Kuusalu valla kultuuri- ja spordijuhid arutasid ringide rahastamist

1022

Kultuurivaldkonna ringijuhid on seda meelt, et ka edaspidi võiks vald tasuda laulu- ja tantsupeol käivate kollektiivide juhendajate töötasu.

Kuna volikogu vabaaja komisjon esitas Kuusalu vallavalitsusele eelnõu kultuuri- ja spordiringide rahastamise uue korra kohta, viis Kuusalu vallavalitsus eelmisel nädalal läbi eraldi arutelud spordiklubide ja kultuuri-MTÜde esindajatega.

Harrastustegevuse toetamise uut korda tutvustati esmalt kevadel Pärispeal, kus lepiti kokku, et teemat arutatakse mõlema valdkonna inimestega eraldi. Möödunud teisipäeva õhtuks oli vallamajja kutsutud spordirahvas, kolmapäeval kohtuti kul-tuuriinimestega.

Vabaajakomisjon on pakkunud idee viia sisse pearahasüsteem ning hakata valla rahaga toetama õpilaste ja noorte spordi- ning kultuuriringides osalemist. Täiskasvanud maksaksid oma treeneritele ja ringijuhendajatele ise.

Ettepanekut kritiseerisid Pärispea kokkusaamisel nii valla spordi- kui ka kultuuritegijad. Möödunud nädalal toimunud aruteludel kaaluti pearahasüsteemi plusse ja miinuseid. Mõlemas ümarlauas jäi kõlama seisukoht, et kiiresti muudatusi teha pole õige. Paljud olid seda meelt, et senine rahastamissüsteem võiks jätkuda.

Vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et eelnõule palutakse hinnangut ka hariduskomisjonilt.

Vabaajakomisjoni esimees Urmas Paomees kommenteeris, et teemaga tegeletakse edasi: „Kas ja millisel kujul uus kord vastu võetakse ning kas selle järgi hakataks ringe rahastama juba järgmisel aastal, ei tea. Vabaajakomisjon on teinud omad ettepanekud, me ei suru  seisukoh­ti teistele peale, eelnõud on võimalik täiendada ja muuta. Arusaadav, et uue asjaga on raske leppida. Selge on, et sellist korda, millega oleks 100 protsenti asjassepuutuvatest inimestest rahul, ei ole võimalik teha, aga püüdleme sellele võimalikult lähedale.“

Ta lisas: „Vallavanema tehtud ülevaate järgi toetatakse  valla­eel­­arvest umbes 500 täiskasvanu huvialategevust. Ent Kuusalu vallas on elanikke ligi 7000. Meie huvi on, et sellest saaks osa võimalikult lai ring vallaelanikke.“
    
Vald toetab noortesporti
Vabaajakomisjoni üks põhjendusi uue korra vajalikkusest on asjaolu, et sportlasi ja taidlejaid on seni käsitletud erinevalt, spordi treeningrühmades toetatakse noori, täiskasvanud toetust ei saa. Taidlusringidele eraldatakse toetust olenemata sellest, kas seal tegutsevad noored või täiskasvanud.
Kehtestatud on valdkond – pärimuskultuuri viljelejad – keda rahastatakse, teised harrastusringid seda toetust ei saa.

Teisipäeval kogunes vallamajja kümmekond inimest spordiklubidest ning vallavanem, abivallavanem ja vallasekretär.

Abivallavanem Milli Kikkas ütles, et spordiklubide esindajad leidsid, niiöelda laiatarbe­sporti on lap­sed saa­nud teha kooliringides, klubide kaudu toetatakse saavutussporti ning sedasi tuleks ka jätkata, noorte tipp­sporti on õige ja vajalik toetada. Vald toetab Kuusalu Spordiklubi, mis tegeleb kergejõustikuga, ning tennise-, karate- ja jalgrattaklubi. Toetust taotleb uue tulijana Kolgaküla Suusa- klubi. Räägitakse ka ujumisklubi loomisest.  

