URMAS PA­JU­METS Kuu­sa­lust või­tis Itaa­lias pa­ri­ma ret­ro-kar­tau­to ka­ri­ka

Tä­na­vu täi­tus 60 aas­tat kar­dis­por­di al­gu­sest Kuu­sa­lus – esi­me­ne võist­lus Kuu­sa­lu ring­ra­jal oli 1963. aas­tal. 

Kuu­sa­lu ve­te­ran-kar­di­sport­la­ne, va­na­de kar­ti­de ehk his­too­ri­ku­te taas­ta­ja Ur­mas Pa­ju­mets rõõ­mus­tab, et tal õn­nes­tus tuua ko­du­val­da ning Ees­tis­se sel­le vald­kon­na võit ja tun­nus­tus tä­na­vu, kui täi­tus 60 aas­tat Kuu­sa­lu kar­dis­por­di­klu­bi asu­ta­mi­sest ja ale­vi­kus ol­nud esi­me­sest ring­ra­ja­võist­lu­sest.

Ta päl­vis Itaa­lias Je­so­los mai­kuus toi­mu­nud aja­loo­lis­te kar­ti­de sõuü­ri­tu­sel pa­ri­ma osa­le­ja ka­ri­ka. Sõul pre­sen­tee­ri­tak­se re­no­vee­ri­tud kar­te, osa­le­jaid oli Eu­roo­pa rii­ki­dest see­kord 200. Ur­mas Pa­ju­mets esit­les sõul Ees­tis 1967. aas­tal val­mi­nud va­na kar­ti Es­to­nia K5, mil­le te­gi tä­na­vu ke­va­deks kor­da. Sel­le kar­di­ga võist­les aas­taid ta­ga­si ta isa Hu­bert Sõ­gel – Kuu­sa­lu Teh­ni­kas­por­dik­lu­bi endine võist­le­ja. Se­ni on Ur­mas Pa­ju­mets käi­nud his­too­ri­ku­te Eu­roo­pa võist­lus­tel ja kar­dis­por­di maail­ma­meist­ri­võist­lus­tel en­da ku­na­gi­se, 1983. aas­tal val­mi­nud võist­lus­kar­di­ga.

„Ju oli Je­so­los nüüd mu Es­to­nia K5 kõi­ge hu­vi­ta­vam ja ek­soo­ti­li­sem, too­de­tud Itaa­lia kar­tau­to jär­gi. Kar­di­sõi­du esi­me­sed maail­ma­meist­ri­võist­lu­sed toi­mu­sid 1964. aas­tal Roo­mas, Mosk­va de­le­gat­sioo­ni­le kin­gi­ti seal Itaa­lias teh­tud kart. See too­di Nõu­ko­gu­de Lii­tu ja käi­vi­ta­ti oma toot­mi­ne nõu­ko­gu­de­maa ain­sas või­du­sõi­duau­to­de te­ha­ses, mis asus Tal­lin­nas. Pä­ris sa­jap­rot­sen­di­li­selt se­da kar­ti siis­ki ei ko­pee­ri­tud, Tal­lin­na te­ha­ses teh­ti Itaa­lia mu­de­li­le juur­de esi­rat­ta­pi­du­rid ning ka­su­ta­ti käi­ku­de­ga moo­tor­rat­ta moo­to­rit,“ kir­jel­das Ur­mas Pa­ju­mets.

Je­so­los­se sõi­tis ta koos Ees­ti tei­se tun­tud ve­te­ran-kar­di­sport­la­se Ülar Jeb­la­ko­vi­ga Ta­ba­sa­lust. Ülar Jeb­la­ko­vi isa­ko­du oli Kuu­sa­lu ki­hel­kon­da kuu­lu­vas Haap­se kü­la Uue­sau­na ta­lus Jõe­läht­me val­las. Itaa­lias olid toe­tus­tii­mi­na kaa­sas kar­di­mees­te abi­kaa­sad, na­gu ik­ka on ol­nud rah­vus­va­he­lis­tel väl­ja­sõi­tu­del.

Sün­ne Pa­ju­mets ju­tus­tas, et Je­so­lo sõust osa­võt­nu­te­le kor­ral­da­ti lõ­puks ühi­ne lae­va­sõit Ve­neet­sias­se, kus sai lin­na­ga tut­vu­da ning lae­val toi­mus pi­du­lik õh­tu­söök.

