Lisaks Leegiranna ja Virve küla vaidlusteemadele tuli pikemalt kõne alla Mäepea reoveetorustiku küsimus.
Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) ning sademevee ärajuhtimise arengukava aastateks 2024-2036 projektile esitati 23. oktoobrist kuni 17. novembrini kestnud avalikustamise tulemusena 41 parandusettepanekut. Neist kokku üle poole olid terviseametilt ning põllumajandus- ja toiduametilt, 14 parandusettepanekut olid eraisikutelt või kohalikelt veeühistutelt.
Möödunud kolmapäeva, 27. novembri õhtul toimus Kuusalu vallamajas arengukavasse esitatud ettepanekute avalik arutelu, osaleda sai ka interneti videokoosolekute platvormi Microsoft Teams vahendusel. Kohal olid 10 ja Teamsis jälgisid 9 inimest.
Kuusalu vallavalitsust esindasid arutelul abivallavanem Ranno Pool, arendusjuht Andres Põdra ja keskkonnaspetsialist Margus Kirss. Teamsi vahendusel jagas selgitusi ÜVK uut arengukava koostava firma Infragate Eesti projektijuht Karin Erimäe.
Projektijuht tutvustas ettepanekuid ja esitas oma seisukoha, kas neid arvestada. Ametkondade ettepanekute kohta teatas Karin Erimäe, et need täpsustasid jooniseid ja sõnastust ning on võetud arvesse ja tehtud muudatused arengukava projekti. Seejärel andsid ametkonnad arengukava projektile kooskõlastuse.
Valla arendusjuht Andres Põdra märkis, et ettepanekute põhjal täiendatud arengukava projekti vaatavad läbi arengukava juhtivkomisjon, vallavolikogu keskkonna- ning eelarve- ja arengukomisjon, seejärel edastab vallavalitsus projekti vallavolikogule ning volikogu otsustab, kas võtab ÜVK arengukava sellisel kujul vastu.
Arengukava juhtivkomisjoni kuuluvad valla keskkonnaspetsialist Margus Kirss, arendusjuht Andres Põdra, haldusspetsialist Kair Tammel, ehitusspetsialist Enno Tammemäe, vallavolikogu keskkonnakomisjoni esimees Martin Urva ning Kuusalu Soojuse tegevjuht Kalle Küngas ja nõukogu esimees Raul Valgiste.
Kuusalu ja Kiiu
Mitu eraisikutelt tulnud ettepanekut olid seotud Kiiu Linnuse tänava kortermajade sademeveesüsteemiga, mille restkaevud on osaliselt pinnasest kõrgemal ja sademevesi koguneb kinnistul. Küsiti, kellele süsteem kuulub ja kas vald rahastab korrastamist.
Selle kohta selgitas projektijuht, et kui sademeveesüsteem läbib ühe korteriühistu kinnistut, peab korrashoiu tagama see ühistu. Kui läbib mitme omaniku kinnistut, tuleb seada isiklik kasutusõigus või sundvaldus ning kui omanikku pole võimalik tuvastada, tuleks tunnistada peremehetuks ja vald algatab selle hõivamise.
Tähelepanu juhiti ka Kuusalu alevikus Kuusalu teel tervisekeskuse parkla ja Meie poe teeristi vastas asuvate eramajade sademevee probleemile. Komisjon võttis ettepaneku arvesse, arengukava pikaajalisse investeeringuprogrammi on lisatud Kuusalu tee 33-41 majade sademeveetorustiku rajamine.
Üks ettepanek oli Kiiu alevikus keskosa kraavide ja truupide kohta. Koostaja kommentaar on, et sademeveesüsteemide, sealhulgas truupide, kraavide ja torustike inventariseerimise käigus hinnatakse nende seisukorda ja planeeritakse hooldustööd.
Kolga-Aabla
Mitu tähelepanekut oli Kolga-Aabla Mereranna korteriühistu reoveetrassi ja sademevee äravoolutoru uuendamise vajadusest kuni reoveepumplani. Torustik on amortiseerunud ega tööta ning seda ja reoveepuhastit pole korteriühistule ega Kolga-Aabla külaseltsile üle antud. Arengukavasse on nüüd lisatud, et Kolga-Aablas ei ole määratud vee-ettevõtjat kanalisatsiooniteenuse osutamiseks ning kanalisatsioonitorustik ja reoveepuhasti kuuluvad vallale. Kirjas on ka rekonstrueerimise vajadus ja maksumus.
Virve Vesi TU
Virve külaseltsi ja TU Virve Vesi saadetud kaks ettepanekut puudutavad TU Virve Vesi soovi osutada veeteenust ainult oma külas ja lõpetada osade Hara küla kinnistute veega varustamine. TÜ Virve Vesi ei soovi oma tegevust lõpetada ega ole avaldanud soovi anda Virve külas asuvaid trasse ning puurkaevpumplat üle Kuusalu Soojusele. Lisatud on põhjalik selgitus, et Hara küla Virve-poolne osa vajaks uut puurkaevu ja pumplat, sest seoses Hara sadama arenguga ning uute kinnistute väljaehitamisega on suurenenud veekulu.
