LAU­RI BET­LEM: „Raa­si­ku vo­li­ko­gus võiks ol­la roh­kem ak­tiiv­sust ja vas­tu­tu­se võt­mist.“

„Ka­he aas­ta­ga sai üs­na sel­geks, et sel­lis­te muu­da­tus­te esi­le kut­su­mi­seks, nagu mi­na nä­ha soo­vin, oleks va­ja pa­nus­ta­da olu­li­selt roh­kem, kui on mul sel­leks prae­gu või­ma­lust,“ põh­jen­dab möö­du­nud nä­da­lal Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gust ta­ga­si as­tu­nud Lau­ri Bet­lem.

Ta li­sab, et nii­sa­ma „kaas­rei­si­ja­na” vo­li­ko­gu töös osa­le­mi­ne te­da ei mo­ti­vee­ri ega ole õi­ge ka va­li­ja­te suh­tes. See­tõt­tu lei­dis, et mõist­lik on te­ha ruu­mi nei­le, kel ae­ga ja ener­giat roh­kem.

Vald va­jab st­ra­tee­gi­list vi­sioo­ni
Lau­ri Bet­lem kan­di­dee­ris Raa­si­ku val­la­vo­li­kok­ku kaks aas­tat ta­ga­si va­li­mis­lii­dus Raa­si­ku Vald. Ta mee­nu­tab, et ku­na­gi am­mu, kui sõp­ra­de­ga jär­je­kord­selt ki­ru­ti, et val­las as­jad ei lii­gu, mai­nis kee­gi, et ta võiks ise vo­li­kogusse kan­di­dee­ri­da.

„Too­kord ei võt­nud ma se­da kui­gi tõ­si­selt. Aga mi­da va­ne­maks saad, se­da roh­kem saab sel­geks, et ki­ru­mi­ne ei ai­ta. Kui ta­had, et mi­da­gi juh­tuks, tu­leb­ki ise te­ha,“ sel­gi­tab Lau­ri Bet­lem.

Ta sai 2021. aas­ta va­li­mis­tel 68 häält ja pää­ses vo­li­kok­ku. Kui­gi vo­li­ko­gus on va­li­mis­liit Raa­si­ku Vald ol­nud opo­sit­sioo­nis, on vo­li­ko­gu tei­nud ka ot­su­seid, mil­le juu­res on Lau­ri Bet­lem tun­ne­ta­nud oma sõ­na kaa­lu.

„Neist olu­li­sim on, et Raa­si­ku koo­li ja las­teaia ehk ha­ri­dus­lin­na­ku ar­hi­tek­tuu­ri­kon­kurss ja pro­jek­tee­ri­mi­ne sai lõ­puks eel­ar­vest­ra­tee­gias­se. Kui Aru­kü­la ja Pi­ka­ve­re osas näi­tab rah­vas­ti­ku­a­na­lüüs, et las­teaia- ja koo­li­koh­ti on pii­sa­valt, siis Raa­si­kul, eel­kõi­ge just koo­lis, on järg­mi­sel küm­nel aas­tal vä­ga kit­sas. Sel­le väl­ti­mi­seks on va­ja ju­ba nüüd ha­ka­ta te­gut­se­ma,“ mär­gib ta.

Sa­mu­ti tun­neb kaks aas­tat vo­li­ko­gus ol­nud Lau­ri Bet­lem hea­meelt, et val­la jäät­me­hool­dus­ka­va sai prog­res­siiv­ne – lii­gi­ti sor­tee­ri­tud jäät­me­te äraand­mi­ne on ta­su­ta, kes sor­tee­ri­da ei viit­si, mak­sab sel­le võr­ra ol­me­jäät­me­te eest roh­kem. Veel ni­me­tab ta Ra­ve­ni-Vel­ko ühi­ne­mis­lä­bi­rää­ki­mis­te alus­ta­mi­se nü­gi­mist ja rõõ­mus­tab, et koos Ani­ja val­la­ga on Raa­si­kul nüüd uue kva­li­tee­di­ga et­te­võt­te. Ühis­vee­vär­gi ja -ka­na­li­sat­sioo­ni lõ­pu­le­vii­mi­ne asu­la­tes on sõ­na ot­se­ses mõt­tes hü­giee­ni kü­si­mus, ar­vab ta.

