Voo­sel tä­his­ta­ti 30 aas­ta möö­du­mist Saia au­sam­ba taas­ta­mi­sest

64
Voo­sel Saia au­sam­ba taas­ta­mi­se 30. aas­ta­päe­val osa­le­nud.

„Kaht­le­ma­ta on Saia rin­del 1919. aas­tal toi­mu­nud la­hin­gud üks vä­ga või­mas pea­tükk Ees­ti sõ­jaa­ja­loos,“ üt­les rii­gi­ko­gu lii­ge JAAK JUS­KE.

Tä­na­vu 24. au­gus­til möö­dus 30 aas­tat päe­vast, mil Voo­se kü­las ava­ti Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te esi­me­ne nel­jast Ani­ja val­las taas­ta­tud mä­les­tus­sam­mas­test. Mõ­ned päe­vad va­rem olid Tal­lin­nas­se jõud­nud ve­ne tan­kid ning Ees­ti NSV Ülem­nõu­ko­gu võt­tis Toom­peal vas­tu ise­seis­vus­dek­la­rat­sioo­ni.

„Oli vä­ga se­ga­ne ja ot­sus­tav aeg, meie iseo­le­mi­ne oli noa­te­ral. Ees­tis­se olid tul­nud Ve­ne­maa des­sant­väed ja Mosk­vas oli rii­gi­pöö­re, Tal­lin­nas kaits­ti Toom­pead ja te­le­tor­ni. Kee­gi ei tead­nud, mis juh­tub hom­me ja üle­hom­me, kas keh­tib veel väl­ja­kuu­lu­ta­tud ise­seis­vus või on ka siin Voo­sel ve­ne tan­kid ja ve­ne võim. Sa­mal ajal ot­sus­ta­sid Voo­se nai­sed ja me­hed Ar­no Kuus­man­ni eest­ve­da­mi­sel Saia käe­pi­de­me­te mäel ava­da Va­ba­dus­sõ­jas või­del­nu­te taas­ta­tud mä­les­tus­mär­gi,“ mee­nu­tas Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Jaa­nus Ka­lev lau­päe­val, 21. au­gus­til au­sam­ba taa­sa­va­mi­se 30. aas­ta­päe­val, mil tä­his­ta­ti ka Voo­se kü­la es­ma­mai­ni­mi­se 780. aas­ta­päe­va.

Jaa­nus Ka­lev mär­kis, et tol­leaeg­set olu­kor­da ar­ves­ta­des oli Va­ba­dus­sõ­ja au­sam­ba taas­ta­mi­ne sa­mu­ti kan­ge­las­te­gu, na­gu te­gid kan­ge­las­teo meie esii­sad, kes Va­ba­dus­sõ­jas noort Ees­ti Va­ba­rii­ki kait­se­sid.

Koos val­la­va­nem Rii­vo Noo­re ning kait­se­liit­las­te­ga ase­tas vo­li­ko­gu esi­mees au­sam­ba et­te pär­ja. Lil­le­pär­ja pa­nid sin­na ka An­ne Oruaas ja Pi­ret Mõt­tus MTÜst Keh­ra Raud­tee­jaam ning Voo­se kü­lae­lu ees­ve­da­jad An­na Ni­lisk ja Ta­nel Tal­ve, en­di­ne kü­la­va­nem Ma­re Elm.

Ta­nel Tal­ve sõ­nas, et ka iid­se Voo­se kü­la ela­ni­kel on pa­nus sel­les, et meie rah­vas on 30 aas­tat ol­nud taas va­ba. Ta rõ­hu­tas, et nii kü­las kui rii­gis ei saa­vu­ta mi­da­gi ük­si, täh­tis on te­ha koos­tööd: „Ka Va­ba­dus­sõ­ja ja pöör­de­lis­te la­hin­gu­te võit tu­li see­tõt­tu, et pan­di sel­jad kok­ku ja te­gut­se­ti ühi­se ees­mär­gi ni­mel.“

Voo­se rah­vast Ees­ti rii­gi ja oma kü­la täht­sa päe­va pu­hul ter­vi­ta­nud rii­gi­ko­gu lii­ge, aja­loo­la­ne Jaak Jus­ke rää­kis, et meil on vä­ga ve­da­nud, sest on pal­ju eest­las­test tunduvalt suu­re­maid rah­vaid, kes jät­ku­valt unis­ta­vad ja võit­le­vad oma ise­seis­va rii­gi eest: „Mei­le on saa­tus and­nud ühe ini­mea jook­sul kaks kor­da või­ma­lu­se luua oma riik – üks kord luua ja tei­ne kord taas­luua.“

