Kuusalu rahvamajas nõutakse taidlejatelt proovides vahetusjalatseid

1398

Osad kollektiivid on Tormise-seltsi kehtestatud korra pärast pahased.

Kuusalu rahvamaja.

Kuusalu valla taidlejate talvepeol Kolgakülas kõlas pensionäride ansambli Viisiveeretajad esitatud sketšis-kahekõnes kriitika, kuidas Kuusalu rahvamajas on kehtestatud vinge kodukord – et mitte määrida põrandaid, tuleb kasutada kilesusse või sisejalatseid. Ansambli esindaja teatas, et nii vanade lauljate puhul ei tule kilesussid kõne alla ja kodusussid pannakse jalga siis, kui koristaja maja puhtaks teeb. Ta lisas, et keegi irvhammas tegi ettepaneku, ringiliikmed võiksid majas liikuda ühel jalal hüpeldes, kohe oleks mustust vähem.

Sisejalanõude teema kerkis Kuusalu rahvamajas sügisel porisel ajal. Maja haldava MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts juhatus kutsus kokku ringide esindajad. Kuusalu rahvamajas käib proove tegemas 9 taidluskollektiivi. Koosolekul räägiti sellest, et õhtuti on rahvamaja kasutusgraafik tihe, ühed isetegevuslased lähevad proovist, teised tulevad, koristaja ei jõua kõigi tagant pori ära pesta. Lepiti kokku, et hakatakse kasutama vahetusjalanõusid või pannakse kaasavõetud kilesussid välisjalatsite peale.

Tormise-seltsi juhatuse liige Tõnu Idavain  ütles, et maja haldajad teevad ikka kodukordi, tagamaks kord, puhtus ja inventari säilimine: „Kodukord on kohustuslik, see on loomulik. Kui minnakse Kuusalu Spordikeskusesse, siis ei tule kellelgi pähe kõndida saabastes otse pesemisruumi, välisriided ja -jalanõud võetakse ära garderoobis. Enamik lauljaid-tantsijaid, ka näitering on sellise rahvamaja sisekorra omaks võtnud.“

Ta tõdes, et kahjuks päris kõikide ringide esindajad koosolekul kohal polnud: „Rahvamaja on me kõigi kasutuses, tahame, et see püsiks puhtana. Ei pea välisjalanõusid kohe trepil või ukse juures ära võtma, kuid garderoobis, kus saab istuda, ei tohiks olla raske panna sisejalatsid jalga.“ 

Ta märkis, et teatri- või kontserdikülastajatele seda nõuet ei ole, nemad võivad olla ka välisjalatsitega.

Viisiveeretajad ja Tiiud, kes pole uue kodukorraga rahul, leidsid, et Tormise-seltsil oleks lihtsam osta välisukse juurde harjade komplekt, kus tulijad saaksid jalanõud puhtaks pühkida. Meeskoor ostis sinised kilesussid, kuid arve edastas Tormise-seltsile.

Viisiveeretajate juhendaja Mare Russak: „Üks seltsi juhatuse liige ütles, viskame teid majast välja, kui pakkusime, et käime tagauksest ja pühime jalad puhtaks. Kuusalu rahvamaja viga on, et pole täiskohaga koristajat, juhataja leidmisega on venitatud. Ma ei saa lauljatele öelda, et kes vahetusjalatseid ei kanna, ärgu laulma tulgu.“ 

Erimeelsused on endiselt õhus ning vastastikune mõistmine saavutamata.

Sõnumitooja uuris, kas vahetusjalatsite teema on üles kerkinud ka teistes suuremates rahvamajades.

Aruküla Kultuuriseltsi tegevjuht Garina Toomingas rääkis, et vahetusjalanõude kasutamine on Aruküla rahvamajas kohustuslik: „Meil on saalis tammeparkett, on loomulik, et võetakse välisjalanõud ära või käiakse sokkides. Muidu saaks põrand kannatada. Sedasi on me majas olnud aastaid, võetakse täiesti loomulikuna. Ringiruumis on linoleum, seal veel võib olla ka välisjalanõudega, aga siis peab need õuest tulles hoolega puhtaks pühkima. Teatrietenduste või kontsertide ajal on inimestel niigi ilusamad kingad või saapad jalas, siis sisejalatseid pole vaja kaasa võtta.“

Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vaga kinnitas samuti, et ringides käijad kasutavad vahetusjalanõusid, osadel on sussid kappidesse ära pandud: „Jalgadest algab inimese enesetunne, jalatalla all on meie mõtlemine. Ka kudumisringi naised võtavad välisjalanõud ära, nii on palju mugavam. Näiteringis oleme sokkides. Noortekeskuse ja muusikakooli lapsed vahetavad jalanõusid. Meil on mitmele poole pandud sildid, et välisjalatsitega mitte tulla. Iseasi on kontserdid-etendused, siis ei pea vahetama.“

Kehra rahvamaja kohta sõnas Anija valla kultuurikeskuse juhataja Ruth Lille, et seal on vahetusjalatsite kasutamise kord kehtinud 2012. aasta sügisest: „Esialgu oli torisejaid, aga nüüd ollakse harjunud. Peame selle eest seisma, et maja püsiks puhas. Lauljatel oleks ehk tõesti mugavam jätta saapad jalga, aga tantsijad ei saa ju sokkidega tulla mudase põranda peale. Koristaja tööpäev on 8 tundi, ent rahvamaja on avatud hommikust kuni kella 21.30ni. Ei saa venitada koristaja tööpäeva 12tunnini.“