Loksa kortermajad taotlevad soojahinna väiksemat tõusu

2386
Avotermi tootmisjuht MATI SARAP (paremal) kuulab Loksa korrusmajade esindajate selgitusi.

Konkurentsiamet kinnitas Loksale 1. detsembrist 21,8 protsenti kõrgema soojahinna, kortermajade esindajate koosolekul otsustati nõustuda 10protsendilise tõusuga.

Kolmapäeval, 23. novembril toimus Loksal keskküttepiirkonda kuuluvate kortermajade esindajate koosolek. Esialgu pidi see olema linnavalitsuse saalis, ent rahvast kogunes palju ja mindi üle kultuurikeskuse saali. Sealgi jäi istekohti puudu, toole toodi juurde. Kokku oli koos­olekulisi üle 80. Koosolekut juhatas Ilmi Ternovskaja.

Osalesid ka Loksa katlamaja ja soojatorustiku omaniku OÜ Avoterm tootmisjuht Mati Sarap, konkurentsiametist Egert Lukas ning Külli Haab, linnavolikogu esimees Rein Heina ja aseesimees, majanduskomisjoni juht Helle Lootsmann. Kohale olid kutsutud ka ajakirjanikud venekeelsest ajalehest Den za Dnjom ning Sõnumitoojast.

Loksal seisab ees soojahinna tõus. Siiani oli see 52,85 eurot megavatt-tund, koos käibemaksuga 63,42 eurot. Uus hind on alates 1. detsembrist 21,8 protsenti kõrgem – 64,39 eurot megavatt-tund, koos käibemaksuga 77,27 eurot.

Ligi kaks tundi kestnud koos­olekul räägiti, et sellise hinnatõusuga ei olda nõus, korterid on külmad, katlamajast jõuab majadesse 50-60kraadine küttevesi, teinekord veel külmem, kuigi kaugkütteseaduse järgi peab see olema vähemalt 65 kraadi.

Teine tõsine probleem on katlamaja korstnast sageli tõusnud must suits, mis matab hinge. Kuigi selleks sügiseks ehitati korstent kõrgemaks, väideti, et aeg-ajalt häirib see ikkagi. Kevadel käis keskkonnainspektsioon kontrollimas, Avoterm pidi maksma trahvi. Ka hiljem on saadetud kutseid, kuid rohkem pole kontrollimas käidud.

Veel pahandati, et miks ei ole Loksa linnavalitsus kaitsnud soojatootja ees elanike huve.

Avoterm sai Loksa soojatootjaks 2009 suvel, enne oli katlamaja ja trasside rentnikuna AS Eraküte, mis kuulub kontserni Dalkia. Kui Avoterm ostis linnalt katlamaja ja soojatorustiku 5,5 miljoni krooni eest, võttis lepinguga kohustuse, et investeerib kahe aasta jooksul Loksale 10 miljonit krooni, see lubadus on täitmata. Avoterm võttis kohustuse tagada Loksal soojatootmine 35 aasta jooksul.

Avotermi tootmisjuht Mati Sarap selgitas, et lisaks korstna ehitusele on kavas teha uus masuudihoidla. Mõni aeg tagasi oli majades külm seetõttu, et suure trassiga oli avarii, kordategemine võttis aega. Et Loksal kogu süsteem korda teha, kuluks 25 miljonit krooni.

Rein Heina teatas, et linnajuhid tegelevad kütteküsimusega tõsiselt, iga 10 päeva tagant kohtutakse Avotermi esindajaga.

Konkurentsiameti esindajad selgitasid soojahinna kujunemist – Loksal on arvestatud, et 53 protsendi ulatuses köetakse hakkpuiduga ja ülejäänu on põlevkiviõli. Mõlema hinnad on tõusnud. Statistika järgi oli põlevkiviõli hind 2010. aastal 270,6 eurot tonn, tänavu septembris oli 424,7 eurot.

