Kuu­sa­lu val­la ra­hu­lo­lu-uu­rin­gu tu­le­mu­sed 2019

245

ERE UI­BO,
Kuu­sa­lu val­la kom­mu­ni­kat­sioo­nis­pet­sia­list

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus viis 20. maist 2. juu­ni­ni 2019 koos Eu­roo­pa Par­la­men­di va­li­mis­te­ga lä­bi kü­sit­lu­se Kuu­sa­lu val­la ela­ni­ke ra­hu­lo­lu koh­ta. Uu­ring toi­mus 9. kor­da. Ar­va­must sai aval­da pa­be­ril või elekt­roo­ni­li­selt. Ees­märk oli saa­da Kuu­sa­lu val­la ela­ni­kelt ta­ga­si­si­det, kui­das elu val­las pa­re­mi­ni kor­ral­da­da ja mil­le­le tä­he­le­pa­nu pöö­ra­ta ning pak­ku­da val­lae­la­ni­ke­le suu­re­mat või­ma­lust val­la elu kor­ral­da­mi­ses kaa­sa rää­ki­da. Aruan­de koos­ta­mi­sel on ka­su­ta­tud Kuu­sa­lu val­la ra­hu­lo­lu-uu­rin­gu­ga 2019. aas­tal ko­gu­tud and­meid ning võr­rel­dud ka­he eel­mi­se uu­rin­gu tu­le­mus­te­ga.

Kok­ku lae­kus 432 an­kee­ti, 2017. aas­tal täi­de­ti 975 an­kee­ti. Elekt­roo­ni­li­selt täi­de­ti 146 (33,8%) kü­sit­lu­san­kee­ti, üle­jää­nud 286 (66,2%) an­kee­ti­dest täi­de­ti pa­be­ril.

Oma elu­ko­ha­na tu­li an­kee­dis mär­ki­da ale­vik või kü­la. Elu­ko­ha soo­vis aval­da­da 386 vas­ta­jat. Enim vas­ta­jaid oli: Kuu­sa­lu – 89, Kol­ga – 33, Kiiu – 23, Valk­la – 17, Kuu­sa­lu kü­la – 14, Vi­ha­soo – 14, Kol­ga­kü­la – 11. Mu­jalt oli vas­ta­jaid al­la 10. Kok­ku oli vas­ta­jaid Kuu­sa­lu val­la 53 kü­last või ale­vi­kust.

Oma soo mär­ki­sid ära 262 vas­ta­jat. Neist 64,1% on nai­sed ja 35,9% me­hed. Vas­ta­jaid oli kõi­ge roh­kem 45-60aas­tas­te hul­gas (31,9%), järg­ne­sid üle 60aas­ta­sed (29,30%), 31-45aas­ta­sed (27,5%), 18-30aas­ta­sed (9,8%) ja kõi­ge vä­hem vas­ta­jaid oli al­la 18aas­tased (1,5%).

Oma ha­ri­dus­ta­se­me mär­ki­sid an­kee­dis 373 vas­ta­jat. Kõi­ge roh­kem vas­ta­jaid on kõrg­ha­ri­du­se­ga (42,9%), järg­ne­vad kesk­e­ri­ha­ri­du­se­ga (30,3%), kesk­ha­ri­dus (21,4%), põ­hi­ha­ri­dus (5,1%).

Uu­ring an­dis üle­vaa­te val­la olu­li­se­ma­te tee­nus­te kva­li­tee­di, prob­lee­mi­de ja tu­le­vas­te idee­de koh­ta. Kõi­ge suu­rem ra­hu­lo­lu on viim­ase kol­me uu­rin­gu kok­ku­võt­tes ol­nud sa­ma – esi­me­sel ja tei­sel ko­hal on raa­ma­tu­ko­gud ja koo­lid. Kol­man­da ko­ha said nii tä­na­vu kui 2017. aas­tal spor­ti­mis­või­ma­lu­sed, lü­ka­tes 2013. aas­tal kol­man­dal ko­hal ol­nud tee­nu­se – las­teaiad – nel­jan­daks. 2019. aas­tal on roh­kem neid tee­nu­seid, mil­le­ga ra­hu­lo­lu on kas­va­nud võr­rel­des tee­nus­te­ga, mil­le­ga ra­hu­lo­lu on lan­ge­nud.

