PIRET KAMBER Kiiust juhib Aruküla perekeskuse projekti

3107

MTÜ Kiiu Arendus tellimusel kirjutab ta kodualeviku arengukava.

Piret Kamberi nimi kerkis Kuusalu vallas esile siis, kui MTÜ Kiiu Arendus eestvedamisel hakati koostama Kiiu arengukava. 2006. aastal Kiidu uude palkmajja elama asunud Piret Kamber osales tutvustaval koosolekul.

Seal räägiti, et arengukava protsessi juhtimiseks ja kokkukirjutamiseks plaanitakse võtta tööle spetsialist ning selleks korraldatakse konkurss.

„Kui nägin Kiiu Arenduse kuulutust, küsisin kõigepealt Herko Suntsilt, kas olen üldse kiiukas. Kodumaja paiknemise tõttu tekkis kahtlus, millises külas elame. Ta vastas, et jah, ning läksin koosolekule kohale.

Kandideerimine arengukava koostaja kohale tuli aga naljaka juhuse kaudu. Minu perekonnanimi oli avakoos­oleku kokkuvõttes märgitud valesti, hoopis Klamber. Kirjutasin e-kirja ning palusin oma nime ära parandada.

Ühtlasi lisasin, et olen valmis aitama. Sain vastuseks soovituse kandideerida ja osutusin valituks,” jutustab ta.

Praeguseks on töögruppide 20 koosolekut möödas, tulemused läbi arutatud, kokkuvõtted tehtud ning arengukava tekst peaaegu koos, ütleb Piret Kamber. Veel sel nädalal on kavas arengukava avalikustada – sellega saab tutvuda Kuusalu vallamajas ning pannakse üles Kiiu Arenduse kodulehele internetti.

„Oli suurepärane kogemus õppida arengukava kirjutama. Seda saab koostada ainult koos aktiivsete kohalike elanikega. Tänu arengukavale olen saanud mitmete toredate kiiukatega tuttavaks, kõige suuremat tuge on pakkunud Urmas Kirtsi ja Herko Sunts.”

Piret Kamber on pärit Lääne-Virumaalt Kunda lähedalt Ubja külast. Ta on töötanud SAs Innove Euroopa Sotsiaalfondi projektidega, olnud Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses programmi „Õppenõustamissüsteemi arendamine” juht.

Kui perre sündis kolmas laps, väike Mattias, jäi Piret Kamber taas koduseks, ning nüüd, kui poeg saab peagi pooleteise aastaseks ja emapalk lõpeb, on hakanud otsima tööalast rakendust.

„Marika Ratnik MTÜst Perede ja Laste Nõuandekeskus pakkus Aruküla perekeskuse projekti juhi kohta.

Nõustusin, see on töö, mida saab teha koos lapsega. Mattias on igal koosolekul ja üritusel kaasas. Pealegi on Raasiku vald ju siinsamas lähedal. Keskus rajatakse lasteaia vabadesse ruumidesse,” jutustab ta.

Perede ja Laste Nõuandekeskuse projekti „Lastega perede väärtustamine, perekeskne lähenemine ning lastekaitsetöö edendamine” juures on Piret Kamber projektijuhi assistent: „7. mail toimub Viru Konverentsikeskuses seminar „Vanemluse jõustamine”. Tore on, et seal on korraldatud ka lapsehoid, et vanemad saaksid nad vajadusel kaasa võtta. Räägitakse, kuidas toetatakse lapsevanemaid mujal maailmas ja Eestis, ning kuidas leida endas jõudu lastega tegelemiseks, kodutöödeks, paljudeks muudeks kohustusteks, mis lastega peres ette tuleb.”

Paar nädalat tagasi lõppes kümnel pühapäeval läbi viidud enesearengukursus, mida korraldab MTÜ Avitus – Piret Kamber käis seal ennast täiendamas ja ütleb, et oli väga huvitav. Kuigi tuli end pere kõrvalt kokku võtta ja leida aega, on need käigud end ära tasunud.

Huvialasid on Piret Kamberil veelgi. Ta on hakanud osalema Kuusalu noorte naiste käsitööklubis „Koostegemise rõõm” ning käib savi voolimist õppimas Virve Kermi juures Kolga lasteaias savitoas.

Abikaasa Jaanus Kamber on 1. mail Loksa terviseraja koristamistalgute juht. Piret Kamber on sinna end koos lastega kirja pannud ning loodab, et rahvast tuleb ja plaanitud töö saab tehtud. Loksa ujulast lubati, et talgulised saavad pärast tööpäeva minna tasuta ujuma.

Möödunud õppeaastal võõrustas Kamberite pere Slovakkiast Kuusalu keskkooli õppima tulnud vahetusõpilast Daniela Botikovat. Nad suhtlevad omavahel tänini. Tuleval õppeaastal hakkavad Kamberid YFU Eesti MTÜ mõnele vahetusperele tugipereks. Piret Kamber arvab, et edaspidi võtab kindlasti koju veel mõne vahetusõpilase.

„Mulle meeldib aktiivne elu, omandada uusi kogemusi. See poleks võimalik, kui mind ei toetaks sõbralik ja armastav pere ning loomulikult head sõbrad. Olen õnnelik inimene, et mul on nad olemas,” lausus Piret Kamber.

Eelmine artikkelTehti kahjutuks laskemoon
Järgmine artikkelTeeme Ära talgutel osales Ida-Harjust ligi 800 inimest