Arengukava seletuskirja korrigeeriti neist ettepanekutest tulenevalt. Seletuskirjas on ka laused, et Virve Vesi teeninduspiirkonnas on probleeme veesurve ja joogivee kvaliteedi tagamisega, ette nähakse puurkaevupumpla rekonstrueerimine, eelduslikult antakse varad Kuusalu Soojusele, läbirääkimised käivad, lõplikke otsuseid pole.
Abivallavanem Ranno Pool ütles Virve ja Hara veevarustamise teemat kommenteerides Sõnumitoojale, et kavas on korraldada Virve Vesi TU liikmetele koosolek, kus selgitada tekkinud olukorda ja vallavalitsuse kavandatavat lahendust.
Leegiranna elamuarendus
Leegiranna elamuarenduses tekkinud kanalisatsiooniprobleemidest on Sõnumitooja kirjutanud alates 2021. aasta lõpust, kui Kuusalu vald võttis vastavalt volikogu otsusele arendajalt AP Kinnisvara üle tehnovõrgud, ka drenaaži ja vesiliivade tõttu mittetoimiva kanalisatsioonitorustiku.
ÜVK arengukava projekti Leegiranna kohta tehtud ettepanekus on soovitud, et Leegiranna elamuarenduse kanalisatsioonisüsteemi täielik väljaarendamine oleks lisatud lähitulevikus kavandatavate investeeringute nimekirja. Arengukava koostaja kommentaar on, et projekteerimisel on survekanalisatsioon Leegirannast Kuusalu reoveepuhastini. Lühiajalises investeeringukavas on Leegiranna uue kanalisatsiooni projekteerimine, ehitustööd on pikaajalises kavas aastateks 2029-2036. Kogumaksumus on hinnanguliselt 1,7 miljonit eurot.
Mäepea elamupiirkond
Kuusalu Haldus OÜ tegi ettepaneku lisada arengukavasse survekanalisatsiooni trassi rajamine Kiiu pumplast kuni Mäepea küla elamupiirkonna Raja tee ja Raja põik kinnistute kanalisatsioonipumplani.
Projektijuht tutvustas oma seisukohta. Selles on kirjas, et rajada tuleb umbes 1420 meetrit survekanalisatsiooni, mille maksumus on ligikaudu 300 000 eurot. See kulutus on lisatud ÜVK arengukava projektis investeeringute pikaajalisse programmi. Samas on märgitud, et piirkonnas on 13 kinnistut, investeeringukulu kaetakse liitumistasuga, mis iga kinnistu kohta on ligikaudu 23 000 eurot.
Avalikul arutelul osalesid vallamajas Kuusalu Haldus OÜ esindajad, kes ei olnud nõus, et ühendustrassi peaks tegema Mäepea elamupiirkonna arendaja. Nad selgitasid, et vastavalt detailplaneeringule tuli välja ehitada liitumispunkt, see on tehtud. Ühendustrassi peaks rajama vald ja andma üle Kuusalu Soojusele, kes hakkaks osutama kanalisatsiooniteenust. Trassi teema oli arutusel kevadel, nende sõnul hindas Kuusalu Soojus siis ühendustrassi maksumuseks 150 000 eurot. Mäepea elamuarenduse kinnistute omanikud ning uue trassi äärde jäävad kaks ettevõtet olid valmis ise tasuma pool sellest summast ehk 75 000 eurot. Ka küsisid nad, miks on arengukavasse pandud maksumuseks 300 000 eurot.
Karin Erimäe vastas, et investeeringute lühiajalisse programmi ei saanud selle trassi rajamist rahapuudusel panna ning pikaajalises kavas on arvestatud hindade kallinemisega ajas. Veel selgitas ta, et omavalitsustes reeglina rajavad selliseid ühendustrasse elamupiirkondade arendajad.
Andres Põdra tõdes, ÜVK arengukava koostamisel on silmas peetud, et selles kavandatud tegevused on kooskõlas valla eelarvega ning rahaliselt elluviidavad. Kuna tegu on vaidlusaluse teemaga, jäid Mäepea elanikud tema ettepanekul pärast avalikustamiskoosoleku lõppu vallamajja seda edasi arutama. Abivallavanem Ranno Pool kommenteeris Sõnumitoojale, et ka siis jäädi samadele seisukohtadele, Mäepea osas arutelud jätkuvad. Samas on Kuusalu Haldus teatanud, et lõpetab alates jaanuarist haldusteenuse osutamise.