Ra­hu­lo­lu Kuu­sa­lu val­la koo­li­de­ga on mit­men­dat kor­da jär­jest kõr­gel tei­sel ko­hal. Võr­rel­des 2017. aas­ta­ga on ra­hu­lo­lu vei­di lan­ge­nud ning saa­vu­ta­nud koond­hin­deks 3,35. Kõi­ge po­pu­laar­sem vas­tus oli po­si­tiiv­ne – „pi­gem ra­hul“, kuid kas­va­nud on täies­ti ra­hu­lo­le­ma­tu­te arv ning lan­ge­nud nen­de hulk, kes on „vä­ga ra­hul“.

Ta­ga­si­si­de kom­men­taa­ri­dest tõid vas­ta­jad ne­ga­tiiv­se­na enim väl­ja Kuu­sa­lu koo­li ruu­mi­puu­dust, kor­du­vad kom­men­taa­rid olid ka amor­ti­see­ru­nud õp­pe­ruu­mid, prob­lee­mid koo­li­bus­si­de­ga, lap­se­va­ne­ma­te kee­ru­li­ne suht­le­mi­ne õpe­ta­ja­te­ga, Kuu­sa­lu koo­li ee­lis­ta­mi­ne val­la teis­te­le koo­li­de­le. Po­si­tiiv­se­na mai­ni­ti enim ko­du­lä­he­da­se koo­li või­ma­lust, tur­va­list ja sõb­ra­lik­ku õhk­kon­da, tu­ge­vaid koo­li­juh­te ja häid õpe­ta­jaid.

Las­teaiad on ül­di­ses ra­hu­l­olu ede­ta­be­lis kõr­gel nel­jan­dal ko­hal ning võr­rel­des 2017. aas­ta­ga tei­nud lä­bi ka väi­ke­se ra­hu­lo­lu kas­vu. Enim vas­tu­seid oli „ei puu­tu kok­ku“, mis oli tu­ge­vas üle­kaa­lus ka möö­du­nud kü­sit­lus­tel. Ku­na kas­va­nud on vas­ta­ja­te va­nu­seg­rupp (2019. aas­tal oli enim 45-60aas­ta­seid vas­ta­jad), on see­kord olu­li­selt roh­kem ka neid, kes las­teae­da­de­ga kok­ku ei puu­tu. Hin­nan­gu­test oli kõi­ge po­pu­laar­sem „pi­gem ra­hul“ ehk sa­ma na­gu koo­li­de­ga. „Vä­ga ra­hul“ vas­ta­ja­te arv on küll lan­ge­nud, kuid see-eest oli 2019. aas­ta uu­rin­gus vaid üks vas­ta­ja, kes oli „täies­ti ra­hu­lo­le­ma­tu“. Va­ra­se­ma­tel kor­da­del on täies­ti ra­hul­o­le­ma­tuid ol­nud roh­kem.

Ta­ga­si­si­de kom­men­taa­ri­des on ne­ga­tiiv­se­na mär­gi­tud las­teaia per­so­na­li kaad­ri­voo­la­vus, vä­he­ne hu­vi­rin­gi­de hulk, po­si­tiiv­se­na, et enam po­le jär­je­kor­di, õp­pe­ruu­mid on mu­ga­vad ja lap­se­kesk­sed.

Raa­ma­tu­ko­gud on esi­ko­hal ka see­kord, ra­hu­lo­lu on veel­gi pi­sut kas­va­nud. Enim oli vas­ta­jaid, kes ei puu­tu raa­ma­tu­ko­gu­de­ga kok­ku, kuid hin­nan­gu­test oli kõi­ge po­pu­laar­sem „vä­ga ra­hul“. Kom­men­taa­ri­des olid kor­du­vad vas­tu­sed ruu­mi­kit­si­kus, amor­ti­see­ru­nud ruu­mid ja vä­he­sed lah­tio­le­ku ajad, kuid sa­mas ka kii­du­sõ­nad raa­ma­tu­ko­gu­de abi­val­mis ja leid­li­ke­le töö­ta­ja­te­le, maa­piir­kon­na koh­ta hea­le raa­ma­tu­va­li­ku­le ning Kuu­sa­lu raa­ma­tu­ko­gu laien­du­se­le.

