
Tänavu täitus 60 aastat kardispordi algusest Kuusalus – esimene võistlus Kuusalu ringrajal oli 1963. aastal.
Kuusalu veteran-kardisportlane, vanade kartide ehk histoorikute taastaja Urmas Pajumets rõõmustab, et tal õnnestus tuua koduvalda ning Eestisse selle valdkonna võit ja tunnustus tänavu, kui täitus 60 aastat Kuusalu kardispordiklubi asutamisest ja alevikus olnud esimesest ringrajavõistlusest.

Ta pälvis Itaalias Jesolos maikuus toimunud ajalooliste kartide sõuüritusel parima osaleja karika. Sõul presenteeritakse renoveeritud karte, osalejaid oli Euroopa riikidest seekord 200. Urmas Pajumets esitles sõul Eestis 1967. aastal valminud vana karti Estonia K5, mille tegi tänavu kevadeks korda. Selle kardiga võistles aastaid tagasi ta isa Hubert Sõgel – Kuusalu Tehnikaspordiklubi endine võistleja. Seni on Urmas Pajumets käinud histoorikute Euroopa võistlustel ja kardispordi maailmameistrivõistlustel enda kunagise, 1983. aastal valminud võistluskardiga.
„Ju oli Jesolos nüüd mu Estonia K5 kõige huvitavam ja eksootilisem, toodetud Itaalia kartauto järgi. Kardisõidu esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1964. aastal Roomas, Moskva delegatsioonile kingiti seal Itaalias tehtud kart. See toodi Nõukogude Liitu ja käivitati oma tootmine nõukogudemaa ainsas võidusõiduautode tehases, mis asus Tallinnas. Päris sajaprotsendiliselt seda karti siiski ei kopeeritud, Tallinna tehases tehti Itaalia mudelile juurde esirattapidurid ning kasutati käikudega mootorratta mootorit,“ kirjeldas Urmas Pajumets.
Jesolosse sõitis ta koos Eesti teise tuntud veteran-kardisportlase Ülar Jeblakoviga Tabasalust. Ülar Jeblakovi isakodu oli Kuusalu kihelkonda kuuluvas Haapse küla Uuesauna talus Jõelähtme vallas. Itaalias olid toetustiimina kaasas kardimeeste abikaasad, nagu ikka on olnud rahvusvahelistel väljasõitudel.
Sünne Pajumets jutustas, et Jesolo sõust osavõtnutele korraldati lõpuks ühine laevasõit Veneetsiasse, kus sai linnaga tutvuda ning laeval toimus pidulik õhtusöök.
Tänavu septembris sõitis Urmas Pajumets oma isa endise kardiga Estonia K5 Saksamaal Wackersdorfis, kus osales kartide CIK-FIA maailmameistrivõistluste finaalsõitude ajal Historic-klassi demonstratsioonsõitudes. Tema sõnul on histoorikutega sõitjad otsekui soojendusbändid, et publik ei vaataks finaalsõitude lõunapauside ajal tühja ringrada. Kõigile retrokartidega sõitnutele anti seal karikas.
Urmas Pajumets: „Saatsime Saksamaale esmalt masinate dokumendid, pildid ja tutvustuse ning meid Ülar Jeblakoviga valiti retrosõitude 36 osaleja hulka. See oli suur tunnustus. Esimest korda käisime histoorik-kartidega maailmameistrivõistlustel 2016. aastal Rootsis. Siis osales oma ajaloolise kardiga ka Kiius elav hea sõber ja endine pinginaaber Jaanus Niilson. Viimasel ajal pole tal olnud aega rahvusvahelistele võistlustele tulla, aga Eesti sõitudel on kaasa teinud.“
Nüüdseks on Urmas Pajumets oma retrokartidega osa võtnud viiest maailmameistrivõistlusest: Rootsis, Belgias, Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal. Vanad masinad lükatakse järjest käima, rajal sõidetakse paarkümmend minutit. Kuigi aja peale ei kihutata, tekib ka võistlusmoment, ning oluline on lõpuni vastu pidada.
