Kuusalu valla ja Loksa kokad käisid toiduprojektiga Soomes

2974

MTÜ Arenduskoda rahvusvahelise toiduprojekti koolitussõidul olid peamiselt koolide ja lasteaedade kokad.


MERLE JÕESAAR Palmse lasteaiast, VALENTINA GUTMANN Kolga lasteaiast, SVETLANA USTOVA Kuusalu Eakate Kodust ja KATRIN VIIDE Kuusalu lasteaiast Jussike. Foto Heiki Vuntus

Kuusalu vallast osalesid esmaspäeval ja teisipäeval, 12.-13. märtsini toimunud õppesõidul Kuusalu lasteaia Jussike peakokk Katrin Viide, Kolga lasteaiast Valentina Gutmann, Kuusalu Eakate Kodust Svetlana Ustova ja Vihasoo lasteaiast-algkoolist Lia Sillajõe ning Loksa gümnaasiumist söökla juhataja Valentina Rjabõškina ja kokk Natalia Zinenko.

Veel oli reisiseltskonnas kokkasid ja ka lasteasutuste majandusjuhatajaid MTÜsse Arenduskoda kuuluvatest Vihula, Tapa, Kadrina ja Ambla vallast.

Arenduskoja rahvusvaheline toiduprojekt „Loving local values“ käivitus eelmisel suvel ja kestab kaks aastat. Koostööpartnerid on Soome Kymenlaakso maakonnast. Projekti rahastatakse Leader-programmist kokku 43 996 euroga.

Projektijuht Eha Paas ütles, et selle sõidu eesmärk oli tutvuda Soome avalike köökidega, kõnelda menüüde mitmekesistamisest ja kohalikust toidust meie laste söögilaual.

Käidi Kymenlaakso Steinerkoolis, kus lastele valmistatakse ainult mahetoitu, ja Iltatähti teenuskeskuses, kus tutvuti hooldekodu toitlustamisega. Harju kutseõppekeskuses räägiti, kuidas õppetöö ühendatakse turismiga – suvel majutatakse koolis turiste, õpilased osalevad vastuvõtus. Livari turismitalus õpetati küpsetama karjala pirukaid.

Eha Paas: „Steinerkoolis oli huvitav, kuidas aastaid on töötatud selle nimel, et lapsed oskaksid toitu väärtustada. Nad tõstavad endale ise sööki nii palju, kui suudavad ära süüa. Jäätmeid tekib ainult 0,5-1liitri jagu. Mahetoorained ostetakse enamasti ümbruskonna talunikelt. Lapsed ise külvavad õppetöö käigus lapikestele teravilja, mis jahvatatakse, jahust küpsetatakse kooliköögis. Neil on erinevate teraviljade päevad, õpilaste lemmiktoit on piimaga keedetud hirsipuder.“

Ta jutustas, et Steinerkoolis toitlustatakse Soome tavapärasest koolist erinevalt. Valdavalt on seal suured kombinaatköögid, kust viiakse toitu termostega lasteasutustesse.

„Soomlased rääkisid, et suuremates linnades on neil noored emad hakanud võitlema tervislikuma koolitoidu eest ja soovivad kööke koolidesse-lasteaedadesse tagasi. Meil ka vahepeal kõneldi kulude kokkuhoiust ning ühistest suurtest köökidest. Õnneks on Eestis enamik lasteasutustest oma kokkadega ja loodame, et ühisköökide etapp jääb vahele. Koolide ja lasteaedade toit peaks kandma seda mõtet, kuidas tervislikkuse kaudu kasvatada ka lapsevanemaid. Meie vallad peaksid selle peale mõtlema,“ sõnas Eha Paas.

Veel märkis ta, et sõiduseltskonnas tuli omavahelise suhtlemise käigus selgelt välja retseptide vahetamise vajadus ja see, kui oluline on võimalus kolleegidega aru pidada: „Kindlasti plaanime toiduprojekti raames veel lasteasutuste kokkadega kokku saada, teha koolitusi ja loodetavasti kasvab sellest välja nende endi algatatud koostöö­projekte. Juuni alguses on kavas saada kokku Loksal, kus tuleb seminar, mis lõpeb koolide- ja lasteaedade kokkade toiduvalmistamise võistlusega.“

Valentina Gutmann Kolgast kirjeldas, kuidas teda üllatas Soomes köökide töövahendite paigutus ja see, kui palju oli potte-panne: „Väga tore oli vaadata maheda toiduvalmistamise poole pealt. Katsume ka ise pakkuda oma lasteaia lastele paremaid toiduaineid.“

Katrin Viide Kuusalust: „Tore, et külastamiseks olid valitud väga huvitavad kohad. Suhtlesime sõidul osalenud kokkadega, jagasime retsepte. Kindlasti tasuks veel teha omavahelisi kokkusaamisi.“

Vihasoo kokk Lia Sillajõe sõnas, et sõidu juures oligi boonus see, kuidas sai tuttavaks kolleegidega teistest valdadest ning rääkida nendega oma tööst.

Nii tema kui ka Valentina Rjabõškina Loksalt märkisid, et Soomes on lasteasutuste kokkadel lihtsam töötada, pole sel­list kontrollide bürokraatiat nagu meil.
Ei jälgita rangelt lastetoitude kaloraaži, söögivalmistamiseks antakse rohkem raha, saab pakkuda mitmeid salateid.

„Seal ei nõua tervisekaitse nii palju. Puhtust peab hoidma, aga mitmes asjas piisab sellest, kui oma asutuse juhtkond jääb rahule ja annab nõusoleku. Soome kokkadel on väga hea töötada,“ lausus Valentina Rjabõškina.         

Svetlana Ustova eakate kodust oli rahul, et sai käia ka ühes hooldekodus: „Tahtsin näha tubasid, aga öeldi, et vanad on haiged, mingi viirus, ei saa külastada. Kahjuks meie reisiseltskonnas ei olnud rohkem eakate kokkasid, aga tore oli tutvuda ning eks lapsed ja vanakesed ole mõnes mõttes ka sarnased.“

Arenduskoja toiduprojekti tänavusuvises tööplaanis on kolm toiduvalmistamisvõistlust. Peale lasteasutuste kokkade võistlevad omavahel turismitalude perenaised. Kodukokkade keetmisvõistlus tuleb augusti alguses Tapal traditsioonilise vorstifestivali ühe osana.

Käivitumas on ka noorte osa – neile tuleb suvel samuti koolitusreis Soome, tagasi tullakse koos sealsete noortega, kellega sõidetakse ringi ka Arenduskoja piirkonnas. Noorte eestvedaja on Erki Konton Kuusalu valla Kahala külast, tema käis seekord Soomes kaasas. Kohtumisel Soome-poolsete partneritega arutati edasist koostööd.