Kolgaküla kümnes kokkutulek tõi kohale üle 250 inimese

3234
Esireas Kolgaküla eakad elanikud: LEIDA PÕLDMAA, kokkutulekute idee autor NELLY LUME ja ILMAR LIIVIK.
Esireas Kolgaküla eakad elanikud: LEIDA PÕLDMAA, kokkutulekute idee autor NELLY LUME ja ILMAR LIIVIK.

Kokkutulekute idee autor NELLY LUME sõidutati peole Kolgaküla Tallide kaarikuga.

Kolgaküla kokkutulekute üks peamisi traditsioone on olnud rahvamaja saali seatud pikad lauad söökide ja jookidega, tavapäraselt pakuti küla perenaiste valmistatud hapukapsaid ja seapraadi.
Möödunud laupäeval, 4. juulil kümnendat korda toimunud kokkutulek oli esmakordselt teistmoodi – lauad olid seatud rahvamaja kõrvale suurde telki, jagati peosuppi. Kontsert ja tants olid rahvamaja saalis.
Algus oli tavapärane – pidulik lipuheiskamine õues lipuplatsil, siis kutsus päeva juht, oma küla näitleja Paul Laasik kõiki rahvamaja ette trepile ühisele pildistamisele.
Õues musitseeris Kolgaküla mehe, eelmisel suvel üldlaulupeol Otto Wirkhausi preemia pälvinud dirigent Andres Avaranna puhkpilliorkester, mis varem kandis nime Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise orkester, nüüd on Tallinna Linnatranspordi Puhkpilliorkester. Kolgaküla meestest mängib orkestris Siim Luks.
Orkester esitas mõned puhkpillilood ka saalis toimunud kontserdi alguses. Siis tänasid külavanem Kalle Aasrand, kodu-uurija Anu Adamson ja Paul Laasik kõiki, kes juubelikokkutuleku toimumisele kaasa aitasid.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi lausus tervitussõnavõtus, et Kolgaküla puhul ei lähe nimi ja sisu kokku. Kolgas tähendab kolkaküla, kuid Kolgaküla on oma 179 elanikuga Kuusalu vallas suuruselt kolmas küla. Kokkutulekute traditsioon, mis on kestnud 45 aastat ja toimunud süsteemselt iga viie aasta tagant, on ainulaadne Kuusalu vallas ja tõenäoliselt ka naabervaldades.
Vallavanem andis lilled ja Kuusalu vallavalitsuse tänukirja Anu Adamsonile, kes on olnud  kümnest kokkutulekust üheksa puhul aktiivne korraldaja ja kohaliku kultuuripärandi koguja.
Kontserdil esinesid Kolgakülaga seotud lapsed: Uku ja Leenu Aasrand, Sander Karol Avarand, Lilli Ann ja Liisa Riin Linno, Georg Sebastian Kütt, Carmen Kaljumäe, Kert Kompa, Alice ja Elly Sirtse ning Kelli Latik, kes juhendas ka laste laulmist.
Pidulikuma osa lõpetas Kuusalu segarahvatantsurühma Kabujalakesed esinemine õues. Kabujalakestes tantsisid Kolgakülast Mattias Kaljumäe ja Kalle Aasrand.

Kolgaküla külavanem KALLE AASRAND ja Kolgaküla Seltsi tegevjuht KAISA LINNO annavad intervjuu Kuusalu valla kroonikafilmi jaoks.
Kolgaküla külavanem KALLE AASRAND ja Kolgaküla Seltsi tegevjuht KAISA LINNO annavad intervjuu Kuusalu valla kroonikafilmi jaoks.

