Milliseid omavalitsusi on Eestile vaja?

639

AIMAR ALTOSAAR, MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik mõttekoja liige

Eesti haldussüsteem vajab korrastamist, kuid riigivõim ei ole suutnud seda tööd algatada. Viimasest tõsisest katsest midagi reaalselt muuta möödub peatselt tosin aastat. Siiani on siseminister Tarmo Looduse juhitud haldusreformi meeskonna töö olnud kõige põhjalikum ja sisulisem, sest reformi ettevalmistamise käigus suheldi aktiivselt omavalitsujuhtidega ning püüti arvestada kõigi kandvamate arvamuste ja soovitustega.
 
Aeg-ajalt on küll valitsuse esindajate poolt välja öeldud, et meie KOV süsteem vajab muutmist, näiteks on regionaalministrite Toivo Asmeri ja Siim-Valmar Kiisleri poolt äärmiselt lihtsustatud haldusreformi variandina pakutud maakondade muutmist esmatasandi omavalitsusteks, kuid sisulisi ettevalmistusi olukorra muutmiseks pole tehtud. Tõsisemalt tegeles kohalike omavalitsuste süsteemi võimekuse tõstmisega regionaalminister Vallo Reimaa, kuid tema aeg jäi lühikeseks. Torkab silma, et valitsuse esindajad, kes peaksid vastutama regionaalse ja omavalitsusliku arengu eest, ei ole kohalike omavalitsuste esindajatega ega arvamusliidritega nõu pidanud ega nende arvamustest huvitatud. Haldusreformi teemat peetakse valitsuse tasandil äärmiselt tundlikuks, sest arvatakse, et sellega edasiminek tekitab kohtadel suurt vastuseisu ning valitsuserakonnad kaotavad populaarsust.

Valitsus on ilmselt veendunud, et oma tegevuse planeerimiseks ja võimu teostamiseks saab kõiki vajalikke teadmisi kas nõuda ametkondadelt või osta turult, kuid mingil juhul ei ole mõtet pidada nõu asjaosalistega. Nii ei ole ka regionaal- ja omavalitsustemaatika üle aruteludesse kaasatud kohalike omavalitsuste esindajaid. Kardetakse vastuolulisi seisukohti, mis on aga ohtlik, sest võivad tekkida suured tülid, mida enne valimisi keegi esile kutsuda ei taha! Samas ollakse veendunud, et ega ka ülevalt tulnud ettepanekud üksmeelset heakskiitu leia. Sellepärast püütaksegi kurja mitte esile kutsuda ning vaikitakse maha kogu problemaatika.

Olen veendunud, et kui rääkida oma valdkonna asjatundjatega, siis on võimalik saada kokku ilma tõsisemate vastuoludeta töökõlblik reformikava.
Ühenduse Vaba Isamaaline Kodanik vabatahtlikud küsitlesid ligi 50 inimest üle Eesti, et saada vastus küsimusele „Milliseid omavalitsusi on Eestile vaja?“
Teenekate omavalitsusjuhtide ja kohalike arvamusliidritega tehtud intervjuude analüüs toob välja üsna selged lahendusmustrid, mida võiks aluseks võtta meie haldussüsteemi kaasajastamisel.

Mida uuring näitas? Kohalikud liidrid leiavad üksmeelselt, et kohalik omavalitsus saab alles siis olla valitsusele tõsiseltvõetav partner, kui tal on kindel tulubaas, sealhulgas sõltumatu maksubaas. Keskvõimu ja kohalike omavalitsuste suhtlemine on täiesti paigast ära. Omavalitsuste koostöövõrgustikke on vaja tugevdada ja anda neile teise tasandi omavalitsuste funktsioone, kuid kohaliku identiteedi hoidmiseks tuleks säilitada ka praegused omavalitsuste  piirid.

Küsitakse, kas riigi regionaalne areng ja kõrge elukvaliteet on üldse valitsuse prioriteet? Kas tugevad omavalitsused on üldse oodatud või nähakse kõikjal Tallinna tonti ning püütakse omavalitsusi tegelikult marginaliseerida?