Spor­ti­mis­või­ma­lu­sed on ede­ta­be­lis kõr­gel kol­man­dal ko­hal. Enim vas­ta­jaid oli „pi­gem ra­hul“, möö­du­nud aas­ta­tel oli kõi­ge po­pu­laar­sem vas­tus „vä­ga ra­hul“, kuid ül­di­ne ra­hu­lo­lu on pi­sut kas­va­nud. Kom­men­taa­ri­des ei ol­da ra­hul, et mit­me­külg­sed spor­ti­mis­või­ma­lu­sed on ai­nult Kuu­sa­lus ja Kol­gas, ni­me­ta­tud on Kuu­sa­lu spor­di­kes­ku­se ruu­mi­puu­dus (eri­ti jõu­saa­lis), kerg­liik­lus­tee­de puu­du­mi­ne. Kõi­ge po­pu­laar­se­mad po­si­tiiv­sed vas­tu­sed olid uju­la ja spor­di­kes­ku­se ole­ma­so­lu, vä­li­jõu­saa­lid Kuu­sa­lus.

Ka va­ba aja veet­mi­se või­ma­lus­te po­pu­laar­seim vas­tus on „pi­gem ra­hul“, na­gu oli ka eel­mis­te uu­rin­gu­te tu­le­mus.

Puu­dust tun­tak­se kerg­liik­lus­tee­dest, suu­re­mast va­li­kust, val­la ühi­sest kul­tuu­ri­ka­lend­rist ja ka uu­test kul­tuu­riü­ri­tus­test, roh­kem oo­da­tak­se ki­no ja häid teat­rie­ten­du­si. Hea­de näi­de­te­na too­di väl­ja usi­nad va­baü­hen­du­sed, rah­va- ja selt­si­ma­jad, hu­vi­rin­gid ning ran­nad ja mat­ka­või­ma­lu­sed.

Ra­hu­lo­lu noor­soo­töö­ga on võr­rel­des 2017. aas­ta­ga vei­di lan­ge­nud. Kõi­ge po­pu­laar­sem vas­tus on taas „ei puu­tu kok­ku“, tei­sel ko­hal „pi­gem ra­hul“. Lan­ge­nud on pi­gem või täies­ti ra­hu­lo­le­ma­tu­te hulk ning roh­kem on neid, kes on vä­ga ra­hul. Kom­men­taa­ri­des öel­di, et noor­soo­töö ei jõua kü­la­des­se ning noor­tel po­le pii­sa­valt eri­ne­vaid või­ma­lu­si va­ba aja veet­mi­seks. Po­si­tiiv­se­na ni­me­ta­ti laag­reid ja ma­le­vaid.

Ars­tia­bi­ga ol­lak­se Kuu­sa­lu val­las pi­gem ra­hul, sel­le vas­tu­se­va­rian­di va­li­nu­te prot­sent on võr­rel­des eel­mi­se uu­rin­gu­ga lan­ge­nud. Lan­ge­nud on ka vä­ga ra­hul ole­va­te ja täies­ti ra­hu­lo­le­ma­tu­te vas­ta­ja­te hulk. Kom­men­taa­ri­des tuuak­se väl­ja pe­rears­ti­de aja­nap­pust, pik­ki oo­te­jär­je­kor­di ning puu­du­si tee­nu­se kva­li­tee­dis – ei saa­da ala­ti soo­vi­tud abi. Po­si­tiiv­ne kor­duv näi­de oli abi­val­mis pe­reõed.

Sot­siaal­hoo­le­kan­de­ga on uu­rin­gus osa­le­ja­tel kõi­ge vä­hem kok­ku­puu­teid ehk hin­nan­gu and­ja­te ede­ta­be­lis on an­tud tee­nus vii­ma­sel ko­hal. Sa­mas an­tud hin­nan­gu­te põh­jal on just sotsiaal­hoo­le­kan­ne tei­nud lä­bi kõi­ge suu­re­ma tõu­su võr­rel­des 2017. aas­ta­ga. Kas­va­nud on vä­ga ra­hul ole­va­te isi­ku­te arv, lan­ge­nud ra­hu­lo­le­ma­tu­te arv, kõi­ge po­pu­laar­sem hin­nang on „pi­gem ra­hul“. Ra­hu­l­ole­ma­tust põh­jus­ta­vad ea­ka­te ko­du ka­si­nad tin­gi­mu­sed, Al­li­ka kü­la sot­siaal­pin­da­de kehv olu­kord, vald­kon­na vä­he­ne ra­has­ta­tus. Po­si­tiiv­sed näi­ted olid, et kui va­ja, on abi ka saa­dud.