Tä­na­vu sep­temb­ris sõi­tis Ur­mas Pa­ju­mets oma isa en­di­se kar­di­ga Es­to­nia K5 Sak­sa­maal Wac­kers­dor­fis, kus osa­les kar­ti­de CIK-FIA maail­ma­meist­ri­võist­lus­te fi­naal­sõi­tu­de ajal His­to­ric-klas­si de­monst­rat­sioon­sõi­tu­des. Te­ma sõ­nul on his­too­ri­ku­te­ga sõit­jad ot­se­kui soo­jen­dus­bän­did, et pub­lik ei vaa­taks fi­naal­sõi­tu­de lõu­na­pau­si­de ajal tüh­ja ring­ra­da. Kõi­gi­le ret­ro­kar­ti­de­ga sõit­nu­te­le an­ti seal ka­ri­kas.

Ur­mas Pa­ju­mets: „Saat­si­me Sak­sa­maa­le es­malt ma­si­na­te do­ku­men­did, pil­did ja tut­vus­tu­se ning meid Ülar Jeb­la­ko­vi­ga va­li­ti ret­ro­sõi­tu­de 36 osa­le­ja hul­ka. See oli suur tun­nus­tus. Esi­mest kor­da käi­si­me his­too­rik-kar­ti­de­ga maail­ma­meist­ri­võist­lus­tel 2016. aas­tal Root­sis. Siis osa­les oma aja­loo­li­se kar­di­ga ka Kiius elav hea sõ­ber ja en­di­ne pin­gi­naa­ber Jaa­nus Niil­son. Vii­ma­sel ajal po­le tal ol­nud ae­ga rah­vus­va­he­lis­te­le võist­lus­te­le tul­la, aga Ees­ti sõi­tu­del on kaa­sa tei­nud.“

Nüüd­seks on Ur­mas Pa­ju­mets oma ret­ro­kar­ti­de­ga osa võt­nud viiest maail­ma­meist­ri­võist­lu­sest: Root­sis, Bel­gias, Prant­sus­maal, Itaa­lias ja Sak­sa­maal. Va­nad ma­si­nad lü­ka­tak­se jär­jest käi­ma, ra­jal sõi­de­tak­se paar­küm­mend mi­nu­tit. Kui­gi aja pea­le ei ki­hu­ta­ta, te­kib ka võist­lus­mo­ment, ning olu­li­ne on lõ­pu­ni vas­tu pi­da­da.

Ta üt­les, et tu­le­val aas­tal täi­tub 60 aas­tat kar­di­sõi­du maail­ma­meist­ri­võist­lus­te al­gu­sest ning soov on ka juu­be­liü­ri­tu­sest osa võt­ta.

Ur­mas Pa­ju­met­sa ga­raažis on sõi­du­või­me­li­seks kor­ras­ta­tud 7 aja­loo­list kar­ti ning mi­tu poo­lel­di re­no­vee­ri­tud ma­si­nat: „See on elus­tiil – pu­ti­tad ga­raažis, kui vä­he­gi ae­ga on, või ot­sid, kust saaks soe­ta­da va­ja­lik­ke jup­pe. Min­gil mää­ral võib se­da ka hai­gu­seks pi­da­da, ei saa tei­si­ti. Kui isad kar­tau­to­de­ga sõit­sid ja võist­le­sid, oli­me Jaa­nu­se­ga neid jäl­gi­mas, hil­jem hak­ka­si­me ise kar­ti sõit­ma. Isad ai­ta­sid ja and­sid nõu.“

Üks suur unis­tus ja loo­tus on, et õn­nes­tuks lei­da sel­li­ne va­na kart, mil­li­seid Kuu­sa­lu me­hed te­gid ise en­ne, kui Ees­tis ha­ka­ti kar­te toot­ma töös­tus­li­kult. Nen­de 1960nda­te aas­ta­te al­gu­poo­lel ehi­ta­tud kar­ti­de raa­mid kee­vi­ta­sid me­hed Kuu­sa­lu kol­hoo­si töö­ko­jas ning ka­su­ta­ti suu­ri rat­taid, mis olid rol­le­ri­tel. Kuu­sa­lu kan­di esi­me­sed kar­did on Ur­mas Pa­ju­met­sa sõ­nul ot­se­kui jäl­je­tult ka­du­nud, aga ehk on raam al­les ku­sa­gil kuu­ri all, ta vä­ga ta­haks sel­li­se kar­di kor­da te­ha ja sõit­ma pan­na.

