Lahemaa 2500 väärtuslikust ehitisest on pooled Kuusalu vallas

2096
Hugo Lepnurmele kuulunud Hagumäe talu värvimistalgud Tsitres. Foto Ave Paulus

Lahemaa rahvuspargi ehituspärandi töögrupp arutab, kuidas väärtuslikke taluehitisi hävimisest kaitsta.

Paar nädalat tagasi kogunesid Kolga valitsejamajja Kuusalu ja Vihula valla ehitusvaldkonna spetsialistid, arhitektid, restauraatorid, muinsuskaitsjad.
Keskkonnaameti Põhja regiooni kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus alustas kokkukutsutud ümarlauda infoga, et Lahemaal on kokku 10 000 ehitust, neist väärtuslikke hooneid on 2500, millest omakorda väga väärtuslikke 500. Lisaks mõisaarhitektuur, tööstuspärand, militaararhitektuur.
Arutati, kuidas Lahemaa külade väärtuslike hoonete omanikud teaksid, mis nende majad väärtuslikuks teeb, ja saaksid abi hooldamisel-säilitamisel. Kõne all oli ka küsimus, kuidas oleks teave rahvuspargi taluarhitektuurist ja ehitustraditsiooni omapärast laiemale üldsusele kättesaadav ning ka arusaadav.
Ave Paulus tõdes, et viimase kümne aasta jooksul on tehtud uuringuid, kuid Lahemaa ehituspärand ei ole reeglina kaitse all, väärtuslike ehitiste osas saab anda soovitusi ja selgitada, kui omanik tahab hooneid lammutada või uuendada. Rahastust saadakse ehituspärandi üksikuteks suvisteks koolitusteks, kuhu kutsutakse nõustama erinevaid restaureerimisvaldkonna tippspetsialiste. Keskkonnaameti korraldatud koolitused toimuvad KIKi kultuuripärandikoolituste projekti raames.
Peeti aru, kuidas inimesi viia kurssi selles, milliseid hooneid ta omab. Leiti, et koostada tuleks hoonete passid, kus on kirjas, millised detailid on väärtuslikud või miks on hoone väärtustatud. See on aga väga ressursimahukas.
Järgmise aasta alguses peaks info Lahemaa kultuuripärandiväärtuste, sealhulgas väärtuslike hoonete kohta minema eelisesse ja maa-ameti kaardirakendusse. Ehitusregistris võiks olla märge, kui tegu on väärtusliku hoonega. Samas nenditi, et inimesed ei tea midagi ehitusregistrist ega oska sealt teavet leida. Sageli ei ole ka maaklerid kursis, et tegu on väärtusliku hoone või taluga, kui on hakatud kinnistut müüma. Sellest saadakse teada alles siis, kui hooneid tahetakse lammutada või ümber ehitada.
Väga väärtuslike ehitiste restaureerimiseks võiks olla riiklik toetus. Kui ei anta raha konkreetseteks ehitustöödeks, võiks riik toetada koolitusi ja infomaterjali koostamist ning avaldamist. Kui koolituste käigus taastatakse mõnd hoonet, võiks sellest valmistada ka õppefilme. Ühe ideena pakuti, et väärtuslike hoonete omanikele võiks saata koolitustele individuaalseid kutseid.
Lepiti kokku, et arutelu jätkatakse jaanuaris, ka siis tuleb töö­grupi koosolek avalik – kõigil huvilistel on võimalus osaleda.
Ave Paulus: „Praegu võib iga Lahemaa majaomanik uurida Lahemaa veebilehelt, keskkonna­ametist või vallamajast, kas hoone on hinnatud väärtuslikuks. Kui omanik tahab ehitisega midagi ette võtta, siis saab kindlasti abi, et mis konkreetselt tema hoonestuses on väärtuslikku ja kuidas seda hoida.“

Juminda külavanema lauda lugu

Juminda küla Rätsepa talu taastatud maakivilaut. Foto Ave Paulus
Juminda küla Rätsepa talu taastatud maakivilaut. Foto Ave Paulus

