Kõr­veaial esit­le­ti ing­li­s­keel­set raa­ma­tut VEL­JO TOR­MI­SEST

85
Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selt­si liik­med, koor­juht TAA­VI ES­KO ja seltsi te­gev­juht UL­VI RAND tut­vu­vad ing­li­s­keel­se raa­ma­tu­ga Vel­jo Tor­mi­sest. Fo­to Rein Ka­sak

He­li­loo­ja Vel­jo Tor­mi­se 93. sün­niaas­ta­päe­va tä­his­ta­mi­seks toi­mus lau­päe­val, 5. au­gus­til te­ma sün­ni­ko­dus Kuu­sa­lu val­las Aru kü­las tra­dit­sioo­ni­li­ne üri­tus „Tor­mis Kõr­veaial“.

Veljo Tormise sünnikohas andsid kontserdi LEANA VAPPER ja KULNO MALVA. Foto Liina Märtson

Kesk­päe­va­kont­ser­dil Vel­jo Tor­mi­se sün­ni­ko­du re­he all esi­ne­sid laul­ja Lea­na Vap­per ning Kul­no Mal­va, kes esi­ta­sid oma­loo­min­gut, Kul­no Mal­va ka re­gi­lau­le ning män­gis to­ru­pil­li ja akor­dio­nit.

Pä­rast kont­ser­ti oli sü­gi­sel Tar­tu Üli­koo­li kir­jas­tu­ses väl­ja an­tud ing­li­s­keel­se raa­ma­tu „An­cient Song Re­co­ve­red: The Li­fe and Mu­sic of Vel­jo Tor­mis” uue väl­jaan­de esit­lus. Vel­jo Tor­mi­se elu ja loo­min­gut tut­vus­ta­va teose au­tor on New Yor­gis elav muu­si­kap­ro­fes­sor Mi­mi S. Daitz, kes hak­kas 1990. aas­tal Vel­jo Tor­mi­se­ga ti­he­dalt suht­le­ma ning on Amee­ri­kas te­ma loo­min­gu suu­ri­maid fän­ne.

Raa­mat Vel­jo Tor­mi­sest il­mus Amee­ri­kas es­ma­kord­selt li­gi 20 aas­tat ta­ga­si, 2004. aas­tal. Tar­tu Üli­koo­li kir­jas­tu­ses il­mu­nu on sel­le pa­ran­da­tud ja täien­da­tud väl­jaan­ne, mi­da ha­ka­ti et­te val­mis­ta­ma viis aas­tat ta­ga­si. Raa­ma­tus on üle­vaa­de Vel­jo Tor­mi­se elust ja te­ge­vu­sest, au­to­ri va­li­kul ka he­li­loo­ja mõ­ne teo­se sü­ga­vam ana­lüüs. Li­gi kol­man­di­ku moo­dus­tab Vel­jo Tor­mi­se teos­te ni­me­ki­ri. Tartu Üli­koo­li kir­jas­tu­se pea­toi­me­ta­ja Ivo Vol­di kin­ni­tu­sel on te­gu kõi­ge põh­ja­li­ku­ma ni­me­kir­ja­ga, mis Vel­jo Tor­mi­se loo­min­gu koh­ta on koos­ta­tud.

85aas­ta­ne Mi­mi Daitz saa­tis Kõr­veaia­le vi­deo­ter­vi­tu­se. Sel­les sel­gi­tas ta, miks New Yor­gi lin­naü­li­koo­li pro­fes­sor, kel­lel po­le Ees­ti­ga ot­sest seost, ot­sus­tas roh­kem kui 30 aas­tat uu­ri­da Vel­jo Tor­mi­se elu ja sel­lest kir­ju­ta­da. Ta ju­tus­tas, et kuu­lis 1990. aas­tal rah­vus­va­he­li­se koo­ri­muu­si­ka lii­du kon­ve­rent­sil Stock­hol­mis maail­ma noor­te­koo­ri et­te­kan­des Vel­jo Tor­mi­se „Raua need­mist”: „Paar päe­va hil­jem olin Tal­lin­nas kont­ser­dil, mis oli ter­ve­nis­ti pü­hen­da­tud Vel­jo Tor­mi­se muu­si­ka­le. Tead­sin ko­he, et see muu­si­ka on vä­ga eri­li­ne ning Amee­ri­ka Ühend­rii­ki­des peaae­gu tund­ma­tu. Mi­da ma tol het­kel ei tead­nud, oli sel­le muu­si­ka loo­ja hu­vi­tav isik­sus. Aas­ta­te jook­sul, mil te­ma­ga koos töö­ta­sin, õp­pi­sin Vel­jo Tor­mist tund­ma. Mär­ka­sin te­ma in­tel­li­gent­si, huu­mo­ri­meelt ja kõr­geid nõud­mi­si, mis ta en­da­le sea­dis.“

Näi­te­na Vel­jo Tor­mi­se huu­mo­ri­mee­lest tõi Mi­mi S. Daitz he­li­loo­ja 70. sün­ni­päe­va pai­ku saa­dud vi­siit­kaar­dilt, mil­le­le oli trü­ki­tud „eme­riit­he­li­loo­ja“.