Koosolekul vabaajakomisjoni esindanud Kuusalu Spordikeskuse juhataja Kadri Idavain: „Komisjonile on ette heidetud, et miks tegime eelnõu kõigepealt valmis ja alles siis panime arutusele laiale ringile. Läks nii, et arutasime esmalt omavahel. Otsisime tasakaalu spordi ja kultuuri rahastamise vahel. Neist asjadest on vaja rääkida veel edaspidi.“

Eelistatud koorilaul, rahvatants ja puhkpill
Kultuurirahva ümarlauas oli osalenuid paarkümmend. Vallavalitsus esindus oli sama, vaba­ajakomisjonist olid Urmas Paomees, Ulvi Meier ja Triin Jõeleht.

Kõik ringijuhid ning MTÜde esindajad olid sama meelt, et toetada tuleks neid ringijuhte ja kollektiive, kes osalevad laulu- ja tantsupeol, seega rahvatantsurühmi, laulukoore ja puhkpilliorkestrit. Kõik teised taidlusringid, ka flamencotantsijad ja käsitööring, saavad tasuta kasutada vallale kuuluvaid ruume.

Vallavanem Urmas Kirtsi sõnas tantsu- ja laulupidudel osalemise traditsiooni kohta: „Ei maksa lõhkuda seda, mida nõukogude kord 50 aastaga ei suutnud.“

Kolgaküla Seltsi tegevjuht Kaisa Linno ütles Sõnumitoojale, et ehkki Kolgaküla rahvamajas ei ole oma laulukoori ega rahvatantsurühma, on ta samuti sel seisukohal, et toetada tuleks laulu-ja tantsupidude traditsiooni jätkavaid kollektiive: „Otsest seadust pole, aga on omamoodi hea tava, et omavalitsused toetavad rohkem rahvakultuuri. Käin rahvamajade juhatajate kursustel, kus on osalejaid üle Eesti. Kuna arutelu oli tulekul, uurisin, kuidas on mujal. Vaid Kose vallas ei rahastata rahvatantsu- ja koorijuhte otse, kuid valla rahaga toetatakse MTÜsid, kes maksavad neile töötasu.“       
  
16 eurot lapse kohta rohkem
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi tutvustas aruteludel enda koostatud ülevaadet, kuidas jaotuvad ringide tegevuseks eraldatavad summad.

Käesoleva aasta vallaeelarvest läheb noorte spordiklubidele, koolide huvitegevusele, kunstiharidusele ja noortekeskustele kokku 281 024 eurot. 7-19aastasi noori on vallas kokku 807, keskmiselt kulub seega aastas iga noore kohta 348 eurot.

Täiskasvanute huvitegevuseks on eelarves 12 993 eurot, ringe on rahvamajades 28, neist 16 valla finantseerimisel, osalejaid kokku 467. Ühe inimese peale kulub 28 eurot.

Vallavanema arvutuste järgi saaks valla iga noore huvitegevuseks juurde 16 eurot, kui täiskasvanute jaoks suunatud raha jagada noorte arvuga.


Väljavõte vabaaja komisjoni eelnõu seletuskirjast

Eelnõu pakub välja toetusesüsteemi, mis põhineb harrastustegevuses osaleva 7-19aastase õppiva noore kohta kollektiivile pearaha maksmisel, kusjuures ühel noorel on õigus saada pearaha kuni kahes ringis käimise eest. Lisatingimus on üldjuhul omaosaluse (vähekindlustatud noored vabastatakse sellest) maksmine. Selline pearahasüsteem peaks motiveerima tegutsevaid kollektiive kaasama oma ridadesse rohkem noori, mis on kindlaks aluseks ka nende tegevuse järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse tagamisele.

Eelmine artikkelRaasikul löödi naist
Järgmine artikkelKui korras on meie lasteaedade mänguväljakud?