Kuusalu vald soovib kohtu kaudu riigilt maamaksu kompensatsiooni

940

Kuusalu vallal on jäänud soodustuste tõttu kolme aastaga ligi 4,5 miljonit krooni maamaksu saamata.

Advokaadibüroo Aivar Pilv esitas 22. juulil Tallinna halduskohtule Kuusalu vallavalitsuse nimel kaebuse taotlusega kohustada Eesti Vabariiki rahandusministeeriumi kaudu välja töötama ja rakendama kompensatsioonimehhanismi maamakseseaduse muudatustest tingitud vallaeelarve puudujäägi hüvitamiseks.

Eesti riigis kehtivad alates 1999. aastast maamaksusoodustused looduskaitselistele aladele. 2009. aastani olid soodustused piirkonniti erinevad – 25, 50 või 75 protsenti üldisest maamaksumäärast. 1. jaanuarist 2009 kehtima hakanud seadusemuudatusega jäi alles ühetaoline 50prostendiline maamaksusoodustus. Kuusalu valla 70 793 hektarilisest pindalast laienes maamaksusoodustus 36 843 hektarile Lahemaa rahvuspargi, Ohepalu looduskaitseala ning Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala maadel – seega 52 protsendile kogu territooriumist.

Ainuüksi viimase kolme aastaga on Kuusalu vald seetõttu jäänud ilma 4 400 640 kroonist ehk 281 252 eurost, kuna maamaks laekub täielikult vallaeelarvesse. 2008. aasta eest sai Kuusalu vald looduskaitselise maamaksusoodustuse tõttu vähem 1 352 995 krooni ehk 86 472 eurot, 2009. aasta eest 1 533 802 krooni ehk 98 028 eurot ning 2010 eest 1 513 843 krooni ehk 96 752 eurot. Neid summasid ei ole riik Kuusalu vallale seni kompenseerinud.

Kuusalu vald on taotlenud aastaid maamaksusoodustustest tekkinud ebaõigluse kompenseerimist. 2006. aasta lõpus pöördus tookordne vallavanem Herko Sunts kirjaga õiguskantsler Allar Jõksi poole ning palus kontrollida EV valitsuse tegevuse vastavust põhiseadusega maamaksusoodustuste andmisel.

Õiguskantsler vastas jaanuaris 2007, et ei saa avaldust sisuliselt menetleda, kuna ei kuulu tema pädevusse, ning edastas kirja lahendamiseks rahandusministeeriumile. Sealt vastati siis ja on ka hiljem vastatud, et omavalitsustele kompenseeritakse maamaksu vähenenud laekumist riigilt eraldatava tasandusfondi kaudu. Kuusalu vald ei ole aga aastaid tasandusfondist toetust saanud.

Omavalitsusliitude Koostöökogu ja vabariigi valitsuse vahel peetud läbirääkimistel ei ole saavutatud samuti kompenseerimiseks kokkulepet. Tänavu jaanuaris hääletas riigikogu maha ka Eestimaa Roheliste algatatud seadusemuudatuse, millega oli plaanis sätestada omavalitsustele maamaksust vabastatud maa eest saamata jäänud tulu.

Paar kuud tagasi, 30. mail 2011 esitasid Kuusalu ja Vihula vallavalitsus advokaadibüroo Aivar Pilv vahendusel Eesti Vabariigile rahandusministeeriumi kaudu hüvitisnõude, et tagada omavalitsuste võrdne kohtlemine ja saada riigilt raha, et täita vallale pandud ülesandeid. Ministeerium vastas 22. juunil, et peab hüvitisenõuet ainetuks, kuna seadusest ei tulene kohustust hüvitada maamaksuvabastusest saamata jäänud tulu. Juba varem on rahandusministeerium viidanud, et Kuusalu vald võiks oma tulubaasi suurendada näiteks täiendavate maksude kehtestamise abil.

Saanud eitava vastuse, otsustas Kuusalu vallavalitsus pöörduda kohtusse. Kaebuses palutakse kohtult veel, et lisaks kompenseerimiskorra väljatöötamise nõudele ka rakendaks korra ning kohustaks riigil hüvitama Kuusalu vallale saamata jäänud maamaks tagasiulatuvalt ja edaspidiselt, juhul kui maamaksuseadust ei muudeta – aastas keskmiselt 95 000 euro ulatuses.

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi: „Kuusalu vallavalitsus ei jäänud rahandusministeeriumi vastusega rahule, seepärast otsustasime minna kohtusse.
Omavalitsuste tulubaasid peaksid kujunema ühtsetel alustel. Kuusalu vald ei pea üldriiklikes huvidest tekkinud maksusoodustuse tõttu jääma ilma osast tulust. Kui riik on kehtestanud Lahemaa rahvuspargis maksusoodustuse, tuleb seetõttu saamata jäänud maamaks kohalikule omavalitsusele kompenseerida. Riigipoolseks põhjenduseks ei saa olla väide, kuidas Kuusalu vallal läheb piisavalt hästi, et oma ülesandeid täita, ning seetõttu pole saamata jäänud tulusid vaja hüvitada.“               

Vihula vallavalitsus kohtusse kaebust ei esitanud. 
 
Kaebusele lisatud Kuusalu valla arengukava
Tallinna halduskohtule esitatud kaebuses on viidatud ka sellele, et riik on rikkunud õigusriigis kehtivat võrdsuspõhimõtet, koheldes Kuusalu valda ja mõnesid teisi valdu ebavõrdselt, kui võrrelda nende omavalitsustega, mille territooriumitel ei ole looduskaitsealuseid maid.

Kaebusele on lisatud kirjavahetused õiguskantsleri ja rahandusministeeriumiga ning Kuusalu valla kehtiv arengukava aastateks 2007-2025. Vallavolikogu kinnitas arengukava 2007. aasta maikuus. Selles on välja toodud vajalikud tegevused ja finantseerimisstrateegia, et tagada valla tasakaalustatud areng.

Kaebuses on öeldud – arengukava koostamisel lähtuti olemasolevatest ja arvestatavatest potentsiaalselt laekuvatest summadest: „On ilmselge, et arengukava koostamisel ei saanud lähtuda maamaksuseaduse muudatuste tõttu 2009. aastal jõustunud soodustustest, vald tugines põhjendatult õiguspärase ootuse põhimõtetele ja õigusele.“

Lisatud on ülevaade rahapuuduse tõttu tegemata investeeringutest: kohalike teede korrastamiseks on kavandatud 300 000 euro asemel aastas suudetud teedesse investeerida 15 000 eurot. Kergliiklusteede ja alevike sadevee kanalisatsiooni ehitamiseks pole investeeritud sentigi. Kavandatust palju vähem on investeeritud ka lasteaedade ja koolide korrastamisse, teede hooldusele, antud raha noorte huvitegevusele ja kultuurile.


Väljavõte rahandusministeeriumi 22. juuni 2011 vastusest
„Õiguskord ei ole kivistunud. Seadusandjal on voli muuta õigussuhteid, sealhulgas kujundada ümber ka suhteid, mille üks pool on kohalik omavalitsus. Muudatuste kehtestamisel peab riik pidama silmas kohustust tagada omavalitsustele piisav tulubaas. Kuusalu vallale on tagatud piisav tulubaas, et osutada kohalikke teenuseid minimaalselt vajalikus mahus, vald on 15 protsendi Eesti rikkaima omavalitsusüksuse hulgas.“