Kuusalu surnuaed on uue kalmistuvahita

2334

„Püüame praegu oma jõududega hakkama saada,“ kommenteerib EELK Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja JAANUS JALAKAS.

Kevadel otsustas vallavolikogu koguduste soovil, et Kuusalu ja Leesi kalmistute haldamine antakse üle EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudusele ja EELK Leesi Katariina kogudusele kui kalmistu omanikele. Vallavalitsus hakkas tegelema üleandmismaterjalidega, nüüd on kogudustega lepingud sõlmitud ning alates juunikuust haldusõigus ametlikult üle läinud. Kogudused saavad vallavalitsuselt tänavusse eelarvesse mõlema surnuaia hooldamiseks ja töötasudeks kavandatud summad – Kuusalu kalmistu jaoks annab vald tänavu 9415 eurot ja Leesile 2946 eurot. Vallavalitsus andis kogudustele üle ka senised töölepingud. Loksa surnuaia haldamist toetab vald 4100 euroga.

Kuna Kuusalu kauaaegne kalmistuvaht, 83aastane Ivar Tuurmaa otsustas jääda pensionile, korraldas kogudus uue vahi leidmiseks konkursi. Ka kuulutati välja konkurss Leesi kalmistuvahi kohale, sest seni poole kohaga kalmistuvahi ametit pidanud Aivar Hinn töötab põhikohaga nüüd kodukülast kaugemal ega ole kogu aeg kohapeal kättesaadav.

„Kuusallu kandideerijaid ei olnud. Kuusalu töökoha üle ei teinud keegi järelepärimisi, Leesi surnuaiavahi ameti kohta kolm inimest uurisid, aga Aivar Hinniga olid siis veel läbirääkimised pidamata,“ rääkis EELK Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Jaanus Jalakas.

Leesi kalmistu puhul on õpetaja pidanud läbirääkimisi Aivar Hinniga, et mis tingimustel ta tööd jätkaks. Kuusalu kalmistule on otsinud töömeest kohalike elanike seast, lõplikku nõusolekut pole veel saanud. Kuusalu surnuaias jätkab 0,5 kohaga tööd Heiki Tuurmaa.

Kuusalu kalmistu pindala on ligi 8 hektarit, Leesil 1,3 ja Loksal 3,21 hektarit.

„Soov on saada Kuusalu ja Leesi kalmistutel töö samamoodi käima, nagu on juba viis aastat olnud Loksa surnuaial, kus toimetab kirikumees-kalmistutöötaja Eivolt Genergard. Rakendame ka Kuusalus ja Leesil sama ametijuhendit ning teenuste hinnakirja, näiteks maksab hauakaevamine 120 eurot, uus plats 50 eurot. Tasuta ei saa midagi, sest kalmistu korrashoiuks on vaja teenida raha,“ ütles Jaanus Jalakas.

1. jaanuarist 2012 hakkas Eestis kehtima kalmistuseadus, mille järgi peab igal surnuaial olema kalmistu kasutamise eeskiri. Kuusalus, Leesil ja Loksal on eeskirjad olemas, need pannakse kalmistute väravate juurde üles.

Jaanus Jalakas märkis, et kõige enam on surnuaia heakorraga probleeme just inimeste hoolimatu käitumise pärast: „Oleme hädas sellega, et olmeprügi tuuakse kalmistu konteineritesse. Sageli on prahikotid koduste olmejäätmetega tõstetud surnuaia prügikonteineritesse või nende juurde. On nähtud ka seda, kuidas prügikotte on kohale toodud autodega. Me ei ole hakanud niisuguste prahitoojate nimesid avalikustama, aga kui see ei lõpe, siis võibolla peaks edaspidi.“

Ka teeb õpetajale meelehärmi asjaolu, et Kiiu Soonelt kalmistule sponsorkorras toodud liiva viiakse endale koju: „Kelle tagant seda võetakse – ikka oma ligimeste. Kutsun üles vastutustundlikule käitumisele. Kui näete kedagi kalmistule prügi toomas või sealt liiva ära viimas, astuge ligi, kutsuge korrale.“

Veel on palju sekeldusi seoses sellega, et ei teata – ka urnimatused  tuleb  alati kooskõlastada. On olnud juhuseid, kus kalmistutöötaja on ootamatult avastanud uue matmispaiga. Seda, et sinna urn maetakse, pole keegi teada andnud. Ka peaks kooskõlastama hauaplatside kujundused ja piirded.

Jaanus Jalakas lisas, et edaspidine suurem kulutus tuleb teha seoses kalmistute kaardistamisega – kõik platsid võtta arvele, mõõta, digitaliseerida.

Eelmine artikkelPõleng taas vanas laudas
Järgmine artikkelTänu juurdeehitusele näeb Viinistu kunstimuuseumis poole rohkem maale