Ka po­lit­sei te­ge­vu­se hin­da­mi­sel oli enim neid, kes ei puu­tu tee­nu­se­ga kok­ku. Hin­nan­gu­test on sar­na­selt eel­mis­te­le kor­da­de­le po­pu­laar­seim vas­tus „pi­gem ra­hul“. Kas­va­nud on vä­ga ra­hul ole­va­te hulk ning lan­ge­nud ra­hu­lo­le­ma­tu­te hulk. Vas­ta­ja­te­le val­mis­ta­vad enim mu­ret kii­ru­se üle­ta­mi­ne asu­la­tes, var­gu­sed ning roh­kem oo­da­tak­se pat­rul­le eel­kõi­ge nä­da­la­va­he­tu­sel ja kü­la­des­se. Hea­de näi­de­te­na ni­me­ta­ti va­ba­taht­li­ke tööd ja en­ne­tus­tööd.

Ra­hu­lo­lu prü­gi­tee­nu­se­ga on ede­ta­be­lis 8. ko­hal, kuid tei­nud võr­rel­des 2017. aas­ta­ga kõi­ge suu­re­ma lan­gu­se. Siis­ki on kõi­ge roh­kem vas­ta­jaid pi­gem ra­hul, kuid olu­li­selt on kas­va­nud pi­gem ra­hu­lo­le­ma­tu­te hulk.

Näi­ted – prü­gi­veo graa­fi­kust ei pee­ta kin­ni, prü­gi­kast jäe­tak­se sa­ge­li tüh­jen­da­ma­ta, pa­ken­di­kon­tei­ne­rid aja­vad pi­de­valt üle ning su­vi­ti on uju­mis­ran­da­des prü­gip­rob­leem. Po­si­tiiv­se­te näi­de­te­na too­di siis­ki ka tee­nu­se kva­li­tee­di pa­ra­ne­mist ning prob­lee­mi­de vä­he­ne­mist, sa­mu­ti jäät­me­jaa­ma ole­ma­so­lu.

Tee­de olu­kord on Kuu­sa­lu val­las kõi­ge ak­tuaal­sem tee­ma, mis on esi­ko­hal vas­ta­ja­te ar­vu ede­ta­be­lis – neid, kel­lel po­le tee­de olu­kor­ra­ga kok­ku­puu­teid, on kõi­ki­dest hin­na­tud tee­nus­test kõi­ge vä­hem. Tee­de olu­kord on tra­dit­sioo­ni­li­selt vii­ma­sel ko­hal aga tee­nu­se kva­li­tee­di ede­ta­be­lis, kui­gi ra­hu­lo­lu on võr­rel­des 2017. aas­ta­ga pi­sut tõus­nud. Enim vas­ta­jaid on pi­gem ra­hul, kuid sa­mas on kas­va­nud ka täies­ti ra­hu­lo­le­ma­tu­te hulk. Puu­du­si nä­hak­se ta­li­hool­des, tee­de höö­vel­da­mi­ses ning tee­de ül­di­ses sei­su­kor­ras eel­kõi­ge kü­la­des, väl­ja too­di ka see, et tee­re­mon­ti ja kõ­va­kat­te pa­ne­kut tu­leb vä­ga kaua oo­da­ta. Mi­tu kor­da mai­ni­ti po­si­tiiv­se­na järk-jär­gu­list pa­ra­ne­mist tee­de kva­li­tee­dis, lu­me­lük­ka­mist ning hä­da­pä­ra­se tee­hool­du­se ope­ra­tiiv­set teos­ta­mist.

Hea­kord ja hal­jas­tus lä­he­vad val­lae­la­ni­ke­le kor­da nii pal­ju, et tee­nu­se­ga kok­ku­puu­te ede­ta­be­lis sai see kõr­ge kol­man­da ko­ha. Enim vas­ta­jaid lei­dis, et on hea­kor­ra ja hal­jas­tu­se kva­li­tee­di­ga pi­gem ra­hul. Kas­va­nud on vä­ga ra­hul oli­ja­te hulk ning lan­ge­nud ra­hu­lo­le­ma­tu­te hulk. Näi­ted ta­ga­si­si­dest – teeäär­te niit­mi­ne po­le pii­sa­valt kor­ra­lik, vä­he lil­li ja lä­bi­mõel­dult is­tu­ta­tud põõ­said, sa­mas on ava­li­kud alad puh­tad ja kor­ras, Kuu­sa­lu Hoo­le­la „usi­nad“ on te­gu­sad ja pi­de­valt näh­ta­val.

