Käesoleval nädalal koguneb vallavolikogu erakorralisele istungile.
Kuusalu vallavolikogu istung reede, 28. septembri hommikul kujunes vaidlusterohkeks. Päevakorra esimese punktina võeti arutusele laenu võtmine ja OÜ Kuusalu Soojus osakapitali laiendamine seoses juba alanud ÜVK (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni) ehitustega Kuusalu, Kolga ja Kiiu alevikes. Kuusalu Soojus on plaaninud võtta projekti omaosaluse katteks Keskkonnainvesteeringute keskusest (KIK) laenu, nüüd on KIKi laenukomitee soovinud sellele täiendavaid tagatisi. Projekti kogumaksumus on 5 652 852,38 eurot, vallale kuuluva OÜ Kuusalu Soojus omaosalus 1 173 087,89 eurot ehk 24,9 protsenti.
Vallavanem Urmas Kirtsi tuletas volikogule meelde ÜVK projekti ajalugu vallas. Eeltöödega alustati 10 aastat tagasi. KIKi kolmandas voorus õnnestus saada projektile toetus, KIK teatas märtsis 2011, et Euroopa Liidu abiraha antakse 3 537 622,42 eurot ehk 75,10 protsenti abikõlbulikest kuludest.
Projekti jaoks oli tehtud finantsanalüüs, kuidas Kuusalu Soojus kavatseb omaosaluseks võetavat laenu teenindada. Tagasimaksed pidid algama 2016. aastal. Kuna pole teada, millises tempos toimub tarbijate liitumine vee- ja kanalisatsioonivõrguga, otsustas vallavolikogu märtsis 2011 vajadusel suurendada OÜ Kuusalu Soojus osakapitali 320 000 euro võrra alates 2016. aastast.
„Sisuliselt andis volikogu selle otsusega OÜ-le Kuusalu Soojus garantii ülaltoodud summa ulatuses. Nüüd analüüsis KIKi nõukogu Kuusalu Soojuse finantsanalüüsi ning tahab osaühingu omanikult ehk Kuusalu vallalt tagatist 400 000 euro ulatuses. Rääkisime KIKiga esialgu garantii andmisest ja hüpoteegist, kuid seadus ei võimalda vallal seda. Kõne alla tuleb laen. Oleme pannud igal aastal külade veeprojektidesse valla raha – Salmistule, Viinistule, Vihasoole. Kuusalu Soojuse toetus on olnud suhteliselt väike. Kuna ÜVK töid juba tehakse, on Kuusalu Soojusel kohustus tasuda tööde eest praeguseks 1,5 miljoni euro ulatuses. Ehitajad on õigusega pahased, eelnõu menetlemisega on kiire,“ rääkis vallavanem.
Kuusalu Soojuse juhatuse esimees Kalle Küngas lisas, et ettevõte esitas KIKile nõutavad dokumendid 2011. aasta oktoobris, sealt saadeti loetelu lisamaterjalide kohta, viimane ehitusluba jõudis sinna juunis 2012.
„Laenutaotluse esitasime kaks nädalat enne viimase ehitusloa väljastamist. Kui juulis uurisime, kui kaugel on arutelu, vastati, et inimesed puhkavad.
Laenukomitee kogunes augustis, kõigepealt vaadati varasemaid materjale, Kuusalu Soojuse taotluseni jõuti 16. augustil. Helistati 17. augusti hommikul, et on tekkinud tõrked, tunnistati, et meie hinnaanalüüsi ei olnud piisavalt uuritud, nüüd kasutati spetsialistide abi ja paluti täiendavaid garantiisid. Sellele on järgnenud mitu kohtumist ja täpsustamist KIKi esindajatega,“ lausus ta.