„Meie õn­neks pol­nud ta sa­jap­rot­sen­di­li­selt pen­sio­nil he­li­loo­ja, kui­gi tol ajal suu­nas oma tä­he­le­pa­nu roh­kem õpe­ta­mi­se­le,“ mär­kis Mi­mi S. Daitz.

Ta li­sas, et aas­taid va­rem, 1962-1968, kui Vel­jo Tor­mis oli Tal­lin­na muu­si­ka­kesk­koo­lis muu­si­ka­teoo­ria ja kom­po­sit­sioo­ni õpe­ta­ja, olid te­ma ar­vu­ka­te õpi­las­te seas ka Le­po Su­me­ra, Kul­dar Sink ja Ar­vo Pärt. Hil­jem avas Ees­ti muu­si­kaa­ka­dee­mias re­gi­lau­lu­kes­ku­se ning pi­das loen­guid ka Tar­tus Hei­no El­le­ri Muu­si­ka­koo­lis ja Vil­jan­di Kul­tuu­ria­ka­dee­mias.

Mi­mi S. Daitz: „Tor­mis an­dis oma tead­mi­si Ees­ti tra­dit­sioo­ni­li­sest muu­si­kast eda­si noor­te­le muu­si­ku­te­le ja muu­si­ka­tead­las­te­le. Neist said hil­jem kõr­gel ta­se­mel muu­si­kaõ­pe­ta­jad, kes an­na­vad õpi­tut eda­si järg­mis­te­le põlv­kon­da­de­le.“

Muu­si­kaa­ja­kir­ja­nik Im­mo Mih­kel­son mär­kis Mi­mi S. Dait­zi Tor­mi­se-vai­mus­tust kom­men­tee­ri­des, et Vel­jo Tor­mi­se loo­ming po­le üks­nes Ees­ti, vaid maail­ma­muu­si­ka, mi­da tu­leb näi­da­ta ko­gu maail­ma­le.

Ing­li­s­keel­set raa­ma­tut Vel­jo Tor­mi­sest saab os­ta Tar­tu Üli­koo­li kir­jas­tu­se ko­du­le­he kau­du või raa­ma­tu­poo­di­dest, lau­päe­val müü­di se­da ka Kõr­veaial.

Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selts pi­das Kõr­veaial koh­vi­kut, või­ma­lik oli vaa­da­ta Vel­jo Tor­mi­se po­ja, fo­tog­raaf Tõ­nu Tor­mi­se fo­to­näi­tust „Isa ise“, kus on he­li­loo­jast aas­ta­tel 1964-2000 teh­tud fo­tod. Te­gu on pü­si­näi­tu­se­ga, mis ava­ti Kõr­veaia ta­lus aas­ta ta­ga­si.

„Pe­re­rah­vas, Jan­ne ja And­res Nur­ja olid vä­ga rõõm­sad, et kor­ral­da­me üri­tu­si Kõr­veaial ti­he­mi­ni. Va­rem tä­his­ta­si­me seal vaid Vel­jo Tor­mi­se juu­be­liaas­taid, vii­ma­sed seit­se aas­tat on toi­mu­nud „Tor­mis Kõr­veaial“, mis sai al­gu­se mä­les­tus­kont­ser­di­ga Vel­jo lah­ku­mi­saas­tal 2017. Tõe­näo­li­selt tä­his­ta­me te­ma sün­niaas­ta­päe­va Kõr­veaial ka järg­mi­se aas­ta au­gus­tis,“ üt­les Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selt­si te­gev­juht Ul­vi Rand.

Eelmine artikkelKeh­ras pi­dut­se­ti Põr­gu­põh­ja päe­val 25. kor­da
Järgmine artikkelAeg­vii­du Ajaleidja Loo­me­ma­ja si­sus­ta­mi­seks ko­gu­tak­se toe­tust Hooand­jas