Juminda külavanema Karli Lamboti Rätsepa talu vana maakivilaut oli kokku kukkumas, ent nüüd on tänu ehituspärandi taastamiskoolitusele tehtud korda.
Karli Lambot toonitab, et hoone osas kindlat taastamisplaani sel hetkel ei olnud, kui Ave Paulus tuli õuele ning pakkus, et võiks teha koolituse ja aidata taastamisel: „Sein oli laudal lõhki, katus lookas. Keskkonnaameti abiga ja rahastusel tehti taastamisprojekt, aidati saada ehitusluba. Esmalt oli meie külas kahepäevane seminar, spetsialistid käisid Rätsepa talu lauta vaatamas. Koolitus oli kahel-kolmel päeval, siis käis õpetamine, lauda osas jõuti tööd vähe ära teha. Meister Alo Peebo jäi pärast koolitusi tööle. Tema palga ja muude taastamiskulude eest tasusid me poeg ja tütar. Meister käis tänavu suvel mõnda asja veel lõpetamas.“
Lauda puitosa taastasid puutöömehed. Karli Lambot sõnab, et taastamine läks päris kalliks, umbes väikese maja hinna: „Aga nüüd on korras ja silmale ilus vaadata. Betoonpõrandad said valatud, tehtud uus puitosa ja pandud katus. Kasutame hoonet kuurina.“
Ave Paulus: „Oluline on, et hoone taastati õigesti. Aitasime leida meistri, kes oskab maakiviehitisi uuesti üles ehitada. See laut oli drastilises seisus, aga ka niisugusel kujul on veel võimalik päästa. Kui hoonet mitte lasta laguneda nii kaugele, saab päästa lihtsamate vahenditega, hooldamisega. Kui on talukompleksis väärtuslik hoone ja midagi natuke juhtub, tasub tulla meilt nõu küsima, anname nõu, kuidas hooldada. Nii on odavam.“
Ta märgib, et sama tehnoloogiaga on Juminda poolsaarel ehitatud väga vahvaid maakivikeldreid ja teisigi abihooneid. Ka neid tasub hooldada-taastada.

Hagumäe lugu
Tsitre külavanema Tiiu Lepnurme onu Hugo Lepnurme Hagumäe talu päästmislugu on samuti selline, mille kohta Ave Paulus ütleb, et tal on hea meel selle haruldase maja asjatundliku korrastamise pärast. Hoone ehitas Tiiu Lepnurme vanaonu Joosep Oberg.
Ave Paulus: „Astusin 2006. aastal selle maja õuele just siis , kui Tiiu Lepnurm asutas end Kuusallu poodi sõitma, et osta seinte ülevärvimiseks akrüülvärvi. Üks pott oli otsa saanud ja läks järgmise järele. Arutasime, mis oleks vanale merevees karastunud laudisele parim lahendus. Tiiu otsustas linaõlivärvi kasuks. Tegime värvisondaaži, kus oli näha talu värvilugu – alates pruunidest ookritest tsinkkollaseni. Esimesed koolitused ja talgud tegime päris ilma eelarveta – nii kruntimise kui esimesed värvikihid sai paljude inimeste abiga seina. Haruldaste mesilasvahaga kititud akende kordategemiseks tegime Hagumäel aknakoolituse. Töid on selle maja juures veel, mida edaspidi tuleks ära teha. Ehk saab seda nüüd muinsuskaitse toel.“
Aastal 2010 esitas Tiiu Lepnurm avalduse maja muinsuskaitse alla võtmiseks, keskkonnaamet lisas toetuskirja. Hagumäe võeti muinsuskaitse alla 2014. aastal.

Otsitakse laastukatuse paneku talgukohta
Ave Paulus teeb üleskutse – järgmisel aastal on plaani võetud teha Lahemaal katusekoolitus ja aidata kellelgi mõnele väärtuslikule hoonele laastukatust panna.
„Aitame leida meistrid, tuleme kohale umbes viieks päevaks. Kellel on taluõuel vana palkmaja, mille katusega on probleeme, andke teada. Koolituse raames tahaks juba laastukatust ennast naelutada, eeltöödega peab aga varakult alustama. Üks hea kolmekordse kuuselaastuga katus, kui see on asjatundlikult pandud, on ilus ja vastupidav. Samuti käime praktikas läbi teised traditsioonilised katusetüübid“.
Ta lisab, et miks mitte kasutada ka kohalikku roogu: „Põhja-Eesti roog pole viletsam, materjali me kinnikasvanud randades jagub. Ka mõni siinkandi kohalikest võiks väikest viisi ette võtta ja abihoonetele rookatuseid tegema hakata.“