Kuusalu Soojus tahab lõpetada Kolga mõisahoonete kütmise

3562

Stenbocki Perekonna OÜ on Kolga Soojusele võlgu üle 31 000 euro.

Kuusalu vallavalitsus ning volikogu majandus- ja hariduskomisjonid on viimase paari kuu jooksul tegelenud Kolga muuseumi tulevikuküsimusega.

Kuusalu Soojuse juhtkond on põhimõtteliselt otsustanud, kui maksmises muutusi ei tule, siis järgmisest kütteperioodist suure võla tõttu enam Kolga mõisakompleksi soojakraane ei avata. Stenbocki Perekonna OÜ on veebruari lõpu seisuga Kuusalu Soojusele mõisahoonete kütmise eest võlgu 31 084,58 eurot. Võlg on kogunenud viimaste aastate jooksul. Märtsikuuga lisandub veel ligi tuhat eurot. Sel talveperioodil köetakse valitsejamaja ja endist hobusetalli. Külalistemaja seisab tühjalt.

Muuseum asub Kolga valitsejamaja vasakpoolses otsas. Foto Heili Ehasalu
Muuseum asub Kolga valitsejamaja vasakpoolses otsas. Foto Heili Ehasalu

Mõisa valitsejamajja on nüüd jäänud kaks rentnikku, mõlemad kuuluvad vallale – muuseum, mis maksab renti nelja väikese toa eest, ja keldris endistes muuseumiruumides noortekeskus, mille eest Stenbocki Perekonna OÜ renti ei võta. Kütte all on kogu maja, sest torud on ühised. Aegajalt kasutavad muuseum ning teinekord ka noortekeskus suuremateks ettevõtmisteks ja väljapanekuteks saali, fuajeesid, väiksemat kõrvalsaali.

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi tõdeb, et arutuse all on olnud mitmeid variante. Hariduskomisjon ja ka majanduskomisjon olid seda meelt, et kõige parem oleks, kui muuseum jätkaks tööd, ja Kirovi kolhoosi rahadega restaureeritud valitsejamaja kui väärtuslikku muinsuskaitseobjekti tuleks säilitada. Kui küte maha võtta, võib stiilne sisekujundus ja spetsiaalselt sellesse hoonesse tehtud mööbel saada kannatada.

Teiste võimalustena on räägitud muuseumi üleviimisest sügisel valmivasse Kolga Rahva Majja või hoopis Kuusalusse pastoraadi juurde, kus on vabad ruumid majas, mille ühes otsas asub kalapood. Noortekeskus saaks koha Kolga lasteaia majas.

Muuseumi varahoidja-juhataja kt Ulvi Meier ütleb Kolga Rahva Majja kolimise kohta, et seal oleks nende käsutusse antavates tubades kitsas, pealegi jääks kütteta ka laoruum mõisa endises hobusetallis, sealsed esemed oleks vaja samuti ära paigutada. Veel kasutab muuseum laona vana rehehoonet valitsejamaja vastas.

Mõisast eemalekolimist nimetab ta otsekui kappi tootmiseks, sest suur osa muuseumikülalistest, nii grupid kui ka omaette matkajad, tulevad eelkõige vaatama Kolga mõisa ja astuvad üksiti sisse muuseumisse. Kui asuda eemal, on suur tõenäosus, et need külastajad võivad kaduda. Kuusalu pastoraati viimine tähendaks tema meelest sedasama.

Vallavanem Urmas Kirtsi: „Valla tänavuse eelarve arutelude käigus oleme jõudnud kahe ettepanekuni: kas suurendada muuseumi küttekulusid kogu maja ulatuses, ka noortekeskus saaks seal jätkata, või kolida mõlemad mujale. Valitsejamaja kütmiseks kuluks aastas 6500 eurot. Mujale kolimiseks ja seal kütmiseks tuleb samuti teha kulutusi ning Kuusalu pastoraadimajas lisanduks rendikulu. Tuleks ka Kolga aleviku rahvaga läbi rääkida, mida nad tahavad.“

Volikogu istungil, mis toimub tuleval kolmapäeval, 28. märtsil, on päevakorras valla­eel­arve kinnitamine. Enne seda arutavad eelarve projekti veel majanduskomisjon ja koalitsioon. Poliitikute otsusest sõltub, kas valitsejamaja kütteraha pannakse eelarvesse või mitte.