Enn Kirsman küsis: „Kas teie hakkaksite oma raha eest maja ehitama ilma, et oleks rahalist katet ehitajaga lepingu sõlmimiseks, mis annaks kindluse, et on olemas raha maja lõpuni ehitada?“
Kalle Küngas: „Oli olemas otsus meile KIKist raha andmise kohta – otsetoetus 71,4 protsendi ulatuses kogumaksumusest ning lubadus laenu võtmiseks. Kui mul oma maja juures oleks teada, kust raha saan, jah, asuksin tööle. Kui poleks olnud teada, ei oleks me alustanud.“
Värner Lootsmann sõnas, et Kuusalu Soojuse nõukogu ja vallavalitsus peaksid nägema, kuidas asjad on, tehti ju finantsanalüüs: „Kuna on eelnõu esimene lugemine, siis teiseks lugemiseks võiks selgust saada, mida arvab laenuvõtmisest audiitor ja mida rahandusministeerium. Kui olemasoleva finantsanalüüsi järgi pole KIK nõus laenu andma, tuleb see läbi vaadata.“
Ta tegi ettepaneku kutsuda nõukogu esimees või esindaja volikogu istungile, et saaks kuulata, mida on ametisoldud kahe aasta jooksul tehtud.
Vallavanem oli sellega nõus. Kuusalu Soojuse nõukogu esimees on Igor Ignahhin, liikmed Tõnu Ammussaar, Kaupo Parve, Kaupo Koit, Martin Urva ning Matti Krönström.
Enn Kirsman teatas, et talle helistas volikogu liige Henn Pärn, kes ei saanud istungil osaleda: „Ta arvas, et igaks juhuks oleks vaja KIKi seisukohta osakapitali laiendamise kohta, seni on võetud laenu konkreetse töö ärategemiseks.“
Urmas Kirtsi lubas, et volikogu erakorralisel istungil esitatakse audiitori arvamus ning ka rahandusministeeriumi seisukoht, mis kinnitaks, kas valla laenukoormus suureneb sellest või mitte, samuti uuritakse KIKi hinnangut osakapitali laiendamise kohta.
Vallavalitsuse finantsist Külli Schmidt ütles, et 400 000eurose lisalaenu korral tõuseks valla laenukoormus 59,3 protsendini. Samas märgiti istungil, et seni ei ole ÜVK omaosaluse katteks võetavaid laene omavalitsuse üleüldisesse laenukoormusesse arvestatud.
Pärast volikogu istungit võttis toimetusega ühendust Henn Pärn, kes soovis lisada oma seisukoha, mida ei saanud istungil välja öelda. Ta lausus, et vallavolikogu on pandud teist korda sundseisu: „Kaks aastat tagasi pidime kiirustades andma seoses ÜVK projektiga Kuusalu Soojusele 160 000 eurot ehk 2 miljonit krooni omaosaluse suurendamiseks. Siis leppisime kokku, et vallavalitsus uurib põhjusi, miks selline olukord tekkis. Nüüd aga küsitakse kiirkorras veel 400 000 eurot juurde, kroonides teeb see 6 miljonit, kuigi veevärgi arengukava järgi oleks Kuusalu Soojuse osakapitali laiendamine pidanud tulema alles 2016. aastal. Pole mõtet KIKi süüdistada, ei saa töödega alustada, kui kõik rahaasjad pole lõpuni korras. Minu hinnang on, et Kuusalu Soojuse juhatuse, nõukogu ja vallavalitsuse vaheline suhtlemisahel ei toimi. Keegi peab vastutuse võtma. Tuleb teadvustada, et see laen võetakse valla 63 küla ning kultuuri-, spordi- ja haridusvaldkonna arvelt. Iseküsimus on veel see, kas peab osakapitali laiendama, ehk teha kuidagi teisiti.“
Ta tõdes, et volikogul on vähe valikuvõimalusi – kas Kuusalu Soojuse pankrot või laenuvõtmine: „Sellise olukorrani on viinud valearvestused ja juhtimisvead. Eesti riik on võtnud Euroopa Liidu ees kohustuse korrastada joogiveevarustus ja reovee ärajuhtimine, seda realiseeritakse omavalitsuste kaudu. Linnad-vallad analüüsivad projekti otstarbekust. Oleme olnud oma otsustamistega pilvedes.“
