Noor ema TRIIN VISLAPUU on nördinud, et temal perel lasteaiatasu tõuseb, kuna abikaasa on Anija valla kodanik.
Raasiku vallavolikogu sidus novembrikuu istungil vastu võetud otsuses lasteaiatasu valla kodanike registrisse kuulumisega. Lasteaia kohatasu otsustati järgmisest sügisest tõsta Eestis lubatud maksimaalse määrani – 94 euroni, mis on 20 protsenti tuleva aasta alampalgast. Kui lapse mõlemad vanemad või üksikvanem on Raasiku valla kodanike registris, tehakse sellest 50 protsenti soodustust. Pere teise lapse eest saab soodustust 75 protsenti ning kolme ja enama lapse korral pere lasteaiatasu maksma ei pea.
Eriti valusalt puudutas otsus Raasiku lasteaias käivate laste osasid peresid, kuna Raasiku külje alla ulatub Anija vald, Raasiku lasteaias käivad ka naabervalla külade lapsed. Anija valla Kihmla-Salumäe küla algab Raasiku alevikust paar kilomeetrit eemal. Külavanem Anneli Verpson rääkis Sõnumitoojale, et otsus on tekitanud palju pahameelt.
Salumäe elanik, kogu elu Raasiku valla kodanik olnud Triin Vislapuu: „Pean end Raasiku inimeseks ja olen pooldanud, et Raasiku vald jääks püsima. Kuid nüüd olen valla käitumisest tõesti nördinud. Viimastel aastatel elan oma majas Anija vallas Salumäe külas, registri järgi olen endiselt Raasiku valla kodanik. Abikaasa Martin Vislapuu, kes on sündinud-kasvanud Anija vallas, on sinna ka registreeritud. Kuigi viimased viis aastat olen seotud majaga Anija vallas, otsustasime, et jätan sissekirjutuse Raasikule oma vanemate juurde. Soovisin lapse panna Raasiku lasteaeda, kuna kasutame mõlema valla hüvesid, leidsime – on aus, kui üks on ühe, teine teise valla kodanik. Teadsime, et saame Raasiku vallas ettenähtud toetusi selle võrra poole vähem.“
Triin Vislapuu rääkis, et on teeninud Raasiku vallale 9 aastat maksutulu ja soovis selgust, millist soodustust lasteaia kohatasu maksmisel saab tema pere.
Vallavanem Raivo Uukkivi vastas, et soodustust ei saa ning uue korra eesmärk on motiveerida vanemaid elukohta registreerima oma koduvalda.
Lasteaialapse ema küsis seepeale, miks ei arvestata tema kui vallaelanikuga. Oleks mõistlik, kui saaks sellises olukorras 25protsendilist toetust, leidis ta. Vallavanem põhjendas – sellist toetusliiki ei näe volikogu määrus ette.
„Vallaelanikuna tunnen ennast diskrimineerituna, et perekondlik staatus mõjutab lasteaiatasu,“ tõdeb Triin Vislapuu Raivo Uukkiviga peetud kirjavahetuses. Ta kommenteerib ajalehele, et taoline survestamine motiveerib pigem vallast välja kirjutama.
Triin Vislapuu selgitab, et Raasiku valla pikaaegse elanikuna püüab ta oma maksurahaga valla elukeskkonna kujundamisse panustada ka nüüd, mil elab tegelikult juba mitu aastat naabervallas: „Kui oleksin üksikvanem, oleks mu maksutulu sama suur, kui on praegu. Ometi üksikvanem saab soodustust, mina mitte.“
Ta tunnistab, et pärast kirjavahetust vallavanemaga on veel rohkem pettunud: „Kui Raasiku valla reklaamplagudel on kirjas, et iga inimene loeb, siis on see tühipaljas loosung. Kui ma oma meest Raasiku valda sisse ei kirjuta, olen ka ise Raasiku valla jaoks eikeegi?“
Triin Vislapuu lubab, et registreerib end koos oma isaga aasta lõpus Anija valla kodanikuks. See tähendab, et nende tulumaks laekub järgmisel aastal Anija vallale.
Tekitab riidu?
Kihmla-Salumäe külavanem soovitas Sõnumitoojal kõneleda ka ühe Raasiku lähedal, kuid Anija vallas elava naisega. Selgus, et neljaliikmeline pere oli end juba registreerinud Raasiku vallast ümber Anija valda.
Pereema ei soovinud, et ta nime lehes avaldatakse, aga oli nõus selgitama: „See mõte oli juba varem, nüüd sai mõõt täis – mulle ei meeldi raha tuulde loopimine, tuhandete kulutamine reklaamplakatitele. Selle raha eest oleks võinud näiteks teha sanitaarremonti Raasiku tehase spordisaalis ja seda kütta, sest kooli remondi tõttu toimuvad seal kehalise kasvatuse ja sporditreeningud ilmselt kauem kui üks õppeaasta.“
Tema meelest tulnuks Raasiku vallamajas hakata varem mõtlema, kuidas saada täis iseseisvana jätkamiseks vajalik elanike arv: „Juhtivaid inimesi valdaks justkui paanikahoog, mõeldakse puuduolevate numbrite, mitte inimeste peale. Saan aru, et haldusreform on vajalik, kuid praegu on sellega tülli aetud vallad, külad ja elanikud.“
Anneli Verpson: „Näiteks on öeldud – meie külade ja Raasiku vahele tuleks tõmmata okastraat, et me ei saaks nende hüvesid nautida. Või et peaksime hakkama maksma, kui soovime oma lahkunuid matta Raasiku kalmistule.“
Külavanem kinnitab, et nemad ei suhtu Raasiku rahvasse halvasti: „Raasiku on olnud meile tore naaber, aga nüüd on vallavanem öelnud – kõige hullem, mis saab Raasikuga juhtuda, on liitumine Anija vallaga. Paraku on see suhtumine kandunud üle ka elanikesse. Kuigi meie pole ju süüdi, et Raasiku vald on hädas.“
Vallavanem Raivo Uukkivi: „Tõstame osalustasu valla lasteaedades kõigile võrdselt seaduses lubatud maksimaalsele tasemele ning rakendasime selle korra oma elanikekampaania ette. Soodustusi teeme vaid siis, kui lapse mõlemad vanemad on Raasiku valla registris. Pole parata – peame lasteaiakohti tegema oma, mitte võõrastele kodanikele ning võõrad ja poolvõõrad hakkavad maksma täissummat. Me ei ole pioneerid, sama põhimõtet kasutavad ka teised, näiteks Saue vald. Sageli on nii, et ema on lapsega ühes vallas ning isa, kes teenib ja toob maksutulu, on mujal registris. Tegelikult ei ole küsimus ainult selles kampaanias, vaid valla maksubaasi täitumises.“
Ta lisas, et valla reklaamikampaaniale kuluv summa võib tunduda tavainimesele suur, kuid on pigem väike, kui arvestada, palju taolised kampaaniad maksavad. Selle tellimine oli volikogu otsus ning kampaanial on toetajaid kindlasti rohkem, kui on vastaseid. Tehase võimla on eraettevõtte oma, meie seda remontida ei saa. Vald maksab lepingu alusel saali kasutamise eest.“