Ühe vä­ga olu­li­se tee­ma­na toob Lau­ri Bet­lem väl­ja kerg­liik­lus­teed ja ko­gu val­la­si­se­se lii­ku­vu­se pla­nee­ri­mi­se: „Kui­das ühen­da­da kü­lad ale­vi­ke kes­kus­te­ga sel­li­selt, et igas pe­res ei peaks ole­ma kaks au­tot, ning te­ki­ta­da ale­vi­kes kerg­liik­le­ja­te­le tur­va­li­ne liik­lus­kesk­kond? Kui­das pla­nee­ri­da Raa­si­ku, Aru­kü­la ja Kul­li kes­ku­sed sel­li­sena, et iga aren­dus ei oleks eral­di­sei­sev, vaid neist ku­ju­neks samm­haa­val üks suur ter­vik? Va­ja­me erip­la­nee­rin­guid, mis näek­sid et­te ale­vi­ke aren­gu pi­ke­mas pers­pek­tii­vis ning look­sid aren­dus­te­le või­ma­lu­sed või seak­sid pii­ran­gud. Roh­kem võik­si­me mõelda ka sel­le­le, mil­list ela­mu­a­ren­dust ja ela­ni­ke siht­rüh­ma me oma val­da ela­ma soo­vi­me. Vas­ta­valt sel­le­le tu­leks sea­da ka de­tailp­la­nee­rin­gu­te­le tin­gi­mu­si.“

Tipp­ju­hi­na teab Lau­ri Bet­lem, et et­te­võt­te juh­ti­mi­sel on si­hi sead­mi­se ja te­ge­vus­te pla­nee­ri­mi­se kõr­val sa­ma olu­li­ne ot­sus­ta­da ka se­da, mi­da mit­te te­ha. See­vas­tu po­lii­ti­kas, seal­juu­res ka val­la juh­ti­mi­se juu­res, ki­pub te­ma hin­nan­gul sa­ge­li mi­ne­ma „leh­ma­kaup­le­mi­seks“, kus st­ra­tee­gi­li­se juh­ti­mi­se ase­mel käib vaid­lus ük­si­ku­te ob­jek­ti­de üle: „Ku­na ra­ha kõi­ge te­ge­mi­seks ei ole, on ee­lar­ve kil­lus­tu­nud ja üh­te­gi as­ja ei teh­ta süs­teem­selt lõ­pu­ni. Loo­dan, et kui Raa­si­ku vo­li­ko­gu hak­kab järg­mi­sel kor­ral aren­gu­ka­va ja ee­lar­vest­ra­tee­giat uuen­da­ma, te­hak­se se­da olu­li­selt põh­ja­li­ku­malt ja st­ra­tee­gi­li­se vi­sioo­ni­ga. Ül­di­selt aga oleks to­re nä­ha nii vo­li­ko­gus kui ko­mis­jo­ni­des roh­kem sõ­na­võt­te, et­te­pa­ne­kuid ja muu­da­tu­set­te­pa­ne­kuid – roh­kem ak­tiiv­sust ja vas­tu­tu­se võt­mist.“

Ko­du on Tõ­hel­gis
Lau­ri Bet­lem on pä­rit Raa­si­kult ning ela­nud seal­kan­dis lühemate ja pikemate pau­si­de­ga suu­re­ma osa oma elust. Ta on Raasiku valla esimese aukodaniku, Har­ju-Jaa­ni ki­ri­ku en­di­se kauaaeg­se or­ga­nis­ti Jo­han­nes Bet­le­ma po­ja­poeg ning elab prae­gu abi­kaa­sa Ei­ke Bet­le­ma ja kol­me lap­se­ga va­nai­sa ta­lu maa­del Tõ­hel­gi kü­las. En­ne sin­na ko­li­mist elas pe­re­ga viis aas­tat Tar­tus, õpin­gu­te ajal ka Hel­sin­gis ja Ams­ter­da­mis.

