolmanda riiulirea.“
Ta lisas, et kõige vanem jäätmejaama toodud trükis oli Eesti laulupeo raamat, mis välja antud 1869. aastal Berliinis. See raamat on leidnud uue omaniku. Loksa esimene telefoniraamat on rännanud koos uue omanikuga Jõelähtme valda.
„Tunneme kohalikke inimesi ja juhtunud on ka nii, et noored pole vana talumaja koristades mõnd asja oluliseks pidanud, me teame suguvõsa teisi inimesi, oleme võtnud nendega ühendust ja andnud esemeid neile edasi,“ lausus ta.
Jäätmejaamas on ka vanade riiete kast, sealt on huvilistel võimalik valida enda jaoks sobivaid. Samuti on eraldi koht lauanõudele, sinna tuuakse serviise ja muid sööginõusid ning kes tahab, saab võtta ja koju viia. Kasutuskõlbulike riiete, jalatsite, lauanõude eest toomistasu ei võeta. Ka saab tasuta üle anda sõiduautode, traktorite ja veoautode vanu rehve, ohtlikke jäätmeid, vanu ravimeid, elektroonikat, metalli, vanapaberit ja pakendeid.
Alates veebruarist on Loksa jäätmejaamas ehitusjäätmetele ja mitmesugustele muudele jäätmetele kahesugused hinnad – madalamad hinnad on Loksa linna ja Kuusalu valla elanikele ning kõrgemad ettevõtetele ja kõigile inimestele, kes rahvastikuregistri järgi elavad mujal. Seni oli hinna erisus vaid era- ja äriklientidel. Veebruarist kehtima hakanud uue korra järgi registreeritakse jäätmete toojad elektrooniliselt isikukoodi järgi. Arvutiprogramm näitab, kas jäätmete vastuvõtmise eest tuleb maksta soodsama või kallima hinnakirja alusel.
Poolteist aastat tagasi Loksa jäätmejaama operaatorina tööle asunud Robert Rohtla rääkis, et Haljala vallast on uue hinnasüsteemi tõttu jäänud toojaid vähemaks: „Palmsest, Ilumäelt, ka Haljala valla teistest küladest toodi tasu eest äraantavaid jäätmeid seni meile. Nüüd on hinnad sealsetele inimestele kõrgemad, Haljala vald ei toeta Loksa jäätmejaama tegevust rahaliselt. Ka suvitajatele, kes pole sisse kirjutatud Loksale või Kuusalu valda, on hinnad kõrgemad.“
Loksa jäätmejaama opereerib Tallinna Jäätmekeskus. Loksa linn eraldab Jäätmekeskusele 38 400 eurot tegevustoetust, millest Kuusalu vald annab 12 800 eurot.