Lastekaitsetöötaja KAI SINISALU: „Hooldusõiguse vaidluses kannatab laps.“

3524
KAI SINISALU on teinud Kuusalu vallas lastekaitsetööd 16 aastat.

Kuusalu valla haridusspetsialist KAI SINISALU tõdeb, et hooldusõiguse pärast kaklemine on viimasel ajal levinud teema, millega lastekaitsetöötajad oma igapäevatöös aina rohkem kokku puutuvad.

Hooldusõiguse küsimused on ainult kohtu pädevuses, kuid kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja võib püüda sõlmida vanematega kokkulepet, kuidas lahusolev vanem oma lapsega kohtub. See aga enamjaolt ei õnnestu. Kuusalu vallas on viimastel aastatel olnud kolm kuni viis sellist korda, kui vanemad pöörduvad alguses lastekaitsetöötaja poole, aga omavahelised vaidlused on nii suured, et kokkulepet ei suudeta saavutada ja nad on sunnitud edasi pöörduma kohtu poole. Viimastel aastatel on valla tasemel sõlmitud kokkulepe ainult kahel korral, räägib Kuusalu valla haridusspetsialist Kai Sinisalu, kes teeb ka lastekaitsetööd.

„Ühise laua taga arutamisega on paraku nii, et kui ema-isa minu juurde jõuavad, et  lapsega suhtlemiseks kokkulepet sõlmida, on neil palju asju omavahel vaidlemata ega soovita järeleandmisi teha,“ sõnab ta.

Lastekaitsetöötaja tõdeb, et protsessid võivad olla väga pikad. Ta kirjeldab juhtumit, mis algas 2008. aastal ning nüüd on laps juba teismeline. Vanemad proovivad elada nii koos kui lahus, kuid lahendust pole siiani.

„Lapse jaoks on see väga raske. Ta võib küll aru saada, et kummalgi vanemal on uued pered, kuid südames soovib ta ikka, et isa ja ema oleksid koos. Väiksemad lapsed ei oska sageli oma tundeid sõnadesse panna,“ räägib Kai Sinisalu.

Ta lisab, et lastekaitsetöötaja peab saavutama lapse usalduse. Olenevalt lapse iseloomust aitavad tundeid väljendada näiteks neutraalne vestluspind või joonistamine. Kui tekib usaldus, hakkab laps lõpuks rääkima. Mõnel juhul võtab see rohkem aega. Suhtlemisvalmidus oleneb ka sellest, kui tugev side on lapsel oma vanematega.

Hooldusõiguse küsimuses peavad lastekaitsetöötajad andma oma arvamuse, tegema kodukülastusi ja vestlusi. Keerulisem on aga peredega, kes on kolinud teise omavalitsusse elama või on vanemad erinevates valdades.

„Olen oma tööd teinud üsna kaua ning kursis meie valla probleemsete peredega. Kui siia kolivad pered, kes võtavad kaasa oma mured ja kohtuloo, tuleb uurida tausta ja teha koostööd teiste omavalitsustega,“ kõneleb Kai Sinisalu.

Teine, vähemlevinud valupunkt, on tema sõnul perevägivald. See tuleb välja koostöös politseiga, sest lähisuhete vägivallast peab teavitama ka lastekaitsetöötajat. Laps ei pruugi olla otsene kannataja, rohkem levinud on see, et vanemad kaklevad ning laps näeb seda pealt.

„Keegi ei taha oma musta pesu avalikult pesta. Eelistatakse tülid koduseinte vahel ära lahendada. Siiski on ka neid, kes otsivad ise abi. Üldiselt jäävad inimesed abiga nõusse, kui neile isiklikult ning vahetult läheneda.“

Kai Sinisalu on kindel, et lastekaitsetöös peab tegema koostööd teiste ametnikega: „Muidu põleks lihtsalt läbi, kui ei saaks kellegagi kogemusi vahetada.
Umbes kord kuus saame kokku Harjumaa teiste lastekaitsetöötajatega MTÜs Laste ja Perede Nõuandekeskus Tallinnas ning räägime ja arutame, kuidas keegi on mingit keerulist juhtumit lahendanud. See annab jõudu.“

Lahendamatuid probleeme pole, leiab ta: „Kes me vallas abi saamiseks spetsialistide poole pöörduvad, need on ka abi saanud. Kusagilt otsast tuleb sasipuntra harutamist alustada ning küll kõik leiab lahenduse.“