„Olen ela­nud veel Tal­lin­nas ning sõit­nud kaks aas­tat töö tõt­tu Raa­si­ku ja Ku­res­saa­re va­het. Kuid Tõ­hel­gis tun­nen end kõi­ge pa­re­mi­ni,“ kin­ni­tab ta.

Lau­ri Bet­lem on Tar­tu üli­koo­lis õp­pi­nud äri- ja fi­nants­juh­ti­mist, hil­jem töö kõr­valt Hol­lan­dis tu­run­dust. Üli­koo­li ajal sat­tus prak­ti­ka­le Soo­me pii­ma­töös­tu­set­te­võt­tes­se Va­lio ning jäi toi­du­töös­tu­se­ga seo­tuks 15 aas­taks, neist viis vii­mast juh­tis ASi Sal­vest. Pä­rast se­da on ta juh­ti­nud ra­vi­mi­te müü­gi­ga te­ge­le­vat OÜ-d Tam­ro Ees­ti ning Saa­re­maal töö­lae­vu ehi­ta­vat Bal­tic Work­boat­si. Ala­tes 2021. aas­tast on Lau­ri Bet­lem ASi Ees­ti Lii­ni­ron­gid ehk El­ro­ni ju­ha­tu­se esi­mees.

„Kui Va­lio koo­li­tas ja ku­jun­das mind pro­fes­sio­naa­li­na kõi­ge roh­kem, siis kõi­ge suu­re­mat või­ma­lust ene­se­teos­tu­seks on pak­ku­nud Sal­vest ja El­ron. Mõ­le­mas et­te­võt­tes olid alus­ta­mi­sel vä­ga suu­red väl­ja­kut­sed ja to­hu­tu või­ma­lus te­ha as­ju pa­re­maks. See mo­ti­vee­rib­ki mind kõi­ge roh­kem – või­ma­lus pä­ri­selt mi­da­gi pa­re­maks muu­ta,“ rää­gib Lau­ri Bel­tem.
Li­saks päe­va­töö­le on tal mik­ro­et­te­võ­te, mis te­ge­leb kin­nis­va­ra üü­ri­le and­mi­se­ga ning põl­lu­ma­jan­dus­maa­de hool­da­mi­se­ga. Ta on ka Sal­ves­ti nõu­ko­gu lii­ge ning Tõ­hel­gi Kü­la­selt­si ju­ha­tu­se lii­ge.

El­ro­ni ees­märk – ol­la rei­si­ja jaoks esi­me­ne va­lik
El­ron ehk AS Ees­ti Lii­ni­ron­gid, mi­da Lau­ri Bet­lem ju­hib, on rii­gi­le kuu­luv et­te­võ­te, mis osu­tab rei­si­ja­te­veo­tee­nust raud­teel.

„Sa­ge­li ar­va­tak­se, et ka raud­tee ta­ris­tu kuu­lub El­ro­ni­le. Te­ge­li­kult hal­da­vad ta­ris­tut Ees­ti Raud­tee ja Ede­la­raud­tee. El­ron ope­ree­rib ron­ge,“ sel­gi­tab ta.

