Kuusalu valla külade kohvikutepäeva auhinna võitis JOAVESKI KOHVIK

6546
KRISTA ALLIK, RETA JÄNES ja ANNIKA BLUM Mustametsa külast kasutasid kohvikuletina vankrit.

Rahvas kiitis, et külade kohvikutepäeva ühendamine lauritsapäeva pidustustega on hea mõte.

Laupäeval, 9. augustil olid lauritsapäeva avamise ja kontserdi ajal ligi neljaks tunniks avatud Kuusalu valla külade kohvikud, esindatud oli 12 küla, lisaks Kuusalu teatritrupi kohvik ning kohalike poiste suhkruvatimüük. Traditsiooniliselt korraldas kohvikutepäeva MTÜ Kiiu Arendus.

Nagu ka eelmisel aastal, said külastajad kohvikuid hinnata. Kiiu Arenduse juhatuse esimees Herko Sunts müüs ümmargusi kleepse, mis seati tabelisse meeldivama kohviku nime juurde. Kogutud raha läheb kohvikutepäeva korralduskulude katteks, nagu ka igalt kohvikult kogutud kümnis ehk teisisõnu Kiiu Arenduse käibemaks, 10 protsenti kohviku tulust.

Joaveski kohvimeister oli külavanem RENE MEIMER.
Joaveski kohvimeister oli külavanem RENE MEIMER.

Kõige rohkem tunnustust sai Joaveski küla kohvik. Seda pidasid külavanem Rene Meimer koos Helina Tali ja Lii Eeriksooga. Külavanem arvas, et küllap hinnati kõrgelt nende pakutud väga head kohvi. Kaasas oli kohvimasin, kõik said valida, kui kanget kohvi soovisid. Tipp-tasemel kohv valmis otse Kolumbiast toodud kvaliteetsetest kohviubadest.

Rene Meimer tõdes, et palju küsiti vett: „Joaveskil on allikas, ei tulnud selle peale, et oleks võinud tuua allikavett kaasa, oleks hästi läinud müügiks.“

Parim kohvik sai Kiiu Arenduselt auhinnaks vanadest autorehvidest valmistatud punase valgete täppidega kohvitassi, mida saab kasutada suure lillepotina. See pandi Joaveski uue rahvamaja juurde. Lillepoti valmistasid Kiiu Arenduse liikmed Urmas Kirtsi ja Lembit Nikker.

Igal kohvikul oli oma nägu

Sigula kohvik oli kujundatud Ukraina-päraselt, et näidata solidaarsust sealse rahvaga. Kohvikus toimetasid Kaja, Koidu ja Rein Riiberg,, Ivika Kirss, Lea Teedla, Elbe Lumiste. Küpsetisi andsid müügiks ka Hiljo Piiskoppel ja Mare Verner. Lastele oli eraldi mängunurk. Sööjate jaoks koguti toolid-lauad küla pealt kokku.

Kodasoo ja Kaberla ühises kohvikus olid leti taga Aili Gudim, Margareth Pikker, Reet Romet, Heli Pärnasalu. Nemad olid mitmed söögid seadnud plasttopsidesse. „Tervise topsis“ pakuti porgandi-kurgi viile, „Võileiva topsis“ olid leib ja kõik muu, mis muidu selle peale käib. Kaubaks läks ka Kaberla oma viinamari.

Mäepea küla kohvikus pakkusid Merike Lepmaa ja Ülle Närep suurest purgist tasuta hapukurke ning müüsid tuunikala pirukat ja pitsasid. Kõige kiiremini osteti neilt ära vahvlituutud kohupiimakreemi ja mustikatega. Omaette vaatamisväärsus oli Mäepea kohviku mööbel – leti ja ka lauad-toolid valmistas Hinnomiku talu peremees Jaak Lepmaa vanadest euroalustest ekstra selleks päevaks.

Kohvikus „Mustametsa 1866“ oli letiks seatud hobusevanker. Annika Blum selgitas, et kogu väljapanek oli tehtud otsekui suvise heinateo lõunase söömaajana. Koos temaga tegutsesid vastne külavanem Krista Allik, Reta Jänes ning Tatjana Mihaljova. Aastal 1866 on esmakordselt nimetatud kirjalikult Mustametsa küla, kahe aasta pärast tuleb suur juubel, jutustasid nad. Hobuvankriga viidati ka sellele, et Mustametsa külas on 9 raskeveohobust ning üks neist on haruldane musta värvi, selline sündis Eestis ligi 30aastase vaheaja järel.