Mis saab teistest rentnikest?
Mõisa peahoones asuvat kauplust kütmise lõpetamine ei mõjuta, ütles selle omaniku, OÜ Kosu-E juht Raja Metstak. Kauplust köetakse elektriga, küll aga on firma huvitatud, et veekraane kinni ei keerataks.

Endises hobusetallis töötab Kolga postkontor, veel on seal ruumid Elionil ja Eltel Networkil. Kuni aprilli lõpuni on eluruumina kasutuses samas majas mõisaomanike jaoks väljaehitatud korter, siis rentnik lahkub.

Eesti Posti kommunikatsioonispetsialist Inge Suder ütles, et ettevõte on Kolga postkontori eest lepingulised kohustused täitnud. Kui kütmine lõpetataks, hakataks otsima uusi ruume, et postiteenuse osutamist jätkata.

Elioni rendi- ja omandisuhete juht Jüri Lobjakas teatas, et ettevõte kasutab hoones telefonijaamana 147 ruutmeetrit: „See on suhteliselt suure pinnaga ja kulukas koht. Plaanime teha tasuvusarvutuse ja võimalik, et viime jaama välja. Enne ei oska täpsematest tulevikuplaanidest rääkida.“

Eltel Network Sõnumitooja küsimusele ei vastanud.

Miks võlg on tekkinud?
Stenbocki Perekonna OÜ juht Anders Stenbock kinnitab, et ettevõte on Kuusalu Soojusele võlgu: „Põhjus, miks oleme sellisesse olukorda sattunud, on külalistemaja kahes eelmises rentnikus, kes jätsid kõik maksmata ja lahkusid meile teatamata. Tekkis kahetsusväärne ahelreaktsioon. Meil on juriidiline vastutus, seda me ei eita. Oleme soojakuludest lülitanud välja kõik, mis võimalik. Võlga on vähendatud valla makstava rendiraha osas, talvel sellest ei piisa, suvel küll.“

Ta lisab, et muud rentnikud maksavad koos rendiga ka sooja eest. Hea oleks, kui nad saaksid küttearveid Kuusalu Soojusest, Stenbocki Perekonna OÜ ei oleks enam vahendaja.

„Oleme seda juba varem soovinud, aga vastus on olnud eitav. Olen ka kirjutanud meie mõtetest, kuid vastust pole saanud. Olukord ei ole praegu hea ja see ei meeldi mulle. Kui meiega suheldaks otse, nagu Sõnumitooja seda teeb, oleks lihtsam asju ajada. Minuga saab kõige paremini ühendust e-posti kaudu. Kui Kuusalu Soojus pakuks võimalust, kuidas veel võiksime kulusid vähendada, oleksime sellest huvitatud,“ teatab Anders Stenbock.

Kuusalu Soojuse juht Kalle Küngas lausub, et alates augustist 2010 ei ole otselepingute asjus Stenbocki Perekonna OÜlt ettepanekuid tulnud ning pole ka keelduvalt vastatud, varasema aja kohta ta ei oska öelda.

„Vähemalt paaril korral on vallamajas olnud teemaks otselepingute sõlmimine, meie vastu pole. Meie viga on selles, et 2011. aasta sügisel mõisahooneid kütma hakkasime, 2012. sügisest seda enam ei juhtu. Kui oleksime teadnud varem Stenbocki Perekonna OÜ soovist sõlmida otselepingud, oleks need sõlmitud juba käesolevaks kütteperioodiks,“ kommenteerib Kalle Küngas.