30 aas­ta ta­gus­test sünd­mus­test kõneldes lau­sus rii­gi­ko­gu lii­ge, et vä­ga sa­ge­li tun­dub mei­le, nii pi­di­gi mi­ne­ma, Ees­ti oma ise­seis­vu­se ta­ga­si saa­ma: „Te­ge­li­kult meil mee­le­tult ve­das. See kõik oleks või­nud võt­ta pal­ju roh­kem ae­ga, nõu­da ka pal­ju roh­kem ini­mohv­reid, na­gu meie rii­gi loo­mi­ne üle sa­ja aas­ta ta­ga­si. Ka Saia rin­del 1919 toi­mu­nud la­hin­gud tões­ta­vad, et ole­me pi­da­nud oma rii­gi eest verd va­la­ma ja ohv­reid too­ma. Õn­neks läks meil 30 aas­tat ta­ga­si pa­re­mi­ni. Kui­gi ar­van, et olek­si­me ka too­na ol­nud end val­mis kaits­ma, na­gu te­gi­me se­da Va­ba­dus­sõ­jas.“

Kaks kor­da ra­ja­tud au­sam­mas
Pä­rast Va­ba­dus­sõ­da püs­ti­ta­ti Ani­ja val­da edu­kalt lõp­pe­nud la­hin­gu­te pai­ka­des­se ne­li mä­les­tus­mär­ki: Pris­ke­le, La­hin­gu­väl­ja­le, Vet­las­se ja Voo­se­le. Voo­se-Saia lii­ni mä­les­tus­mär­gi ehi­ta­mi­se eest­ve­da­jad olid Kait­se­liit ja ko­ha­lik tu­le­tõr­jeü­hing. Kü­la­me­hed ve­da­sid ho­bus­te­ga ki­vid ko­ha­le, Tal­lin­nast tu­li meis­ter ju­hen­da­ma.

Voo­se-Saia au­sam­mas ku­ju­tas ka­heast­me­li­se­le be­too­na­lu­se­le kuh­ja­tud ki­vi­dest kal­jut. Alu­se nur­ka­des­se pan­di mür­sud ning sam­ba tip­pu müü­ri­ti Va­ba­dus­sõ­ja-aeg­se ka­hu­ri to­ru, mis oli suu­na­tud it­ta. Sam­ba­le kin­ni­ta­ti plaat teks­ti­ga: „Siia maa­ni ja mit­te enam hüüd­sid tu­han­ded eest­las­te huu­led 1918-1920“.

Mä­les­tus­sam­ba ava­mi­se­le 20. juu­lil 1930. aas­tal läks rah­vas rong­käi­gus Voo­se tu­le­tõr­jeü­hin­gu selt­si­ma­ja juu­rest. Sam­ba avas rii­gi­va­nem Jaan Tee­mant, õn­nis­tas Ko­se ki­ri­kuõ­pe­ta­ja Ric­hard Jõ­gis. Sam­mas sai Va­ba­dus­sõ­jas või­del­nu­te auks pü­si­da küm­me aas­tat, 13. ok­toob­ril 1940 la­sid Ko­se kom­mu­nis­tid sel­le õh­ku.

Üle 60 aas­ta hil­jem ot­sus­ta­sid ko­ha­li­kud me­hed sel­le taas­ta­da.

„Üks Ko­se mees, kes oli seal au­sam­baid tei­nud, käis siin ja an­dis Kuus­man­ni Ar­no­le nõu, kui­das te­ha,“ mee­nu­tas 85aas­ta­ne Evald Aru, üks vä­he­seid, kes au­sam­ba põ­hi­lis­test taas­ta­jaist veel elus.

Sam­mast ha­ka­ti uues­ti te­ge­ma va­na­de fo­to­de jär­gi. Va­he­peal võs­sa kas­va­nud kün­gas pu­has­ta­ti ja teh­ti si­le­daks. Ku­na sam­ba va­na alus oli pu­ruks las­tud, va­la­ti uus. Osa ki­ve ve­de­les seal­sa­mas, osa olid lõh­ka­mi­se­ga len­na­nud kõr­va­le jõk­ke, mõ­ned ki­vid too­di asen­du­seks põl­lult. Kõi­ge suu­rema, mis sai au­sam­ba kes­ke­le, tõs­tis Evald Aru trak­to­ri­ga pai­ka: „See tu­li siit­sa­mast väl­ja, kui maad si­lusi­me. Oli nii ras­ke, et kä­sit­si tõs­ta ei jak­sa­nud.“

Sel­le pea­le pan­di tse­men­di­se­gu­ga väik­se­mad ki­vid. Tse­men­dist mür­sud va­las Ar­vo Lim­perk.

