Lasteaedade õpetajad sooviksid rohkem puhkusepäevi

3562

Raasiku valla lasteaiad pöördusid omavalitsuse poole, Anija ja Kuusalu omad loodavad riigile.

Jaanuari alguses esitasid Aruküla lasteaia Rukkilill ja Raasiku lasteaia Oravake õpetajad pöördumise Raasiku vallavalitsusele ja volikogule, et suureneks nende puhkusepäevade arv.

Seadusega on lasteaia õpetajatel ette nähtud 42 puhkusepäeva aastas ja õpetaja abidel 28. Kohalik omavalitsus võib puhkusepäevade arvu suurendada.
Üldhariduskoolide õpetajatel on riiklikult ette nähtud puhkusepäevi aastas 56. Raasiku valla lasteaiaõpetajad soovisid, et nende puhkusepäevade arvu suurendataks samuti 56-le ning abiõpetajatel 35-le.

Õpetajatega samaväärseks
Õpetajate esindusisikud Piret Kangur ja Liia Kotkas kirjutasid, et praegune olukord Raasiku valla lasteaedades ei ole jätkusuutlik. Palkade tõstmise ja puhkusepäevade pikendamisega saaks motiveerida ja tunnustada õpetajaid ning nende abisid.

Pöördumises toetuti Eesti alushariduse juhtide ühenduse esinaise Heda Kala mullu veebruaris ilmunud kirjutisele, kus ta tutvustab liidu seisukohta: „Lasteaiaõpetajate töötasu peab olema määratletud ja rahastatud samadel alustel kui kooliõpetajate oma, sest lasteaia- ja koolipedagoogidele kehtivad samad kvalifikatsiooninõuded ning vastutuse määr laste elu ja tervise hoidmisel ning arengu toetamisel.“

Raasiku valla õpetajad lähtusid oma pöördumises vallavalitsuse möödunud aasta õpetajate streigiaegsest vastusest puhkusepäevade pikendamise kohta, et asendusteks on vaja rakendada lisaressursse 2013. aasta eelarvest.

Möödunud reedel arutas Raasiku vallavalitsus õpetajate pöördumist ning otsustas puhkusepäevade arvu mitte suurendada.

Raasiku valla kultuuri-, haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ardo Niinre sõnul lähtuti lahenduse otsimisel kolmest eeltingimusest. Kollektiivpuhkuse pikkuseks jääb üks kuu, pikem puhkus ei saa kaasa tuua täiendavaid summasid valla eelarvest asendustasudena ja vallavalitsus käitub lasteaedade puhul ühtsena, ega tekita pingeid erinevate töö- ja puhkeaja tingimuste lubamisega.

Ta selgitas, et nende tingimuste täitmine ei ole puhkusepäevade arvu suurendamisel võimalik, sest puhkuse ajaks asendajate leidmine toob lisakulu valla eelarvesse, ühtne puhkusepäevade arv tuleb kehtestada sellisel juhul kõikidele lasteaedadele. Vallavolikogu esimees Kaido Kirsip ütles, et on vallavalitsuse seisukohaga nõus: „Nemad pidasid läbirääkimisi ja usun, et praegu ei ole muud võimalust.“

Õpetajate esindaja Piret Kangur ütles, et nad lepivad vallavalitsuse otsusega: „Enne sügist selles osas midagi ette ei võta.“

Kuidas on olukord teistes lasteaedades
Sõnumitooja toimetus uuris piirkonna teistest lasteaedadest, kui palju on õpetajatel puhkusepäevi ja kas soovitakse lisa. Kõikides vastanud lasteaedades on õpetajatel praegu 42 puhkusepäeva aastas.