Tantsuks mängis ansambel Tulv, kuhu kuulub Kolgaküla juurtega Madis Arvisto. Žongleerimise õpituba juhendas ja hiljem tegi ka tuleetenduse Kolgakülas suvitav Maarja Roolaht, Kolgaküla Tallide hobuetendust juhatas Jane Vahtras. Õhtul esinesid veel Kolgaküla Lainerid. Noored pidasid kohvikuid, kus müüsid omatehtud suupisteid. Kokkutulekut filmis Kuusalu valla tänavuse kroonikafilmi jaoks Mardivideo OÜ.
Kokkutulekute idee algataja Nelly Lume rõõmustas, et rahvast oli taas palju: „Esimesel kokkutulekul, 15. augustil 1970. aastal oli  paarsada inimest. Meil oli siis vägev näitering rahvamajas, korraldasime pidusid. Kord hakkasime Hugo Arvistoga arutama, et tahaks näha neid inimesi, kes siit on ära läinud. Tekkis mõte teha kokkutulek, jagasime perede kaupa aadresse, kirjutasime, kutsusime. Kes tulid, olid vaimustuses, et tahaks veel. Sai arutatud, et igal aastal on liiga tihedalt, kümme aastat on pikk vahe, jäi viie aasta tagant. Esimestel kokkusaamistel oli rahvast nii palju, et kõik ei mahtunud laudade taha istuma, sai istutud üksteise süles, lauad olid ka laval. Kui vanemad inimesed hakkasid koju minema, sai lauad eest ära tõstetud ning oli tantsuruumi.“
Ta jutustas, kuidas pärast Eesti taasiseseisvumist saabusid kokkutulekule Kolgakülaga seotud inimesed Saksamaalt ja Rootsist. Rahvamaja põleng ja ülesehitus kokkutulekuid ei seganud, need jäid vahepeale. Esimene kokkutulek uues rahvamajas oli viis aastat tagasi.
Dirigent Andres Avarand sõnas, et on osalenud igal korral, kui vähegi on võimalik: „Mäletan, kui mu ema veel kokkutulekutel toimetas, tegid külanaistega süüa. Rahvamaja ümber on Kolgakülas kogu aeg elu käinud, siin on alati toimunud vägevad peod.“

Kokkutuleku leht ja meenutuste DVD  
Kolgaküla Selts andis kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) toel välja Kolgaküla Kokkutuleku Lehe 2015. Selle toimetas Kolgaküla Seltsi tegevjuht Kaisa Linno.
Külavanem Kalle Aasranda küsitleb tütar Leenu. Kaisa Linnot intervjueerib rahvamaja tegemiste kohta tütar Lilli Ann. Anu Adamson teeb ülevaate Kolgakülast kui Harjumaa Hollywoodist. Treener Helges Mändmetsa küsitleb Uku Aasrand. Eesti võrkpallilootusest Sten Vahtrasest kirjutab ema Jane Vahtras ning kümnevõistlejast Taavi Tšernjavskist on loo teinud Glaidi Aasrand.
Veel on lehes Inga Ligi kirjutis Kolgaküla taludest, Kadri Oru lugu huvist hobuste vastu, Nelly Lume meenutus esimesest kokkutulekust. Esikaanel kirjutab Kaisa Linno sellest, kuidas Kolgaküla enamikes põlistaludes elavad juba sajandeid samad pered ning külal on rikkalik kultuuripärand.
KOPi toetusrahaga tehti ka DVD „Kolgaküla kokkutulekud“, mille jaoks filmiti küla vanemate elanike meenutusi varasematest kokkutulekutest. Kaisa Linno ütles, et DVD-le lisatakse ka kümnendal kokkutulekul ülesvõetut ning siis saab seda rahvamajast osta.

Matk aasudesse ja käik taludes
Laupäeval hommikupoole oli Kolgakülas matk aasudesse, matkajuht oli Helges Mändmets. Pühapäeval toimus ekskursioon Kolgaküla koduhoovidesse. Suurekõrves näitas Kivirüütide pere videofilmi, kus vanaperemees Aadu kirjeldas, kuidas talus asetsesid vanad hooned ja puud. Tutvuti Miku taluga ning lõpuks mindi Lemme Andre koju.
Külavanem Kalle Aasrand ütles, et ekskursioon oli esmakordne, mindi külla neile, kes esimestena vastasid üleskutsele. Ta arvas, et rohkem talusid ei olekski jõudnud läbi sõita ja järgmisel korral võiks jätkata.