
Hõimumarsi rahvamatka kuulutas Kolga mõisa peahoone ees avatuks kaitseväe juhataja MARTIN HEREM.

Kaks aastat tagasi teatas peakorraldaja, MTÜ Estlander juht Erki Vaikre kuuenda Ekströmi marsi avakõnes, et edaspidi kandepinda laiendatakse ja ettevõtmise nimi muudetakse Hõimumarsiks.
Mullu jaanuaris jäi Hõimumarss koroonaviiruse tõttu ära. Esimene Hõimumarss sai teoks eelmisel laupäeval, 29. jaanuaril.
Ka tänavu algas marss sõja-ajalooklubi Front Line liikmete näidislahinguga, mis varasematel kordadel on kestnud kümmekond minutit. Möödunud laupäevane näidislahing oli palju suurejoonelisem – Front Line eestvedamisel etendasid 6 riigi 15 sõja-ajalooklubi esindajad pooletunnise vabaõhulavastuse, esinejaid oli kokku sadakond. Erki Vaikre sõnul oli see Baltimaades esmakordne, kus näidislahinguna lavastati teise maailmasõja talvesündmusi.

Kolga näidislahingus olid kasutuses Front Line taastatud vana veoauto ja saksa soomusmasin. Plaanis oli tuua Eesti Sõjamuuseumist kohale ka tolleaegne tank, kokkulepe selleks oli saavutatud, kuid selgus, tankil olid relvad ning kooskõlastamine võttis loodetust kauem aega.
Erki Vaikre: „Kutse saatsime Eesti, Läti, Leedu, Vene, Valgevene ja Soome sõja-ajaloo klubidele. Laupäeval selgus, et oli ka USAst sõja-ajaloohuviline, kes elab Eestis, ja saksa sõja-ajaloo klubi liige, kes töötab Lätis, ning tuttavad sattusid juttu ajama poolakaga, kes tegi samuti näidislahingus kaasa. Paljud sõja-ajaloo huvilised on kogunud teise maailmasõja-aegseid mundreid, talve- ja muud varustust, seetõttu oli näidislahing varasemast rahvarohkem. Soomlased kahjuks koroona pärast osaleda ei saanud.“
MTÜ Estlander hakkas Ekströmi marssi korraldama Eesti vabadussõjas osalenud soomepoiste ja nende kindrali Martin Ekströmi mälestuseks. Soome vabatahtlike lahingutee algas 1919. aasta jaanuaris Kuusalu vallas. Esimesed kaks Esktrömi marssi said alguse Valklast, kõnniti mööda Ekströmi sõdurite kunagist liikumisrada. Rahvast oli palju ning marsi tegevused ja matkarajad toodi järgmisel aastal üle Kolka. Ekströmi marsi näidislahingutes osalesid Front Line liikmed seni vabadussõjas kasutatud relvade ja mundritega.
Kui kolm aastat tagasi tähistati Ekströmi marsil saja aasta möödumist ajast, mil Soome vabatahtlikud võitlesid Eesti vabadussõja Viru rindel, pakkus Soome suursaatkonna tookordne pressinõunik Hannele Valkeeniemi Hõimumarsi idee – et meenutada ja austada naabrite vabatahtlikku abi ja sõjalist koostegevust ka teistel ajajärkudel.
Kaks aastat tagasi lepiti Front Line klubiga kokku, et esimese Hõimumarsi näidislahing on teise maailmasõja ajast.
Hõimumarss kahel pool Soome lahte
Hannele Valkeeniemi töötab nüüd Soome Instituut Eestis juhina ning oli laupäeval Kolgas kohal. Erki Vaikre märkis, et jätkati arutelu, kuidas ellu viia ka Hannele Valkeeniemi teine idee – korraldada Hõimumarss nii Eestis kui ka Soomes. Üle lahe võiks toimumiskoht olla Kuusalu valla sõprusvallas Sipoos, mis asub Helsingist umbes sama kaugel, kui Kuusalu vald on Tallinnast.
„Loodame, et plaan õnnestub ellu viia. Kuupäevad on paigas – Soomes tuleb 21. jaanuaril 2023 ja Kolgas nädal hiljem, 28. jaanuaril,“ lausus Erki Vaikre.
Ootamatu leid Saksa kroonikafilmist
Näidislahingus oli Kolga mõisa peahoones saksa sõjaväe hospidal. Sõja-ajaloo klubide inimesed mängisid meditsiinitöötajaid, haavatuid, ka kohalikke elanikke, kes neid aitasid. Saabus saksa kindral, kes autasustas haavatuid.
Siis lähenesid Nõukogude armee luurajad, pärast esimest väiksemat tulevahetust ja luurajate taandumist tulid Nõukogude sõjaväelased pealetungile.
„Näidislahingu sündmustik oli välja mõeldud, kuid autentne oli see, et Kolga mõisa peahoones asus sõja ajal sakslaste hospidal ehk välihaigla. Front Line liikmed otsivad internetist ajaloolisi kroonikafilme ning juhtusid nägema sakslaste vana sõjakroonikat, kus tundsid ära Kolga mõisa. Selles osas mängiti lahingulavastuses läbi kroonikafilmi ajaloolisi kaadreid,“ rääkis Erki Vaikre.
Neid kroonikakaadreid sai Hõimumarsi ajal näha mõisa peahoones endise restorani ruumides. Film on üles võetud 1941. aastal soojemal ajal, mitte talvel, veoautodega toodi peahoone ette haavatuid.
Matkajaid oli tuhatkond
Erki Vaikre sõnas, väga suur au oli, et Hõimumarsil osales ja pikima, 30kilomeetrise matkaja läbis ka kaitseväe juhataja.
Kindralleitnant Martin Herem tänas pärast näidislahingut korraldajaid ja sõja-ajaloo klubide liikmeid ning rõhutas: „Ajalugu peab teadma, kangelasi austama ja liitlasi tänama.“
Ta soovis matkajatele reibast meelt ja kerget jalga. Traditsiooniliselt saatsid matkajaid rajale Kuusalu pasunakoori marsiviisid.
Hõimumarsi rahvamatka rajad on nüüd saanud nimed – 8kilomeetrine on soomepoiste marss, 17kilomeetrine porilaste marss ning 30kilomeetrine Ekströmi marss. Matkajaid oli 2eurose pileti müügi järgi ligi tuhat. Matkarajal üllatas kõndijaid lauludega arhailine meestelauluansambel Lüü-Türr Arukülast. Raja ääres pakuti teed.
Peahoone kõrval pakuti osalejaile suppi. Peahoones kaubeldi käsitöö ja toidukraamiga. Avatud olid rannakeele, puutöö ja ilukirja töötoad.
Hõimumarsi kultuuri- ja laadaprogrammi eest hoolt kandnud Liis Burk, Lahemaa Pärimuskoja perenaine, tõdes, et Hõimumarsile loodeti rohkem rahvast, aga Covid mõjutas: „Kes kohal olid, ütlesid, et jäid rahule. Kolga mõis sobib Hõimumarsi kohaks väga hästi, mõisa pererahvas on abivalmis ja lööb ka ise kaasa.“
Estlanderi ja Lahemaa Pärimuskoja korraldustiimi kuulusid peale Erki Vaikre ja Liis Burki veel Brigitta Vaikre ja Roland Burk.