Kuusalu vallavalitsus saatis oma seisukoha kaitse-eeskirja eelnõule nii keskkonnaametisse kui ka keskkonnaministrile.
Lahemaa kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamine kestab 30. aprillini. Kuusalu vallavalitsus saatis sel esmaspäeval, 5. aprillil ettepanekud ja seisukohad kaitse-eeskirja eelnõule. Lisatud on protokollid 13. veebruaril Kolgakülas ja 6. märtsil Leesil toimunud aruteludest, 18. märtsil Kolgakülas olnud külavanemate infotunnist ning 3. märtsil vallamajas toimunud kohtumisest keskkonnaameti töötajatega. Veel on kaasas Kuusalu volikogu keskkonnakomisjoni koosoleku protokoll, Tapurla ja Kolga-Aabla külade seisukohad kaitse-eeskirja eelnõu kohta ning Kaevando&Partnerid saadetud vastuväited eelnõule.
Kuusalu vallavalitsus teeb ettepaneku peatada Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu menetlus seniks, kuni on moodustatud töögrupp ehk erapooletu ekspertgrupp, kuhu on kaasatud kohalike omavalitsuste, RMK, Lahemaa rahvuspargi territooriumil asuvate MTÜde ning maaomanike esindajad. Töögrupp tuleb kaasata paranduste ja ettepanekute sisseviimiseks, et luua seadusest tulenevatele nõuetele vastav ja kaasajastatud kaitse-eeskiri.
Kirjas on öeldud, et eelnõu peab olema ratsionaalselt argumenteeritud ja proportsionaalne, see peab sisaldama mõistete lahtiseletust. Eelnõu peab olema vastavuses endise Loksa valla kehtiva üldplaneeringuga ning viitama seletuskirjale, tsoneeringule ja korralduskava projektile.
Seletuskirja kohta on eraldi kirjutatud, et see peab sisaldama majanduslike mõjude analüüsi nii kohalikele omavalitsustele kui ka üksikisikutele ning täpsemalt määratlema saamata jäävate tulude kompensatsioonimehhanismi. Ka peab sisaldama selgitust, kuidas tagatakse iga sihtkaitse- ja piiranguvööndi kaitse-eesmärk ning millistel alustel on muudetud sihtkaitsevööndite kehtivat jaotust.
Vallavalitsuse kirjas on märgitud ka, et seletuskirjas puudub analüüs, mis prognoosiks loodusliku veerežiimi taastamise võimalikku mõju vastavaid sihtkaitsevööndeid ümbritsevatele aladele, ning õuemaa kuivendamiseks tuleb lubada teisi meetodeid peale drenaažkuivendusvõrgu.
Lõpus on öeldud, kaitse-eeskirja määrus peab viitama visioonile, et oleksid teada pikaajalised suundumused kohalikele elanikele keskkonnahoiu suhtes. Kaitse-eeskirja ja korralduskava kinnitamisel peab nende ellurakendamine toimuma konkreetsete lepingute sõlmimisega maaomanikega, lepingud näeksid ette rohumaade jm hooldamise ning selliste tegevuste kulude kompenseerimise.
Kuusalu valla keskkonnapeaspetsialist Janne Kallakmaa ütles, et osad külad saatsid enda ettepanekud keskkonnaametile otse, lisadena on vallavalitsuse kirjaga kaasas need, mis edastati ka vallamajja.
Vihula vallavalitsus saadab sel nädalal keskkonnaametile ja –ministeeriumile analoogse kirja, paljud ettepanekud kattuvad Kuusalu vallavalitsuse omadega. Vihula valla registripidaja Ingrid Nurmsalu rääkis, et eraldi on lisatud ettepanek mitte teha kaitse-eeskirjaga Võsu aleviku kohta arhitektuurilisi kitsendusi.
Näiteks on tekkinud probleem seoses sellega, et keskkonnakaitsjad ei taha lubada Võsu kaupluse laiendamist.
Mõlema vallavalitsuse ettepanekutele oodatakse kirjalikke vastuseid. Nende sisust ja sellest, kui palju on ettepanekutest arvesse võetud, sõltub, kas ja mida peab vald oma elanike huvide kaitseks täiendavalt ette võtma, selgitas Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi.
Janne Kallakmaa teatas, et koos keskkonnakaitsjatega on toimunud esimene töökoosolek, kus arutati rahvuspargi kaitse-eeskirja korralduskava juurde kuuluva külastuskava väljatöötamist. Sinna kutsuti ka Kuusalu ja Vihula valla esindajad.
„Loodan, et meie konkreetseid ettepanekuid võetakse külastuskava juures arvesse. Rõhutasime ka seda, et külastuskava ja kaitse-eeskiri peavad olema omavahel seotud,” sõnas ta.
Kaitse-eeskirjaga seonduvat ei ole keskkonnakaitsjad seni valdade esindajatega rohkem arutanud, kui koosolekul Kolgakülas ja kohtumisel Kuusalu vallamajas.
