Helilooja Veljo Tormise 93. sünniaastapäeva tähistamiseks toimus laupäeval, 5. augustil tema sünnikodus Kuusalu vallas Aru külas traditsiooniline üritus „Tormis Kõrveaial“.
Keskpäevakontserdil Veljo Tormise sünnikodu rehe all esinesid laulja Leana Vapper ning Kulno Malva, kes esitasid omaloomingut, Kulno Malva ka regilaule ning mängis torupilli ja akordionit.
Pärast kontserti oli sügisel Tartu Ülikooli kirjastuses välja antud ingliskeelse raamatu „Ancient Song Recovered: The Life and Music of Veljo Tormis” uue väljaande esitlus. Veljo Tormise elu ja loomingut tutvustava teose autor on New Yorgis elav muusikaprofessor Mimi S. Daitz, kes hakkas 1990. aastal Veljo Tormisega tihedalt suhtlema ning on Ameerikas tema loomingu suurimaid fänne.
Raamat Veljo Tormisest ilmus Ameerikas esmakordselt ligi 20 aastat tagasi, 2004. aastal. Tartu Ülikooli kirjastuses ilmunu on selle parandatud ja täiendatud väljaanne, mida hakati ette valmistama viis aastat tagasi. Raamatus on ülevaade Veljo Tormise elust ja tegevusest, autori valikul ka helilooja mõne teose sügavam analüüs. Ligi kolmandiku moodustab Veljo Tormise teoste nimekiri. Tartu Ülikooli kirjastuse peatoimetaja Ivo Voldi kinnitusel on tegu kõige põhjalikuma nimekirjaga, mis Veljo Tormise loomingu kohta on koostatud.
85aastane Mimi Daitz saatis Kõrveaiale videotervituse. Selles selgitas ta, miks New Yorgi linnaülikooli professor, kellel pole Eestiga otsest seost, otsustas rohkem kui 30 aastat uurida Veljo Tormise elu ja sellest kirjutada. Ta jutustas, et kuulis 1990. aastal rahvusvahelise koorimuusika liidu konverentsil Stockholmis maailma noortekoori ettekandes Veljo Tormise „Raua needmist”: „Paar päeva hiljem olin Tallinnas kontserdil, mis oli tervenisti pühendatud Veljo Tormise muusikale. Teadsin kohe, et see muusika on väga eriline ning Ameerika Ühendriikides peaaegu tundmatu. Mida ma tol hetkel ei teadnud, oli selle muusika looja huvitav isiksus. Aastate jooksul, mil temaga koos töötasin, õppisin Veljo Tormist tundma. Märkasin tema intelligentsi, huumorimeelt ja kõrgeid nõudmisi, mis ta endale seadis.“
Näitena Veljo Tormise huumorimeelest tõi Mimi S. Daitz helilooja 70. sünnipäeva paiku saadud visiitkaardilt, millele oli trükitud „emeriithelilooja“.
„Meie õnneks polnud ta sajaprotsendiliselt pensionil helilooja, kuigi tol ajal suunas oma tähelepanu rohkem õpetamisele,“ märkis Mimi S. Daitz.
Ta lisas, et aastaid varem, 1962-1968, kui Veljo Tormis oli Tallinna muusikakeskkoolis muusikateooria ja kompositsiooni õpetaja, olid tema arvukate õpilaste seas ka Lepo Sumera, Kuldar Sink ja Arvo Pärt. Hiljem avas Eesti muusikaakadeemias regilaulukeskuse ning pidas loenguid ka Tartus Heino Elleri Muusikakoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemias.
Mimi S. Daitz: „Tormis andis oma teadmisi Eesti traditsioonilisest muusikast edasi noortele muusikutele ja muusikateadlastele. Neist said hiljem kõrgel tasemel muusikaõpetajad, kes annavad õpitut edasi järgmistele põlvkondadele.“
Muusikaajakirjanik Immo Mihkelson märkis Mimi S. Daitzi Tormise-vaimustust kommenteerides, et Veljo Tormise looming pole üksnes Eesti, vaid maailmamuusika, mida tuleb näidata kogu maailmale.
Ingliskeelset raamatut Veljo Tormisest saab osta Tartu Ülikooli kirjastuse kodulehe kaudu või raamatupoodidest, laupäeval müüdi seda ka Kõrveaial.
Veljo Tormise Kultuuriselts pidas Kõrveaial kohvikut, võimalik oli vaadata Veljo Tormise poja, fotograaf Tõnu Tormise fotonäitust „Isa ise“, kus on heliloojast aastatel 1964-2000 tehtud fotod. Tegu on püsinäitusega, mis avati Kõrveaia talus aasta tagasi.
„Pererahvas, Janne ja Andres Nurja olid väga rõõmsad, et korraldame üritusi Kõrveaial tihemini. Varem tähistasime seal vaid Veljo Tormise juubeliaastaid, viimased seitse aastat on toimunud „Tormis Kõrveaial“, mis sai alguse mälestuskontserdiga Veljo lahkumisaastal 2017. Tõenäoliselt tähistame tema sünniaastapäeva Kõrveaial ka järgmise aasta augustis,“ ütles Veljo Tormise Kultuuriseltsi tegevjuht Ulvi Rand.