Möödunud neljapäeval, 9. novembril pandi Aruküla esimesele koolimajale, mis asub Kulli külas Kruusiaugu talus, mälestustahvel, millel on kirjas koolihariduse andmise algus Arukülas – aasta 1862.
Idee märkida Aruküla kunagine koolimaja mälestustahvliga pakkus välja Aruküla kooli õpetaja Ardo Niinre MTÜst Ajategu.
„Mulle meeldib niisugune ajalugu, mis on identifitseeritud. Kui on hoone, millel on ajalooline väärtus, võiks selle ära märkida, et majal oleks tähendus kõigi jaoks, kes sellest mööda lähevad. Muidu paljud ilmselt ei teaks ega saakski teada, mis hoonega on tegu,“ ütles Ardo Niinre.
Esialgne plaan oli Aruküla esimene koolimaja mälestustahvliga märkida kooli 160. sünnipäevaks, mis oli tänavu aprillis: „Kahjuks ei olnud see asjaolude ebameeldival kokkusattumisel võimalik. Andmekaitseseadus ei võimaldanud meile taluomaniku kontaktnumbrite väljastamist. Käisime korduvalt ka Kruusiaugu talus kohal, kuid omanikku kätte ei saanud. Kuna omaniku nime teadsime, naeratas tema perenime abil interneti kaudu otsides lõpuks õnn.“
26. septembril käisid Ardo Niinre, Aruküla põhikooli direktor Avo Möls ja majandusjuhataja Olev Toom Kruusiaugu talu omaniku Priit Tõnuristiga kohtumas. Priit Tõnurist oli nõus, et talle kuuluva kunagise koolimaja paekivist seinale paigaldatakse mälestustahvel, hiljem lepiti kokku ka selle värvus ja kujundus.
Neljapäeva keskpäeval monteeris mälestustahvli valmistanud Kivihoov ja Renott Kivi OÜ omanik Harri Virkkunen tahvli Aruküla esimese koolimaja paeseinale. Kohal olid ka hoone praegune omanik Priit Tõnurist ning mälestustahvli paigaldamise algataja ja eestvedajad Ardo Niinre, Avo Möls ja Olev Toom Aruküla koolist.
Kulli külas Aruküla-Lagedi maantee ääres asuvale Aruküla esimesele koolimajale paigaldatud mälestustahvel on tehtud Soomest toodud Mäntäsäla kivist. Tahvlile on graveeritud: „Aruküla piirkonna esimene koolimaja alates 1862“.
Aruküla koolimaja 1862-1921
Suures rehetares Aruküla-Lagedi maantee ääres praeguse Kulli küla territooriumil hakati lapsi õpetama 1862. aastal. Külakooli asutaja ja ülalpidaja oli Aruküla mõisnik von Baranoff. Kahekümnele lapsele õpetati seal lugemist, kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja usuõpetust. Kooliaasta algas valdavalt oktoobrikuu teisel poolel ja lõppes aprilli keskpaiku. Esimene õpetaja oli 22aastane Jädivere seminari kolmeaastase kursuse lõpetanud Rein Robach.
Aastatel 1874-1916 kandis kool vallakooli nime, seda pidas Rae vald. Kuueklassiline kool tegutses Aruküla kogukonnakoolina kahes klassiruumis, õpilasi oli umbes 20. 1885. aastal liideti vallakool administratiivselt vene kiriku kooliga. Vallakoolist sai kirikukooli algaste, selle lõpetamise järel oli võimalik edasi õppida Aruküla vene kiriku kihelkonnakoolis.
1916-1919 oli samas majas tegutsenud kogukonnakooli nimi Aruküla algkool ning 1919. aastal nimetati see Aruküla kõrgemaks rahvakooliks. Kool asus Kulli tee äärses majas 1921. aastani, seejärel viidi üle Aruküla mõisa.