Arendaja andis Sõitme küla Leegiranna elurajooni kommunikatsioonid Kuusalu vallale, kuid tasub vajalike investeeringute eest.
OÜ Kuusalu Soojus alustas jaanuaris Sõitme külasse rajatud Leegiranna elamuarenduse pumbamaja uuendustöid. Ettevõte on tööd tellinud Aquatehnika OÜ-lt. Uuendustööd tehakse Kuusalu vallavalitsusega sõlmitud sihtfinantseerimislepingu alusel, sest vastavalt vallavolikogu 6. oktoobri 2021 otsusele on Leegiranna joogiveepumpla võõrandatud vallale.
Leegiranna elurajooni arendaja AS AP Kinnisvara andis pumpla koos puurkaevuga vallale üle tasuta. Sama otsusega omandas Kuusalu vald ettevõttelt tasuta kõik senised tehnovõrgud koos nende juurde kuuluva maaga: ka vee- ja kanalisatsioonitorustiku, drenaaži, alajaamad, kanalisatsioonimahutid, juurdepääsuteede ja tänavate transpordimaa ning detailplaneeringuga määratud haljasalad ja mänguväljakute kinnistud.
Võõrandamine toimus AP Kinnisvara algatusel, sest ettevõte on likvideerimisel, kõik elamukinnistud Leegiranna arenduses on müüdud uutele omanikele.
Enne volikogu otsuse vormistamist Leegiranna avalikus kasutuses kinnisvara omandamise kohta palus vallavalitsus Kuusalu Soojusel võtta hinnapakkumised, et selgitada välja elurajooni kommunikatsioonide korrastamiseks vajaminevad summad. Vastavalt vallavalitsusega sõlmitud lepingule ja hinnapakkumistele tuginedes kohustus AS AP Kinnisvara kandma notari deposiiti 120 036 eurot. Seda summat on Kuusalu vallal õigus kasutada pumplast saadava joogivee kvaliteedi parandamiseks ja lokaalsete reoveekogumispaakide paigaldamiseks.
Pumbamajja veetöötlus
Kuusalu Soojuse juht Kalle Küngas rääkis Sõnumitoojale, et Leegiranna elamurajoonis on praeguseks püsielanikud 20 kinnistul, kokku on hooneid 30 kinnistul ning elamukrunte on arenduses 86. Joogivee kasutamiseks arendaja kinnistuomanikega lepinguid ei sõlminud. Leegiranna elanikud olid veega varustatud, kuid 15 aasta jooksul pole neilt teenuse eest raha küsitud, pumpla elektrikulu maksis kinni AP Kinnisvara.
Kalle Küngas: „Veevarustus on seal inimestele tagatud, aga pumbamajja pole paigaldatud projektis ette nähtud veetöötlust. Näiteks raua sisaldus on joogivees 10 korda kõrgem lubatust ja mitmed muudki näitajad on sealsel joogiveel kehvad. Nüüd paigaldame pumplasse veetöötluse, suurendame elektriliitumise amprite arvu, kõik see kokku maksab üle 61 000 euro. Kui tööd tehtud, esitame notarile aruande, saame kulutatud raha notari kontolt vallavalitsuse vahendusel tagasi.“
Ta ütles, et edaspidi hakkab Leegiranna elurajoonis joogiveeteenust pakkuma Kuusalu Soojus, mis tähendab, et kinnistuomanikega sõlmitakse liitumislepingud. Prognoositavalt peaks uuendatud pumplale saama kasutusloa aprilli lõpus-mai alguses. Kuusalu Soojus OÜ teeb ettevalmistusi, et pärast teavituskirjade saatmist hakata korraldama kaugloetavate veearvestite paigaldust. Kui joogiveepumpla veetöötluse saab nõuetekohaselt tööle ja Leegiranna elanikega on veeteenuse lepingud sõlmitud, hakkab Kuusalu Soojus esitama kasutatud vee eest arveid.
Ühiskanalisatsioon ei tööta
Leegiranna arendus rajati ligi 20 aastat tagasi liikuvate liivadega alale, varem kandis see koht nime Leegisoo.
Arendusfirma tegi alale kanalisatsioonisüsteemi, aga vesiliivade mõjul on torud nihkunud, reovesi ei jõua biopuhastisse, vaid jookseb maasse. Et reovesi ei voolaks drenaaži kaudu merre, tellis AP Kinnisvara kuni juuli lõpuni 2021 kaks korda nädalas purgimisteenust.
Kalle Küngas selgitas, et reovee kogumine on Leegirannas lahendatud kolmel viisil – 18 kinnistut on ühendatud mittetöötava ühiskanalisatsiooniga, mõnele vahepealsele ehitajale paigaldas kogumismahutid arendaja ning viimaste kinnistute ostjatel on endal kohustus individuaalse kogumismahuti paigaldamiseks.
„Vallavalitsus tellib Kuusalu Soojuselt seni ühiskanalisatsiooni kasutanud 18 kinnistule lokaalse reoveemahuti paigaldamise, ühele mahutile kulub umbes 3000 eurot. Ka nende eest maksab AP Kinnisvara notari vahendusel. Reoveemahuteid saame hakata panema siis, kui lumi on sulanud,“ sõnas Kuusalu Soojuse juht.
Ta lisas, et alates augustist kuni tänini on Leegiranna purgimisteenust tellinud Kuusalu Soojuse vahendusel Kuusalu vallavalitsus, igas kuus kulub sellest vallaeelarvest keskmiselt tuhat eurot.
Vallavanem Terje Kraanvelt kommenteeris, et rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kinnitatud plaani järgi pidi Leegirannast tulema reoveetrass Kuusalu biopuhastisse, kuid arendaja rajas asulasisese süsteemi ja mahuti, mis aga ei tööta: „Vallal tuleb Leegiranna reovee äraveo eest maksta seni, kuni uued mahutid on paigaldatud. Meil on valida kas suure loodusreostuse või äraveokulude vahel. Kusjuures loodusreostus võib vallale tuua trahvisummad.“