Kuusalu valla külavanemad uurisid jahipidamise kohta

1578

Pühameeste jahiseltsi ja Lahemaa jahimeeste esindajad osalesid Kuusalu valla külavanemate koosolekul.

Jahimehed kutsuti oma tegemistest rääkima mõnede külavanemate soovil. Nende küsimustele vastasid ning  jahipidamise reeglitest ja ka probleemidest rääkisid Alar Tammepärg Kahala Pühameeste jahiseltsist ja Lääne-Lahemaa jahimeeste esindaja Tõnu Tamm. 

Kuusalu valla territooriumil peavad jahti veel Kuusalu ja Nahe jahiseltsid. Ühe jahiseltsi mehed reeglina teise seltsi maadele ei lähe.

Külalistelt küsiti hulkuvate koerte ja salaküttide kohta. Nad selgitasid, et suurulukite küttimise hooaeg kestab septembrist veebruari lõpuni, siis peetakse jahti peaaegu igal nädalavahetusel ja teinekord ka nädala sees.

Suvel antakse jahimeestele metssea küttimiseks lube. Rebaseid võib küttida aasta läbi.

Kui tekib kahtlus, et metsas võivad olla salakütid, tuleb helistada keskkonnainspektsiooni lühinumbril 1313.

Seal teatakse piirkonna jahimehi, võetakse nendega ühendust ja kontrollitakse, kes võis metsas paugutada.

Jahti tohib pidada päikesetõusust loojanguni. Jaht algab jahinimekirja kinnitamisega. Jahijuhataja määrab, kuhu ja kuidas küttima minnakse.

Hulkuvaid koeri jahimehed maha lasta ei või, nii sätestab loomakaitseseadus. Hulkuvad koerad on probleem, tõdes Tõnu Tamm. Teinekord on Loksa ümbruses näha olnud 5-7 koeraga karja.

Kuusalu valla keskkonna­spetsialist Janne Kallakmaa toonitas, et koerad tuleb hoida aias või ketis. Hulkuvate koerte peremeestele võidakse teha ettekirjutus, hiljem trah­vi.

Lahemaal jahipidamise eripära on, et seal pole jahimeeste seltsi. Keskkonnaamet sõlmib vastutava isikuga lepingu, vastavalt eeskirjadele tohib korraga  jahti pidada 15 jahimeest. Tõnu Tamm kinnitas, et üldjuhul püüavad Lahemaa jahimehed pidada jahti riigimaadel, kuid teinekord tuleb minna ka eramaadele – kui on loom haavatud või kukub maha eramaale.

Ka siis, kui metsloom jääb auto alla, tuleb helistada telefonil 1313. Keskkonnainspektsiooni töötajad võtavad ühendust piirkonna jahiseltsi või -brigaadi esindajaga ning jahimeeste kohus on loom teelt või selle äärest ära viia. Alar Tammepärgi sõnul on metskitsede arvukus kasvanud hüppeliselt ning enam ei lähe mööda nädalat, kus paar kitse poleks jäänud Pühameeste jahiseltsi piirkonnas auto alla.

Alar Tammepärg: „Salaküttimisega jahimehed ei tegele. Ulukite laskmise lubasid jagatakse jahimeestele päris palju, meil pole vajadust salaja küttida. Jahimehed järgivad seadusi, meil on paberid korras. Luba suletakse uluki kättesaamisel. Kui looma pole tabatud, läheb  luba hooaja lõpuga tühja. Jahimehed käivad perioodiliselt koolitustel ja laskekatseid tegemas. Oleme ju huvitatud, et saaks oma hobiga tegelda.“

Ta toonitas, et jahipidamine ei ole ainult püssiga metsas käimine. Ulukite lihakehade müügist saadud raha eest ostetakse talunikelt vilja ning viiakse metsa loomadele söödaks. Ka ostetakse ja pannakse loomadele soolakuid.

Uuriti ka karulaskmise lubade kohta. Tõnu Tamm selgitas, et need load on limiteeritud. Kui karu hakkab kimbutama, tuleb sellest teatada keskkonnaametisse ning seal otsustatakse, kas kohalikele jahimeestele antakse luba.

Külavanemad küsisid veel, miks on viimasel ajal palju näha rebaseid. Alar Tammepärg ütles, et seoses marutõvevastase vaktsineerimisega on rebaseid jäänud rohkem ellu. Samas on aga hakanud nende seas levima kärntõbi, mis võib nakatada ka koeri.