Kuusalu valla külavanematelt oodatakse ettepanekuid veevõtukohtade jaoks

1017

Külade veevõtukohtade väljaehitamiseks on plaanis taotleda ELi abiprogrammidest toetusraha.

Loksa ja Kehra päästekomandod selgitasid vallavalitsuse tellimusel välja veevõtukohtade olemasolu ja olukorra Kuusalu valla külades. Lääne-Virumaa piirist kuni Kuusaluni on vallas Loksa komando tööpiirkond ning ülejäänud küladesse-asulatesse sõidavad tulekahju korral esimesena Kehra komando päästjad.

Loksa komando pealik, Kolga-Aabla külavanem Mait Kröönström tutvustas Kuusalu valla külavanemate koosolekul inspekteerimise tulemusi. Kuusalu vallas on 64 küla ja 3 alevikku. 20 külas ei ole üldse veevõtuvõimalust. Suvel saab tuletõrjeautosse vett pumbata 14 külas ning lisatööde korral on see võimalik veel 11nes – seal on looduslikud veekogud. Mingi veesaamisvõimalus on 22 külas, aga enamus neist kohtadest on märgistamata, ligipääsud korda tegemata.

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi rääkis, et veevõtukohti hakati uurima seoses Haavakannu külas olnud põlenguga, kus Kehra komando tuletõrjujad ei leidnud kiiresti lisavett, otsimine raiskas väärtuslikku kustutusaega.

„Olen seda meelt, et enne, kui teha külla kiigeplats,  tuleks korrastada veevõtukoht. See võib tunduda mõttetu, aga täpselt selle hetkeni, kui on tulekahju tõttu tarvis kasutada,” sõnas vallavanem.

Soorinna külavanem, vallavalitsuse liige Madis Praks märkis, tulevaseks talveperioodiks sõlmitavatesse lumelükkamislepingutesse peaks lisama nõude, et lahti hoitakse ka teed veevõtukohtade juurde.

Valla tuletõrje veevõtukohtade väljaehitamiseks ja korrastamiseks on plaanis taotleda toetusraha 2011 jaanuaris avanevast ELi külaelu uuendamise ja arendamise investeeringutoetuste meetmest ja ka LEADER programmist. Et hakata projekte koostama, oodatakse külavanematelt andmeid, missugust veevõtukohta kavandatakse ja kuhu. Kuna kaasaegsed tuletõrjeautod on võimsad, pole hüdrandid nende jaoks sobivad, sealt saab vett nõrga survega. Parem oleks välja ehitada mahutid või kindlustada ligipääs loodusliku veekogu juurde, selgitati koosolekul.

Vallavanem lisas, et küladest on küsitud, kui põlengu korral tõmmatakse veevõtukoht tühjaks, kes siis maksab veekulu: „Vallavalitsus teeb kaalutlusotsuse, kas vee eest küsitakse tasu tulekahju põhjustajalt või leitakse kate vallaeelarvest.”

Eelmine artikkelTehti kahjutuks laskemoon
Järgmine artikkelTeeme Ära talgutel osales Ida-Harjust ligi 800 inimest