Soojahinnast 73 protsenti moodustab elektri ja kütte maksumus ning saastetasu. Kasumit on arvestatud 5,3 protsenti, selle eest osteti uus katel ja parandati torustikke.

Nad kinnitasid, et ettevõte võib korteriomanikelt küsida piirhinnast madalamat hinda, kõrgemat mitte. Kui soojatootja annab kvaliteetset toodangut, on uus hind põhjendatud. Trassikaod võivad olla kuni 21 protsenti. Kui on suuremad, on see ettevõtte enda kahjum. Piirhind on seotud miinimumnõuetega ja kinnitatud aastaks, pärast seda peab soojatootja pöörduma uuesti konkurentsiametisse.

Et kokkuhoidu saavutada ja tarbida vähem, tuleks investeerida korrusmajade soojustamisse. Praegu on võimalik selleks taotleda Kredexi kaudu Euroopa Liidu toetusraha. Võiks kutsuda erapooletu nõuandja, kes vaataks, mida saaks majades veel teha, et soojakulu vähendada.

Korstnast tõusva musta suitsu kohta sõnas Külli Haab, et seda saab kontrollida keskkonnainspektsioon. Mida viletsama kvaliteediga on kütus, seda enam tahmab põlemisel.

Avotermi Loksa osakonna endine juht Igor Ignahhin küsis, kuidas kontrollitakse vedelkütuse seaduse paragrahv 6 täitmist, see sätestab, et saatelehel peab olema fikseeritud kütuse laadimise ning mahalaadimise koht ja aeg. Loksal olid need tema töötamise ajal märgitud paaril korral, enamasti toodi kütus Aravete segamisjaamast, mitte otse Narva õlitehasest. Kvaliteetne kütteõli tahma ei põhjusta.

Koosolek muutus kohati väga emotsionaalseks. Sama päeva öösel jäid Loksa korrusmajade radiaatorid päris külmaks, soe vesi saadi neisse alles reede lõunast. Jätkuvalt on kuulda nurinaid, et korterid on külmad.

Kaks otsust
Järgmisel päeval, 24. novembril kogunesid osade kortermajade juhatuste esimehed ja liikmed ning võtsid vastu kaks otsust. Ollakse nõus 10protsendilise hinnatõusuga ehk koos käibemaksuga 69,76 eurot megavatt-tunni eest. Maksekorralduse paremaks korralduseks soovitakse, et Avoterm sõlmiks iga korteri omanikuga eraldi lepingu – ühistute juhid peavad palju aega kulutama tegelemiseks võlgnikega.

Otsused anti edasi Loksa linnavalitsusele. Lisati koosoleku protokoll, milles on välja toodud 17 punkti. Öeldud on, et linnavalitsus on elanike suhtes hoolimatu. Loksal on elanikke 3046, selle arvu kohta on linnavalitsuses liiga palju töötajaid ja nende palgad on ülearu kõrged. Palutakse seista selle eest, et Avoterm investeeriks lubatud 10 miljonit krooni. Tehti ettepanek kutsuda keskkonnainspektsioon kontrollima, kas katlamaja suits vastab saastenormidele.

Mati Sarap ütles, eelmisel nädalal olid paaril päeval radiaatorid külmad seetõttu, et Narvast ei saadud küsitud kütust, tuli kasutada kallimat, kuid katel ei saavutanud sellega vajalikku võimsust. Tõsised puudujäägid on tema sõnul ka katlamaja töötajaskonnas, ajutiselt töötab katlamaja juhatajana ettevõtte hooldusjuht.

Küsimusele, miks katlamaja ja trasside hooldustöid ei tehtud suvel, vastas ta, et siis töötati teistsuguse küttelahenduse kallal, muudeti ka õhusaaste luba, kuid plaan ei käivitunud.

Ta märkis, et 10protsendiline hinnatõus pole mõeldav, sest tekib küsimus püsimajäämises, kuna kulutused on suured. Ka iga korteriga eraldi lepingute sõlmimist ei pea ta võimalikuks, majadel on üks soojusmõõtja, arvestatakse selle põhjal.