9. veebruaril oli Tallinnas koolitus „Selge pilt ühinemise finantsperspektiivile”.
Raasiku vallavolikogu liikmed tulid Tallinnast koolituselt volikogu veebruari kuu istungile sõnumiga, et iseseisvana jätkamine oleks mõeldav ja võimalik, kuid sel juhul tuleks hakata kiiresti tegutsema.
Tiina Rühka märkis, et koolitusel tuli välja – kui Raasiku vald oleks tahtnud kellegagi liituda, on jäädud väga palju hiljaks: „Oleme palju mökutanud ning kogu aeg lihtsalt uinunud.”
Ka Raasiku vallavolikogu teised liikmed tõdesid, et haldusreformi üle otsustamine on jäänud toppama. Teemat on arutatud vallas umbes kaheksa kuud, peamiselt vallavolikogu istungitel, mis toimuvad kord kuus. Põgusalt on haldusreformi arutanud volikogu komisjonid. Ühtset seisukohta Raasiku vallavolikogu võtnud ei ole.
Vallavolikogu liige Ivar Vilberg: „Haldusreformi kohta pole volikogus siiani võetud avalikult seisukohta, ei võeta ka praegu. Peaksime seisukoha siiski kujundama. Sotsiaalmeedias ja ka mujal hakkavad liikuma jutud, kes meist tahab liituda, kes iseseisvana jätkata, kes midagi muud. Peaksime mõtlema, mis suunas liikuma ning selle paika panema, muidu läheb avalikkusele väga ebaselge info.”
Vallavolikogu esimees Ants Kivimäe: „Kõigile küsimustele pole vastuseid ja seni ei saa volikogu otsuseid vastu võtta. Volikogu istungile pidi tulema tääkima majandusgeograaf, kes selgitaks liitumisi, lahutamisi. Kuna ta nüüd ei saanud tulla, ootame märtsi istungile.”
Ta ütles, et sai koolituselt kindla veendumuse iseseisvana jätkamise suunas: „Ma ei näe mingit muud paremat varianti. Loodan, et kavolikogu toetab iseseisvana jätkamist ja siis läheb lahti, tulevad töögrupid ja sarnane kampaania, mida tegi Kiili vald, et saada kokku 5000 elanikku. Nemad said sellega hakkama.”
Ivar Vilberg lausus, et ka tema on iseseisva Raasiku valla poolt: „Mina võin küll käe püsti tõsta ja öelda, et toetan praeguste piiride säilimist. Liituda saab ka hiljem. Liitumiseks peaks olema pruut, aga seda siin praegu ei ole. Usun, et need 200 registrist puuduolevat inimest ei saa meile saatuslikuks.”
Talvi Aruaas uuris, palju on tegelikult Raasiku vallas elanikke, kui juurde arvestada ka need, kes pole valla rahvastikuregistris.
Vallavanem Raivo Uukkivi vastas, et rääkis valla registripidaja Heli Tenslindiga ning soovis teada , palju võiks olla niiöelda vakantseid inimesi: „Tema ei julgenud täpset numbrit pakkuda. Küll aga on kindel, et neil, kes on otsustanud ennast mujal registris hoida, on selleks kindel põhjus. Väga paljudel juhtudel Tallinna tasuta ühistransport, mis viis meilt registrist korraga ära 60 inimest. Raasiku vallas pole olnud ka arendus- ja ehitusbuumi, kõik see jäi pidama Tallinna-ümbruse valdadesse ehk niiöelda kuldsesse ringi.”
Ants Kivimäe lausus, et on uurinud Raasiku vallas elavalt Tallinnasse sisse kirjutatud inimeselt põhjust: „Võibolla pole see eetiline, aga ma ei nõua rohkemat, kui end aasta lõpus koduvalda sisse kirjutad, et see statistikas kajastuks. Pärast kirjuta uuesti Tallinnasse ja naudi tasuta sõitu. Ma ei häbene seda öelda kõigile, kes on Tallinnas vaid ühistranspordi pärast. Ehk on see rumalus, aga usun, et me tahame ja suudame jätkata ise ja vormistame selle tahte järgmisel korral otsusena.”
Kaido Kirsip avaldas arvamust, et 200-300 puuduolevat kodanikku on kindlasti vallas olemas: „Olen samuti suhelnud ja küsinud, miks nad pole Raasiku valla registris. Seda peaksimegi avalikult selgitama, mis on põhjused – millal ja mis põhjusel on inimesele oluline olla registris Tallinnas, millal on oluline siinne register. On ka juhuseid, kus üks vanematest on Tallinnas ja teine siin registris, et laps saaks meie vallas lasteaeda.”
Jako Reinaste tõi välja, et enne emotsionaalset arutelu võiks vaadata arengukavasid ning valla suutlikkust: „Kui võtame suuna, et jääme iseseisvaks, kirjutame ka oma finantsplaani nii, et raha ei tule juurde, arvestame sellega, et siis paari aasta pärast ei peaks tõdema, et me ei suuda teha seda, teist ja kolmandat. Peame aktespteerima oma suutlikkust, mingisugune arvutus peab olema kõrval, enne kui eufooriat täis läheme.”
Olavi Liivandi nõustus, et endas tuleb selgusele jõuda: „Samas peame suutma inimestele põhjendada, miks tahame, et vald jääks alles. Kui on hästi põhjendatud, korralik propaganda, puuduolevad inimesed registrisse ka saadakse. Ei tohi jätta küsimust, milleks meil on vaja valda praegusel kujul. Samas peame andma tõese pildi.”
Ants Kivimäe lisas, et ükski liitumine pole seni andnud supertulemust ning elanike arv väheneb märgatavalt, uues kogukonnas pole ka 10 aastaga tekkinud ühtsustunnet.
Aktiivne arutelu on avanenud sotsiaalmeedias Raasiku valla gruppides ja lehekülgedel. Ka eraisikute kontodel arutatakse, kas oleks mõistlik liituda mõne naabervallaga või jätkata iseseisvalt. Liitumise pooldajad näevad parima variandina Rae valda, kuhu käivad Raasiku vallast paljud lapsed gümnaasiumisse. Elu käib Tallinna suunas ning Rae vald oma suurepäraste võimalustega jääb teele, räägitakse sotsiaalmeedias. Kiidetakse Rae valla investeerimissuutlikkust, korralikke teid, vaba aja veetmise võimalusi.
Iseseisva Raasiku valla pooldjad rõhutavad kogukonnatunnet ning hirmu jääda liitumisel ääremaaks, kuhu investeeringud ei jõuaks. Kommenteeritakse, et elu vallas on hea ja kindel, võiks minna samamoodi edasi ning 5000 elaniku piir pole põhjendatud.
