MTÜ Arenduskoda juhatus kinnitas meetmete 1.2 ja 2.3 taotluste pingeread.
Meetmest 1.2 seltsitegevuse, spordi ja kultuuripärandi väärtustamiseks omaalgatusliku tegevuse kaudu eraldatakse sügisvoorus toetusraha kokku 20 projektile kogusummas 656 249 krooni. Toetuseta jäid 12 projekti.
Kuusalu vallast toetatakse 6 projekti, kogusumma on 282 993 krooni. Kolgaküla Selts saab rahvamajas korraldatavate kogupere laupäevade jaoks 50 000 krooni. Juminda Külaseltsile antakse Juminda küla raamatu väljaandmiseks 50 000 krooni. MTÜ Õnne Maja saab Kolga Karap 2010 korraldamiseks 49 770 krooni, projekti on esitanud Katrin Lellep. Kuusalu Matkaseltsile lubatakse Rattaga külla 2010 ürituse läbiviimiseks 35 888 krooni, projekti autorid on Anu ja Enn Kirsman. Salmistu Külaselts saab Salmistu küla 555 juubeli tähistamiseks 49 860 krooni. Artur Talviku ja ta pere MTÜ Külakino saab Arenduskoja omavalitsustes korraldatavatele jõuluüritustele „Martsipankino” 47 475 krooni.
Loksa linnast esitati seekord üks projekt. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Loksa Kroonlinna Püha Joanni Kogudus saab pühapäevakooli õppereisiks Sankt-Peterburgi 34 904 krooni.
Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus tõdes, et hindamiskomisjon otsustas jätta toetuseta Kuusalu-Aegviidu 27. suusamatka korraldamise, kuna see toimub juba mitmendat korda ning seni on saadud hakkama Leader-rahata. Ta lisas, kui projekti täiendatakse ja paremini põhjendatakse, on võimalik toetust küsida järgmisest voorust.
Meetmest 2.3 siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamiseks anti 5 projektile kokku 600 668 krooni. Toetuseta jäeti 4 projekti.
Kuusalu vallast otsustati anda Looduslähedase Eluviisi Seltsingu taotlusele ökoturismi õppereisiks 118 678 krooni. Projekti koostas Katrin Lellep Uuri külast. Tahetakse minna Saksamaale tutvuma sealse ökoturismiga.
Toetuseta jäi ka Kolga-Kuusalu Lauljate Seltsingu projekt Põhja- ja Baltimaade koorifestivalil osalemiseks, küsiti 143 609 krooni. Heiki Vuntus põhjendas, et meetmest 2.3 toetatakse ettevõtlusega seotud rahvusvahelist koostööd, mitte festivalidel osalemist.
Kuna raha oli jagada poole vähem, kui küsiti, jäeti puudulikud projektid rahastuseta.
„Kevadest alates on räägitud, kuidas projekte koostada. Kutsusime koolitustele ja palusime võtta ühendust nõustajatega. Samas ühtegi läbinisti halba projekti ei olnud, neid tuleks parandada ja täiendada ning siis saab esitada uuesti,” ütles Arenduskoja juht.