Tä­na­va­val­gus­tu­se kesk­mi­ne hin­ne on 2,77 ning ede­ta­be­lis toob see 11. ko­ha. Enim vas­ta­jaid on tä­na­va­val­gus­tu­se­ga „pi­gem ra­hul“. Võr­rel­des 2017. aas­ta­ga on roh­kem neid, kes on ra­hul ning vä­hem ra­hu­lo­le­ma­tuid. Ra­hul ei ol­da sel­le­ga, et veel on val­gus­ta­ma­ta koh­ti ka ale­vi­kes ning kü­la­des. Ne­ga­tiiv­se­na ni­me­ta­ti liig­set val­gus­reos­tust, lii­ga ere­daid ja va­les­ti suu­na­tud val­gus­teid. Kor­du­valt kii­de­ti, et val­gus­tust on pii­sa­valt.

Ra­hu­lo­lu ühis­kond­li­ku trans­por­di­ga on lan­ge­nud, tee­nus on ül­di­ses ede­ta­be­lis 20 tee­nu­se hul­gas 18. ko­hal. Kas­va­nud on äär­mus­te ehk vä­ga ra­hul ole­va­te ja täies­ti ra­hu­lo­le­ma­tu­te hulk, vä­hem on neid, kes on pi­gem ra­hul või ra­hu­lo­le­ma­tud. Kõi­ge po­pu­laar­sem hin­nang on taas „pi­gem ra­hul“. Mee­le­här­mi põh­jus­tab At­ko tee­nus – bus­sid on lii­ga täis, graa­fi­kud võiks ol­la ti­he­da­mad ning pal­ju­des­se maa­piir­kon­da­des­se buss ei jõua. Mi­tu vas­ta­jat pol­nud ra­hul ka val­la pa­ku­ta­va koo­li­bus­si­tee­nu­se­ga. Po­si­tiiv­se­te näi­de­te­na too­di pii­sa­valt ti­he­dat bus­si­liik­lust Lok­sa-Kuu­sa­lu-Tal­lin­na suu­nal, ta­su­ta bus­si­sõi­tu ning val­la­bus­se, mis käi­vad küll har­va, kuid hä­da­va­ja­li­kud käi­gud saa­vad teh­tud.

Ra­hu­lo­lu val­la ruu­mi­li­se pla­nee­ri­mi­se­ga po­le va­rem uu­ri­tud. Ruu­mi­li­ne pla­nee­ri­mi­ne sai uu­rin­gus­se li­sa­tud, ku­na nõuab vas­ta­valt aren­gu­ka­va­le aren­gu mõõt­mi­seks ra­hu­lo­lu-uu­rin­gut. Ena­mik vas­ta­jaid ei puu­tu ruu­mi­li­se pla­nee­ri­mi­se­ga kok­ku, kuid ol­lak­se pi­gem ra­hul. Ta­ga­si­si­de­na too­di väl­ja kaa­saeg­se üldp­la­nee­rin­gu puu­du­mist ning sel­le koos­ta­mi­se ve­ni­mist, uu­te ela­mua­la­de ja äri­pin­da­de puu­du­mist ning ka­su­ta­ma­ta või­ma­lu­si.

Ka kesk­kon­na­hoiu ja pä­rand­kul­tuu­ri säi­li­ta­mi­se koh­ta po­le ra­hu­lo­lu-uu­rin­gus va­ra­se­ma­tel kor­da­del kü­si­tud. Enim vas­ta­jaid olid taas „pi­gem ra­hul“. Kõige rohkem val­mis­ta­vad mu­ret la­ge­raied ning va­nad aja­loo­li­sed hoo­ned, mis on hal­vas sei­su­kor­ras. Po­si­tiiv­se­te näi­de­te­na too­di La­he­maa pä­rand­kul­tuu­ri säi­li­ta­mi­ne, lau­lu- ja tant­su­kol­lek­tii­vi­de suur hulk.

Kü­lae­lu areng on ede­ta­be­lis 13. ko­hal ning võr­rel­des 2017. aas­ta­ga pi­sut tõus­nud. Kõi­ge po­pu­laar­sem hin­nang on „pi­gem ra­hul“, lan­ge­nud on ra­hul­o­le­ma­tu­te hulk ning pi­sut tõus­nud vä­ga ra­hul ole­va­te vas­ta­ja­te hulk.

Puu­du­sed – aren­gut po­le, puu­dub kü­la­va­nem, tee­de olu­kord on kehv, kü­las po­le hu­vi­te­ge­vust ega va­ja­lik­ke tee­nu­seid. Kii­ta said ak­tiiv­sed kü­la­va­ne­mad, kü­la­selt­sid, kü­la­ra­ha­de ja­ga­mi­se süs­teem.