„Isal oli kuns­ti­meelt,“ sõ­nas Ar­vo Lim­per­ki tü­tar Gi­gi Ab­ram. Ta ise oli 30 aas­tat ta­ga­si 12aas­ta­ne tüd­ruk ning mä­le­tab, na­gu ka te­mast paar aas­tat va­nem Ai­var Kant, kui­das las­te­na ai­ta­sid jõest ori­gi­naal­sam­ba tük­ke väl­ja tuua. Ka ka­hu­ri­to­ru sam­ba ti­pus oli lei­tud jõe­põh­jast, ku­na see oli kat­ki, tu­li osa­li­selt taas­ta­da. Sam­ba­ni viiv tse­men­dist ori­gi­naalt­repp kae­va­ti väl­ja mul­la ja ki­vi­hun­ni­ku alt. Sam­ba taas­ta­mi­sel olid põ­hi­li­sed te­gi­jad veel Ar­nold Kuus­man­ni po­jad Pee­ter ja Tiit Kuus­mann, Hans-Is­küll, Ar­vi Kant, En­del Jan­su, ümb­rust ai­ta­sid kor­ras­ta­da Ma­re Elm ja Ur­ve Is­küll.

Ka taa­sa­va­mi­ne 1991. aas­tal al­gas rong­käi­gu­ga rah­va­ma­ja juu­rest. Mä­les­tus­mär­gi avas Ko­se mees En­del Vä­li, kes oli taas­ta­nud sam­ba ka­hu­ri­to­ru ning tei­nud uue plaa­di. Õn­nis­tas Ko­se ki­ri­kuõ­pe­ta­ja Ran­dar Tas­muth.

Voo­se-Saia au­sam­ba taas­ta­mi­se 30. aas­ta­päe­val te­gi vo­li­ko­gu esi­mees rah­va­le üles­kut­se pai­gu­ta­da mä­les­tus­mär­gi kõr­va­le in­fo­tah­vel, kus on kir­jas ka sel­le taas­ta­mi­se lu­gu ning osa­le­nu­te ni­med.

30 aas­tat hil­jem ka ko­du­kan­di­päev
Saia au­sam­ba taa­sa­va­mi­se­le 1991. aas­tal järg­nes Voo­se kü­la 750. aas­ta­päe­va tä­his­ta­mi­seks 1. ko­du­kan­di­päev. Lau­päe­val, kui tä­his­ta­ti au­sam­ba 30. aas­ta­päe­va, toi­mus ka 7. ko­du­kan­di­päev, mil­le­ga tä­his­ta­ti kü­la 780. sün­ni­päe­va.

„Neil ini­mes­tel, kes prae­gu Voo­se kü­las toi­me­ta­vad ja se­da aren­da­vad, on len­nu­kad ja heas mõt­tes hul­lud ideed ning nad vii­vad neid jär­jest täi­de. See on vä­gev ja ar­van, et teie esii­sad, kes sel­le kü­la lõid ja ehi­ta­sid, olid sa­ma­su­gu­sed,“ sõ­nas Ani­ja val­la­va­nem Rii­vo Noor.
Val­la­ju­hid kin­ki­sid Voo­se kü­la­le õu­na­puu ning kü­la­va­nem And­rus Ni­lis­ki­le Ani­ja val­la va­pi­ga kü­la­va­ne­ma sal­li.

Voo­se 7. ko­du­kan­di­päe­val sai kü­las­ta­da rah­va­ma­ja, Päi­ke­se­ko­du, Vel­lo Joo­na tramp­vank­ri­te näi­tust, las­te­le oli kü­lap­lat­sil teat­ri­tükk, suu­re­ma­te­le su­ve­lõ­pu­kont­sert an­samb­li­ga Föö­niks ja Pa­ti­ka kü­la­koo­ri­ga, Päi­ke­se­ko­dus näi­da­ti Ees­ti män­gu­fil­mi „Soo“.