Kuu­sa­lu oli üks Ees­ti nel­jast kar­di­sõi­du kes­ku­sest
Ees­tis ha­ka­ti kar­di­sõi­du­ga te­ge­le­ma 1962. aas­tal. Kuu­sa­lu kan­dis oli kar­dis­por­di maa­le­too­ja Jaa­nus Niil­so­ni isa En­del Niil­son, Kuu­sa­lu kol­hoo­si töö­ko­ja meh­haa­nik.

„Te­ma eest­ve­da­mi­sel toi­mu­sid Kuu­sa­lus 1963. aas­tal kaks võist­lust, sõi­de­ti ale­vi­ku tä­na­va­tel, mi­da kut­su­ti Kuu­sa­lu ring­ra­jaks – start oli kal­mis­tu eest Kesk­väl­ja­ku poo­le, sealt möö­da Kuu­sa­lu teed ku­ni Män­ni tä­na­va­ni ning möö­da Män­ni tä­na­vat kal­mis­tu juur­de. Ra­ja pik­kus oli um­bes ki­lo­mee­ter,“ kõ­ne­les Ur­mas Pa­ju­mets.

„Ko­ha­lik­ke kar­di­hu­vi­li­si tu­li jär­jest juur­de: Väi­no Lüü­sa­lu, Ee­du Vil­jur, Ants Kurg, Su­lev Arm­väärt, Olev Puust, Hu­bert Sõ­gel, Bro­nis­lav Nool, Hei­no Re­ba­ne, Ak­sel Urb. Võis­tel­di Kuu­sa­lu kol­hoo­si ja re­mon­di­te­ha­se sport­las­te­na. Klu­bi staap oli kol­hoo­si töö­ko­da. Ees­tis oli siis ne­li suu­re­mat kar­di­sõi­du kes­kust: Tal­linn, Pär­nu, Põlt­sa­maa ja Kuu­sa­lu.“

En­del Niil­son tu­li 1963. aas­tal 175-kuu­bi­ku­li­se kar­di­ga ENSV meist­riks, 1964 saa­vu­tas üle­lii­du­lis­tel võist­lus­tel hõ­be­me­da­li, Ees­ti meis­ter oli ka aas­ta­tel 1965 ja 1966.

Aja­le­hes Har­ju Elu kir­ju­ta­ti te­ma koh­ta too­kord, et uu­ris kar­tau­to ehi­ta­mi­seks mit­me­su­gust kir­jan­dust, võrd­les joo­ni­seid, te­gi märk­meid, aga esial­gu jäi kar­tau­to­de ehi­ta­mi­se plaan moo­to­ri­te ta­ha pi­da­ma, sest neid ei ol­nud ku­sa­gilt saa­da. Kui läks kol­hoo­si esi­me­he Ar­nold Vun­gi ju­tu­le, sai pi­ka ju­tu tu­le­mu­se­na või­ma­lu­se sõi­ta Le­ning­ra­di moo­to­reid ja reh­ve ost­ma.

Kuu­sa­lu kar­di­sõi­dua­ja­lu­gu on tal­le­ta­tud En­del Niil­so­ni koos­ta­tud al­bu­mis, ku­hu on ko­gu­tud fo­tod, dip­lo­mid, aja­le­he­väl­ja­lõi­ked.

Ur­mas Pa­ju­mets mär­kis, et on koos Jaa­nus Niil­so­ni ja teis­te ku­na­gis­te kar­di­sõit­ja­te­ga aru­ta­nud, kui­das tä­his­ta­da 60 aas­ta täi­tu­mist kar­dis­por­di al­gu­sest Kuu­sa­lus. Üks idee on kor­ral­da­da tu­le­val aas­tal soo­je­mal ajal ret­ro­sõit koos va­na­de kar­ti­de näi­tu­se­ga.