Käesoleval aas­tal tee­nin­dab El­ron um­bes 8 mil­jo­nit rei­si­jat ja et­te­võt­te aas­taee­lar­ve on li­gi 65 mil­jo­nit eu­rot: „Aas­taks 2030 on meie ees­märk rei­si­ja­te arv ka­he­kor­dis­ta­da. Sel­le saa­vu­ta­mi­seks on si­se­mi­ne am­bit­sioon ol­la rei­si­ja jaoks esi­me­ne va­lik, mil­le­le ta mõt­leb, kui hak­kab te­ge­ma plaa­ni punk­tist A punk­ti B jõud­mi­seks.“

El­ro­ni töö­ta­ja­te ni­me­kir­jas on 336 ini­mest ja see arv kas­vab et­te­võt­te ju­hi sõ­nul lä­hiaas­ta­tel kii­res­ti. El­ro­ni vee­re­mi­par­gis on 38 ron­gi, järg­mi­se kol­me-nel­ja aas­ta­ga jõuab Ees­tis lii­ni­le täien­da­valt 16 uut ron­gi: „Prae­gu on tipp­tun­di­del lin­na­de­va­he­li­sed ron­gid sa­ge­li üle­rah­vas­ta­tud, kuid ju­ba 2025. aas­ta al­gus toob lee­ven­dust. Uu­te ron­gi­de­ga saa­me pak­ku­da olu­li­selt pa­re­mat sõi­dup­laa­ni, aga ka kii­re­maid ühen­du­si. Kui raud­tee­ta­ris­tu elekt­ri­fit­see­ri­mi­ne ja re­konst­ruee­ri­mi­ne Tar­tu suu­nal val­mib, jõuab ron­gi­ga Üle­mis­telt Tar­tus­se um­bes poo­le­teise tun­ni­ga. Ar­ves­ta­des, et uu­tes ron­gi­des on prae­gus­te­ga võr­rel­des roh­kem mu­ga­vu­si, siis miks peaks kee­gi tu­le­vi­kus au­to­ga Tar­tus­se sõit­ma.“

Lau­ri Bet­lem li­sab, et Kei­la suu­nal, kus ela­ni­ke ja po­tent­siaal­se­te rei­si­ja­te arv on kõi­ge suu­rem, on sõi­dup­laan saa­dud ideaa­li­lä­he­da­seks – tipp­tun­nil väl­ju­vad ron­gid iga 10-15 mi­nu­ti ta­gant. Aeg­vii­du suu­nal, kus on ela­nik­ke vä­hem, on sõi­dup­laa­ni pa­ran­da­mi­seks te­ma hin­nan­gul veel pal­ju te­ha.

„Olu­kord, kus päe­vas on väl­ju­mis­te va­he ko­ha­ti tund ja 40 mi­nu­tit, ei ole kind­las­ti see, mis pa­neb ini­me­si au­to ase­mel ee­lis­ta­ma ühist­rans­por­ti,“ nen­dib El­ro­ni juht.

Ta tõ­deb, et Aeg­vii­du suu­nal on po­tent­siaal tee­nin­da­da prae­gu­se­ga võr­rel­des vä­he­malt kaks kor­da roh­kem rei­si­jaid. El­ro­nil on plaan seal­seid ron­gi­de sõi­dup­laa­ne olu­li­selt ti­hen­da­da pä­rast se­da, kui aas­ta­tel 2024-2027 on uued ron­gid Ees­tis­se jõud­nud: „Alus­ta­si­me ka et­te­val­mis­tus­te­ga uue de­poo ra­ja­mi­seks. See peaks prae­gus­te plaa­ni­de ko­ha­selt val­mi­ma 2028. aas­taks koos sa­mas­se asu­koh­ta Rae val­da Soo­de­va­he kül­la ra­ja­ta­va Rail Bal­ti­cu de­poo­ga ning ku­ju­ne­ma raud­tee­vee­re­mi kom­pe­tent­si- ja tee­nus­te kes­ku­seks.“

Oma­va­lit­su­se roll ühist­rans­por­di aren­da­mi­sel
Sel­leks, et ühist­rans­port suu­daks pä­ri­selt isik­li­ku­le au­to­le al­ter­na­tii­vi pak­ku­da, on Lau­ri Bet­le­ma sõ­nul va­ja te­ha pal­ju ena­mat, kui pan­na roh­kem ron­ge sõit­ma.