Ra­hu­lo­lu val­laa­met­ni­kelt in­fo saa­mi­se­ga uu­ri­si­me tä­na­vu sa­mu­ti esi­mest kor­da. Kõi­ge po­pu­laar­sem hin­nang oli „pi­gem ra­hul“. Ne­ga­tiiv­se­na too­di väl­ja, et vas­tus­te saa­mi­ne ve­nib, lä­heb üle täh­ta­ja, saa­dud vas­tus po­le sa­ge­li pii­sav. Oli ka kom­men­taa­re, et saa­dak­se vas­tu­seid oma kü­si­mus­te­le ning amet­ni­kud on abi­val­mis.

Val­laa­met­ni­ke töö­ga ra­hu­l­olu on võr­rel­des 2017. aas­ta­ga vei­di lan­ge­nud, kõi­ge po­pu­laar­sem hin­nang on en­di­selt „pi­gem ra­hul“, sa­mas on kas­va­nud ra­hu­lo­le­ma­tu­te hulk ja vä­hem on neid, kes on vä­ga ra­hul.

Kor­du­vad näi­ted – vas­ta­mis­täh­tae­ga­de üle­ta­mi­ne, kee­ru­li­se­ma­te­le kü­si­mus­te­le ei saa konk­reet­seid vas­tu­seid, la­hen­dus­te leid­mi­se­ga ei te­ge­le­ta pii­sa­valt. Sa­mas kii­de­tak­se amet­ni­ke pä­de­vust, ko­ha­li­ke olu­de tund­mist ja abi­val­mi­dust.

Rah­va­ma­ja­de/kü­la­ma­ja­de/selt­si­ma­ja­de te­ge­vu­se po­pu­laar­seim hin­nang oli „pi­gem ra­hul“. Kom­men­taa­ri­des too­di väl­ja, et kul­tuu­riü­ri­tu­si toi­mub ai­nult suu­re­ma­tes asu­la­tes ning üri­tu­si po­le pii­sa­valt iga­le mait­se­le. Kii­de­tak­se ki­no- ja teat­rie­ten­du­si, pi­du­sid, hu­vi­rin­ge ja va­baü­hen­du­si, kes selt­sie­lu kor­ral­da­vad.

Elu Kuu­sa­lu val­las on üle­kaa­lu­kalt sa­ma hin­nan­gu­ga, na­gu möö­du­nud kor­da­del – suu­rem osa vas­ta­ja­test leiab, et elu on võr­rel­des möö­du­nud aas­ta­ga jää­nud sa­maks. Juur­de on tul­nud neid, kes leia­vad, et elu on läi­nud hal­ve­maks ning vä­hem on vas­ta­jaid, kel­le ar­va­tes on elu pa­ra­ne­nud.

Pea­mi­seid in­foal­li­kaid sai kü­sit­lu­ses va­li­da mi­tu. Üle­kaa­lu­kalt esi­ko­hal on en­di­selt Ida-Har­ju nä­da­la­leht Sõ­nu­mi­too­ja, mis on siis­ki po­pu­laar­sust 1,6 prot­sen­di ja­gu kao­ta­nud. Kõi­ge suu­re­ma tõu­su on tei­nud sot­siaal­mee­dia, mis on tõus­nud in­foal­li­ka­tes tei­se­le ko­ha­le, kas­va­nud on ka ko­du­le­helt in­fo han­ki­mi­ne, lan­ge­nud on in­fo han­ki­mi­ne teis­telt isi­ku­telt.

Uu­rin­gu tu­le­mus­te põh­jal saab val­la­va­lit­sus pöö­ra­ta tä­he­le­pa­nu nei­le prob­lee­mi­de­le, mil­le­le vas­ta­jad kii­ret la­hen­da­mist oo­ta­vad, tu­le­mu­si saab ka­su­ta­da oma­va­lit­su­se aren­guks va­ja­li­ke muu­tus­te el­lu­vii­mi­sel. Val­la­va­lit­sus tä­nab kõi­ki vas­ta­jaid ning loo­dab veel­gi ak­tiiv­se­mat osa­võt­tu järg­mis­tel kü­sit­lus­tel, mis on ka val­la­juh­ti­de, amet­ni­ke ja al­la­su­tu­se juh­ti­de jaoks mõõdupuu töö tu­le­mus­te hin­da­mi­sel ning plaa­ni­de sead­mi­sel. Järg­mi­ne ra­hu­lo­lu-uu­ring on plaa­nis te­ha 2022. aas­ta sü­gi­sel koos ko­ha­li­ke va­li­mis­te­ga.