Kehra lasteaia Lastetare direktor Viktoria Borikova vastas, tahaks oma õpetajatele samuti 56 päevast puhkust: „Tekib küsimus, et kui lasteaia kasvataja nimetati ümber õpetajaks, mis sellest paremaks muutus? Minu arvates mitte midagi. Ei usu, et meie vallale oleks jõukohane suurendada puhkuseid lasteaia õpetajatele. Ees seisab Kehra gümnaasiumi säilitamise küsimus, mis nõuab täiendavaid rahalisi vahendeid. Arvan, et lahendus lasteaia õpetajatele peaks tulema vabariigi valitsuse tasemel.“

Kuusalu lasteaia Jussike direktor Astrid Meistri sõnul loodavad õpetajad juba mõnda aega, et riik märkab üldhariduskoolide kõrval ka lasteaiaõpetajate panust ja vastutust: „Need asjad on ka riiklikul tasandil arut­elu all olnud. Lasteaedades on praegu 56 päeva puhkust ainult logopeedidel, eripedagoogidel ja erivajadusega laste rühmade õpetajatel.“

Haridus- ja teadusministri nõunik Andres Kaarmann sõnas lasteaia õpetajate puhkusepäevade muutmise kohta, et temale teadaolevalt sellist arut­elu ministeeriumis toimunud ei ole: „Eestis on puhkuse tavaline pikkus 28 kalendripäeva, kuid paljudele inimestele tundub juba see ebaõiglane, et riigiametnike puhkus on 35 päeva, rääkimata 42 või 56 päevast. Seetõttu suhtun ettevaatlikult ideesse muuta seadust ja pikendada puhkust.“

Ta lisas, et see küsimus vajaks avalikku arutelu, mitte lihtsalt lobitööd ministeeriumites ja pikemat puhkust tahaksid tõenäoliselt ka paljud teised avaliku sektori töötajad – politseinikud, päästjad või kultuuritöötajad.

„Pigem tuleks tööandjatel oma kulusid ümber vaadata ja inimestele kõrgemat palka maksta, mitte skeemitada täiendavate puhkuste, eripensionite ja muude hüvitistega. Kui aga konkreetne omavalitsus leiab, et taotlus on põhjendatud ning selleks on rahalisi vahendeid, siis ei keela ükski seadus oma töötajatele paremaid tingimusi luua,“ arvas Andres Kaarmann.

Ka Aruküla lasteaia direktor Karin Reiska arvas, et puhkusepäevade suurendamisest mõistlikum oleks palgamäärade tõstmine.

Kas tõsta palgamäära
Toimetus uuris, kas seoses üldhariduskoolide õpetajate palgamäärade tõstmisega riiklikul tasandil on meie piirkonna kohalikes omavalitsustes arutatud ka lasteaia õpetajate palgamäärade tõstmise küsimust.

Anija vallas ei ole seni lasteaedade ja koolide õpetajate palgamäärasid võrdsustatud.

Abivallavanem Marge Raja vastas, et ei ole seda teemat arutanud: „Lasteaia õpetajate palga maksmiseks on meie vallas 2011. aastal kehtestatud volikogu määrus, mille alusel saavad direktorid õpetajatele palka määrata astmestiku alusel. Seega on olemas võimalus palkasid diferentseerida, mistõttu ei ole välistatud, et mõni lasteaia õpetaja saab kooli õpetajaga samaväärset palka. Palga määramisel võtavad direktorid aluseks eelarvesse kavandatud vahendeid.“

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi kommenteeris, et Kuusalu vallas on aastaid kehtinud lasteaedade õpetajatele koolide pedagoogidega samad palgamäärad: „Vallavalitsuses on ka nüüd palgamäärade ühtlustamist arutatud ning olen seda meelt, et see tuleks ära teha. Lõpliku otsuse langetab volikogu.“

Raasiku vallas on lasteaedade ja koolide õpetajate palgamäärad erinevad. Ardo Niinre ütles, et praegu palku ei tõsteta, vaid taastatakse majanduskriisi ajal kärbituid: „Möödunud aastal taastusid vallamaja ja allasutuste töötajate palgad viis protsenti, kaasaarvatud lasteaedade õpetajatel. Käesoleval aastal taastuvad need veel viis protsenti ja järgmiseks aastaks jääb kaks protsenti.“

Eelmine artikkelTulekahju Sõpruse väljakul
Järgmine artikkelArutelu Kuusalus – kas riigigümnaasium Ida-Harjusse või hoopis Tallinna piirile