Looduskaitse juhtivspetsialist MARET VILDAK lubab, et liitumine koostöökogusse jääb avatuks.
Lahemaa rahvuspargi elanikel, maaomanikel ja teistel piirkonnaga kokkupuutuvatel inimestel paluti kuni septembri lõpuni end kirja panna vastloodud koostöökogusse, kui neil on soovi kaasa rääkida kaitseala elu-olu korraldamises.
1. oktoobriks oli registreerunud 40 inimest, paljud neist on end kirja pannud vähemalt kahte sektsiooni, nii piirkondlikusse kui ka mõnda valdkondlikusse.
Kõige enam on huvilisi külastuskorralduse, kultuuripärandi ja loodusväärtuste kaitse sektsioonides.
Kolgakülas rahvamajas eelmisel teisipäeval, 28. septembril toimunud koosolekul tutvustasid keskkonnaameti Viru regiooni töötajad koostöökogu juhtgrupi koosseisu, selgitasid rahvuspargi lähiaja kaitsekorralduskava koostamist, kaasas oli kava projekt. Valdkondlike sektsioonide juhid kõnelesid lühidalt Lahemaal kaitstavatest väärtustest.
Juhtgrupp käivitab sektsioonide tööd ja korraldab kaitsekorralduskava koostamist, selle ülevaatamist, ühildamist ja rakendamist oma vastutusvaldkonnas.
Juhtgruppi kuuluvad seotud ametkondade ja kohalike elanike esindajad: keskkonnaameti Viru regioonist Maret Vildak ja Harju-Järva regioonist Andres Järve, Kuusalu vallavalitsuse esindajana Rein Kiis, Vihula vallavalitsuse esindajana Ingrid Nurmsalu, RMK loodushoiuosakonna Põhja-Eesti piirkonnast Jaak Neljandik, RMK looduskaitsetalitusest Harti Paimets, keskkonnainspektsiooni Ida regioonist Marit Seene ja Põhja regioonist Piret Reinsalu, muinsuskaitseameti Põhja-Eesti järelevalveosakonnast Ly Renter ja Lõuna-Eesti järelevalveosakonnast Anne Kaldam. Lahemaa külade esindajana Harjumaalt lisati möödunud nädala lõpus juhtgrupi koosseisu Kuusalu valla külaelukomisjoni esimees Henn Pärn.
Valdkondlikud sektsioonid käsitlevad rahvusparki oma teemadega tervikuna. Neid juhivad Viru regiooni spetsialistid. Sektsioonide juhid on: loodusväärtuste kaitse – looduskaitse bioloog Katrin Jürgens, kultuuripärandi kaitse – kultuuripärandispetsialist Ave Paulus, jahindus – looduskaitse bioloog Asko Lust, kalandus – vee-elustiku spetsialist Margus Ljubimov, külastuskorraldus – looduskaitse juhtivspetsialist Maret Vildak, keskkonnaharidus – keskkonnahariduse spetsialist Kaia Kauts.
Sektsioonid alustavad tööd lähiajal, oktoobri-novembri jooksul oodatakse neilt ettepanekuid kaitsekorralduskava 2011-2013 koostamiseks, see pannakse kokku praegu kehtiva kaitse-eeskirja põhjal.
Kaitsekorralduskava peaks valmima käesoleva aasta lõpuks. Selle koostamise eest vastutav kaitse planeerimise spetsialist Timo Kark selgitas, et kava on vajalik kaitse-eesmärkide saavutamiseks, kaitseväärtuste säilitamiseks ning nendeks toiminguteks vajaliku rahastuse taotlemiseks. Koostatakse tegevuste tabel, lisatakse nende olulisus ehk prioriteetsus. Kui kava on aastateks 2011-2013 valmis, hakatakse koostama pikemat korralduskava aastateni 2014-2023.
Lähiaja tegevustest, milleks tuleks taotleda toetussummasid ja mis puudutavad kohalikke elanikke, nimetas ta loodushoiutoetust ja kalatreppide ehitust.
Lahemaal on 4500 maaomanikku, neist paljud võiksid tegeleda poollooduslike niitude hooldamisega ja saada selleks riigilt toetust. Rahvuspargis on poollooduslikke niite kokku 2543 hektaril, neist on praegu hooldatud 10 protsenti, toetust makstakse 277 hektari hooldamise eest.
Kalatrepid peavad vastavalt Euroopa Liidu direktiivile olema Lahemaa lõhejõgedel tehtud aastaks 2013, vastasel korral tuleb tammid lõhkuda.
Maret Vildak rääkis sellest, et keskkonnaametis on moodustatud rahvusparkide haldamise töögrupp ning kavandatakse oma töötajate hulgast määrata rahvuspargi koordinaator – et oleks inimene, kes esindaks rahvusparki, tagaks koostöökogu toimimise ja kelle poole saaks pöörduda. Praegu on rahvusparki puudutavate probleemide lahendamine keskkonnaameti piirkondlike regioonide töötajate üks paljudest ülesannetest, ent koordinaator saaks keskse rolli rahvuspargi kaitse ja tervikliku arengu tagamisel.
Kolgakülla oodatakse külavanemaid
Kuusalu valla külavanemate kogu juht, Kalme külavanem Henn Pärn teatas, et kõik Kuusalu valla Lahemaal paiknevate külade aktiivsed inimesed ja külavanemad on oodatud 12. oktoobril Kolgaküla rahvamajja, et moodustada piirkondlikud töögrupid. Piirkonnas oleksid: Juminda ja Pärispea poolsaar, Kolgaküla-Loksa-Kõnnu-Kalme ehk endise Loksa valla maapiirkond ning Pudisoo-Tsitre-Muuksi ehk endise Kuusalu valla külad Lahemaal.
Henn Pärn: „Mida detailsemalt saame oma probleeme käsitleda, seda parem. Suur koostöökogu on moodustatud, juhtgrupp paigas, aga pole selge, mida koostöökogult oodatakse. Selgitusi on lubanud tulla jagama keskkonnaameti spetsialistid. Mida külaelule lähemalt saame Lahemaal asjaajamist korraldada, seda paremaks peaks muutuma rahvuspargis.”
