Kohalike eestvõttel on Soodla veehoidla ääres nüüd prügikonteinerid

4076

„Igal aastal oleme veehoidla juures korraldanud koristustalguid, kuid see on olnud pigem tuuleveskitega võitlemine,“ ütles Vikipalu elanik, MTÜ Soodlast Kõrveni liige TAAVI TAMKIVI.

Juulikuus pandi Piibe maantee äärsete külade elanikke ühendav MTÜ Soodlast Kõrveni initsiatiivil Soodla veehoidla lõunakaldale ehk Anija valla poolsesse külge kaks suurt prügikonteinerit.

„Veehoidla ääres käiakse suvel väga palju, tulevad nii kalamehed kui niisama suvitajad ning jätavad endast maha väga palju sodi. Seal on olnud küll paar väikest prügikasti, kuid nende juurde pandud prügikotid tirivad metsloomad katki ja tassivad prügi ikkagi laiali,“ rääkis Taavi Tamkivi.

Igal kevadel-suvel on nii veehoidla omanik, AS Tallinna Vesi, kui kohalikud elanikud korraldanud selle ümbruses koristustalguid, kuid kasu on olnud lühikeseks ajaks: „Soodla veehoidla ümbrus on lemmikpuhkepaik inimestele, kellest suurem osa tuleb Tallinnast ja Maardust, ning pole mõtet panna ette kätt või okastraati, seda on proovitud, ikka murtakse läbi. Pigem tuleb vaadata, kuidas teha see suvituspiirkond võimalikult puhtaks ja turvaliseks. Seetõttu panime oma vahva kogukonnaga pead tööle.“

Räägiti Anija vallavalitsuse, Tallinna Vee kohaliku koordinaatori Aare Niibergi ning maaomaniku ehk RMK Harju metsaülema Andrus Kevvaiga ning lepiti kokku, et esialgu tellitakse kaks suurt prügikonteinerit.

„Lisaks neile aitas meie enda kogukonnast Veera Rebane prügikohtasid kaardistada ning korraldada koristustalguid ning suur abi oli vallavalitsuse saadetud koristus­ekipaažist eesotsas Valdur Hüvatoga. Ka vallavanem Arvi Karotam toetas meie tegevust,“ kiitis Taavi Tamkivi.

Konteinerid pandi kõige tihedama liiklusega kohta ehk teede äärde, kust sõidetakse veehoidla juurde: esimene on Raudoja kõrtsist vasakule keeravalt teelt kilomeeter edasi ja teine Piibe maanteelt veel mõne kilomeetri pärast vasakul pool.

Konteinereid tühjendab AS Eesti Keskkonnateenused, selle eest tasutakse Anija valla eelarvest. MTÜ pani üles ka sildid teatega, et prügi viidaks konteineritesse. Kohalikud elanikud on enda ülesandeks võtnud prügifirmale teatamise, kui konteinereid on vaja tühjendada. Nii püütakse vältida olukorda, et konteinerid on täis ning prügi pannakse ikka nende kõrvale maha. Esimestel kordadel, kui neisse pandi ka palju ise metsa alt kogutud prahti, tühjendati konteinereid kord nädalas, viimasel korral kahe nädala tagant.

„Tundub, et suvitajad ja kalamehed on hakanud prügikaste omaks võtma – iga kord tekib neisse järjest rohkem ja metsa alla vähem prügi. On muidugi igasuguseid inimesi, kuid üldpilt on juba oluliselt parem,“ rõõmustas Taavi Tamkivi.

Prügikonteinerid jäävad Soodlasse sügiseni, kuni seal käivad kalamehed. Järgmisel aastal plaanib MTÜ konteinereid veel juurde tellida ning kaasata Kuusalu valla, sest veehoidla põhjakallas asub naabervalla territooriumil, kus käib samuti palju suvitajaid. Taavi Tamkivi arvates võiks järgmistel aastatel teha koostööd ka vetelpäästega ning hakata mõtlema võimalusele muuta parkimine ja telkimine veehoidla ümbruses tasuliseks: „See eeldab Tallinna Vee nõusolekut, et veehoidla-äärne muutub avalikuks rannaks. Samas on see juba nüüd mitteametlik avalik rand, kus käiakse igasuguste masinatega, lihtsalt praegu pole seal mingit kontrolli.“

Veehoidlate juures vähe suvitajaid

AS Tallinna Vesi valgalade koordinaator Aare Niiberg kiitis Soodla-kandi inimeste ettevõtlikkust: „Oleme igal aastal korra-kaks teinud seal koristustalguid, RMK on aidanud prügi ära vedada. Au ja kiitus neile noortele inimestele, et võtsid selle asja ette ja sinna pandi prügikonteinereid. Nüüd on veehoidla ümbrus üllatavalt puhas.“

Ta märkis – küll hakkab ka Lasnamäe-rahvas edaspidi aru saama, et prügi ei jäeta metsa alla: „Eks nad tegelikult said juba ka enne aru, kuid prügi polnudki kusagile panna. Selle võis ju kokku koguda, kuid metsloomad vedasid ikka laiali.“

Anija vallas on kokku neli veehoidlat, peale Soodla veel Kaunissaare, Aavoja ja Raudoja veehoidla. Aare Niibergi sõnul on tänavusel suvel, ka juuli-augusti kuumadel nädalatel käinud veehoidlate ääres üllatavalt vähe rahvast, tunduvalt vähem, kui näiteks eelmisel-üle-eelmisel aastal.

„Eks inimesi ikka käib, kuid meeletut tungi ei ole. Olen lausa imestunud – kas rahvas on soojal või hoopis külmal maal, igatahes siin on neid suhteliselt vähe, on väga rahulik. Ka lärmakaid pidusid pole eriti olnud ning risustatakse vähem,“ sõnas ta.

Kohalikud elanikud käivad ujumas peamiselt Aavojal. Raudoja veehoidla äärde autoga ei pääse, kuid kallasrada on seal olemas, kuigi ujuda on lubatud vaid teatud kohas ja omal vastutusel. Veehoidlate ääres on sanitaarkaitseala tutvustav plakat, kus on kirjas, kus ja mida seal võib, mida mitte.

„Olen näinud, et üsna hoolega uuritakse ja loetakse. Eks inimesed lähevad kogu aeg teadlikumaks,“ ütles Aare Niiberg.