„Üht­ne ühist­rans­por­di pla­nee­ri­mi­ne, see­juu­res ka ühis­pi­let, on te­ge­li­kult ele­men­taar­sed. Loo­dan vä­ga, et nüüd, mil ko­gu ühist­rans­port on vii­dud re­gio­naal- ja põl­lu­ma­jan­dus­mi­nis­tee­riu­mi üht­se juh­ti­mi­se al­la, hak­kab ka pä­ri­selt mi­da­gi sün­di­ma. Sõi­dup­laa­nid ja mars­ruu­did saa­vad pi­kas pers­pek­tii­vis sea­tud sel­li­selt, et ron­gi­liik­lus toi­mib selg­roo­na, ku­hu bus­sid ja muud trans­por­di­lii­gid on su­ju­valt in­teg­ree­ri­tud,“ lau­sub ta.

Re­form peaks ra­ken­du­ma 2025. aas­tast: „Loo­da­me pa­ri­mat, aga on sel­ge, et üks­ki muu­da­tus ei sün­ni kii­relt. Omalt poolt ole­me Põh­ja-Ees­ti Ühis­trans­por­di­kes­ku­se­ga too­nud tu­ru­le ühis­pi­le­ti, järg­mi­sel aas­tal plaa­ni­me te­ha se­da at­rak­tiiv­se­maks.“

Lau­ri Bet­lem mär­gib, et ühis­trans­por­di po­pu­laar­se­maks muu­tu­mi­sel on vä­ga olu­li­ne roll ka ko­ha­li­kul oma­va­lit­su­sel – rei­si­ja­le on äär­mi­selt olu­li­ne, kui­das ron­gi­jaa­ma jõu­da ja ku­hu seal jät­ta oma au­to või jalg­ra­tas: „Kui ja­la­käi­jaid suu­dab ron­gi­jaam haa­ra­ta um­bes ki­lo­meet­ri raa­diu­sest, siis jalg­rat­tu­reid ju­ba 3 ki­lo­meet­ri raa­diu­sest. See­ga on tur­va­lis­te kerg­liik­lus­tee­de ole­ma­so­lu jaa­ma­ni vä­ga olu­li­ne. Raa­si­ku val­las on kolm raud­tee­jaa­ma. Kui meil oleks hea kerg­tee­de­võr­gus­tik, võiks meie val­lal ron­gi­liik­lu­se näol ol­la vä­ga suur kon­ku­rent­si­ee­lis kõi­gi kuld­se rin­gi val­da­de ees.“

Ta on nii Raa­si­ku vo­li­ko­gu esi­me­he kui eel­mi­se val­la­va­ne­ma­ga rää­ki­nud, et val­la­si­se­sed bus­si­lii­nid tu­leks suu­na­ta ron­gi­jaa­mast lä­bi. Siis saak­sid neid li­saks koo­li-ko­ju sõit­va­te­le las­te­le ka­su­ta­da ka ron­gi­ga tööl käi­vad ela­ni­kud.

„Loo­dan, et saab teh­tud,“ sõ­nab Lau­ri Bet­lem.

Kas ja mil­lal ta ise uues­ti vo­li­kok­ku kan­di­dee­rib, et ko­du­val­la aren­gu­le kaa­sa ai­da­ta?
„Os­kan nüüd märk­sa rea­list­li­ku­malt hin­na­ta ae­ga ja ener­giat, mi­da val­las muu­da­tus­te juh­ti­mi­ne nõuab. Võib-ol­la ku­na­gi, kui muid te­ge­mi­si vä­hem, on õi­ge aeg uues­ti po­lii­ti­ka­ga te­ge­le­da,“ üt­leb Lau­ri Bet­lem.