Kohvikus, millel oli plakat „Uuri küla – Kuusalu pärl“ küpsetas Maria Prääts Kahala järvest püütud linaski, karulauguvõi ja vutimuna täidisega pirukaid. Teda aitasid Külli Roht ja Anneli Tõnspoeg. Külavanem Emil Rutiku näitas kaunistuseks välja pandud tšillitaime, mis oli selle päeva puhuks nimetatud „Lauritsa silmaks“ – tänu pisikestele lillakatele arenema hakkavatele viljadele.
Kuusalu küla kohvikuga olid kohal Vungid: Viivi, Anu, Siim ja Raili. Nende kuulsat õunamahla veeel polnud, kuid tunnustati ka tikri- ja mustsõstramahla.

Kolgaküla kohvikus müüsid Uku Aasrand ja Mattias Kaljumäe loteriipileteid, mille peaauhind oli rahvamaja rent 24 tunniks. Kolgaküla kohvik oli seatud mahukasse telki ja nagu ka mitmes teises kohvikus, olid sööjate jaoks pandud lauad ja toolid. Eesti Barbeque Seltsi juhatuse liige, grillimeister Rene Kiis grillis vorstikesi, teda aitasid Kaisa ja Peep Linno koos tütardega.

Pilku püüdis Kiiu Arenduse selvekohvik Võiku, mille perenaine oli Monika Soosaar. Seal sai igaüks endale kokku panna sobiva võileiva ning võtta ka magusat. Kiideti kohviku mugavat istumisnurka ning kauneid kujunduselemente.

Hirvli kohvikus jagasid Kristiina-Raivi Vilepaju ja Margit-Karmen Reinvelt eelmisel päeval kilekotti hapnema pandud kurke ning mitmesuguseid küpsetisi. Neid aitas Eliise-Mariin Allik. Pingid-lauad ja katusealuse tõi kohale külavanem Andres Turgan.
Mustika kohvik esindas Kuusalu alevikku. Seal toimetasid Kristi Haabsaar, kes tegi kujunduse, Marii Prii ja Kuusalu Söögitoa kokk Anceelika Leesalu. Nemadki olid rahul, et ostjaid jagus ja äri läks hästi.

Teatrikohvikus loositi 6eurose ja suurema ostu teinute vahel välja 5 vabapääset kahele Kuusalurahva Teatri etendustele Kolgakülas või Kuusalus. Kauplesid näitlejad, uues lavastuses nunnasid mängivad Terje Multer ja Elvi Reinvald ning lavastaja Tõnu Tamm.

Vahvad olid noored suhkruvatimüüjad Patrick Djakov ja Arthur Ruse. Aparaat kuulub Patricku emale, seni oli sellega suhkruvatti valmistatud oma pere sünnipäevadel. Patrick käis kohvikutepäeval ringi pingviinikostüümis, tegi suhkruvatile reklaami ja ütles, et päris hästi läks müügiks.

Kohal oli ka eelmise aasta kohvikutepäeva parimaks tunnistatud Valgejõe kohvik ja nagu mullu, oli sealne kõige kuumem kaup kilutort, mis sai kiiresti otsa. Õime Järvila ja Leili Valk rääkisid, et aasta tagasi alles katsetasid, seekord valmistasid kohvikutepäevaks rohkem sööke kaasa. Nad kiitsid, et algusaeg kell 13 sobis kohvikutepäevaks paremini, jõudis veel hommikul küpsetada. Aitasid Katrin ja Kadi Talpsepp.

Leili Valk lisas, et nüüd jõudis tema arvates külade kohvikutepäev õigesse kohta, oli õige idee ühendada see lauritsapäeva pidustustega, toob küladest rahvast osalema: „Piinlik tunnistada, aga ma ei ole lauritsapäeva üritustel enam kaua aega käinud. Viimati oli siis, kui olin kuueaastane. Mäletan, et tulime Valgejõelt hobusega, kiriku juures tiigi ääres sai võileiba söödud.“

Eelmine artikkelKohalike eestvõttel on Soodla veehoidla ääres nüüd prügikonteinerid
Järgmine artikkelKorraldatud prügiveo infokoosolekutel Kuusalus ja Kolgakülas käis paarkümmend inimest