Ta ütles, et tuleval aastal täitub 60 aastat kardisõidu maailmameistrivõistluste algusest ning soov on ka juubeliüritusest osa võtta.
Urmas Pajumetsa garaažis on sõiduvõimeliseks korrastatud 7 ajaloolist karti ning mitu pooleldi renoveeritud masinat: „See on elustiil – putitad garaažis, kui vähegi aega on, või otsid, kust saaks soetada vajalikke juppe. Mingil määral võib seda ka haiguseks pidada, ei saa teisiti. Kui isad kartautodega sõitsid ja võistlesid, olime Jaanusega neid jälgimas, hiljem hakkasime ise karti sõitma. Isad aitasid ja andsid nõu.“

Üks suur unistus ja lootus on, et õnnestuks leida selline vana kart, milliseid Kuusalu mehed tegid ise enne, kui Eestis hakati karte tootma tööstuslikult. Nende 1960ndate aastate algupoolel ehitatud kartide raamid keevitasid mehed Kuusalu kolhoosi töökojas ning kasutati suuri rattaid, mis olid rolleritel. Kuusalu kandi esimesed kardid on Urmas Pajumetsa sõnul otsekui jäljetult kadunud, aga ehk on raam alles kusagil kuuri all, ta väga tahaks sellise kardi korda teha ja sõitma panna.
Kuusalu oli üks Eesti neljast kardisõidu keskusest
Eestis hakati kardisõiduga tegelema 1962. aastal. Kuusalu kandis oli kardispordi maaletooja Jaanus Niilsoni isa Endel Niilson, Kuusalu kolhoosi töökoja mehhaanik.
„Tema eestvedamisel toimusid Kuusalus 1963. aastal kaks võistlust, sõideti aleviku tänavatel, mida kutsuti Kuusalu ringrajaks – start oli kalmistu eest Keskväljaku poole, sealt mööda Kuusalu teed kuni Männi tänavani ning mööda Männi tänavat kalmistu juurde. Raja pikkus oli umbes kilomeeter,“ kõneles Urmas Pajumets.
„Kohalikke kardihuvilisi tuli järjest juurde: Väino Lüüsalu, Eedu Viljur, Ants Kurg, Sulev Armväärt, Olev Puust, Hubert Sõgel, Bronislav Nool, Heino Rebane, Aksel Urb. Võisteldi Kuusalu kolhoosi ja remonditehase sportlastena. Klubi staap oli kolhoosi töökoda. Eestis oli siis neli suuremat kardisõidu keskust: Tallinn, Pärnu, Põltsamaa ja Kuusalu.“
Endel Niilson tuli 1963. aastal 175-kuubikulise kardiga ENSV meistriks, 1964 saavutas üleliidulistel võistlustel hõbemedali, Eesti meister oli ka aastatel 1965 ja 1966.
Ajalehes Harju Elu kirjutati tema kohta tookord, et uuris kartauto ehitamiseks mitmesugust kirjandust, võrdles jooniseid, tegi märkmeid, aga esialgu jäi kartautode ehitamise plaan mootorite taha pidama, sest neid ei olnud kusagilt saada. Kui läks kolhoosi esimehe Arnold Vungi jutule, sai pika jutu tulemusena võimaluse sõita Leningradi mootoreid ja rehve ostma.
Kuusalu kardisõiduajalugu on talletatud Endel Niilsoni koostatud albumis, kuhu on kogutud fotod, diplomid, ajaleheväljalõiked.
Urmas Pajumets märkis, et on koos Jaanus Niilsoni ja teiste kunagiste kardisõitjatega arutanud, kuidas tähistada 60 aasta täitumist kardispordi algusest Kuusalus. Üks idee on korraldada tuleval aastal soojemal ajal retrosõit koos vanade kartide näitusega.